22. novembril sai teoks
ammuplaanitud sõit Tartusse tähistamaks sealse Seeniormeesteklubi 11.
sünnipäeva. Ilm, mis meie klubi ettevõtmisi alati on soosinud, sundis seekord
meid uduvihma käest Sebe liinibussi peitu minema, et kaks ja pool tundi Eesti
lõunapealinna poole veereda. Unised olime veidi varajase ärkamise järel niigi,
somp uinutas täiesti. Aga buss oli küll viimase peal ajakohane – kohtvalgustid
ja soojapuhurid nagu lennukis, neti-, TV, raadio- ja teekaardiekraan iga istme
seljatoes, viisakas bussijuht roolis ja sõit väga sujuv. Kui lõpuks lähenesime
Tartu Kodukotuse majale, rääkisid teadjamad, mis maja see veel hiljuti oli
olnud. Oli Tallinna Seevaldi Tartu variant olnud. Kõhe hakkas. Kui siis majja
sisenedes tulid meile rõõmsate nägudega, aga üleni valgetes
pluusides-seelikutes naised vastu, jõnksatas mõttest läbi kahtlustus, et kuhu
meid on meelitatud. Kas Tartu vennasklubi härrad teevad meie kulul paha nalja
või on midagi hullemat lahti. Kas tagasi ikka lastakse minna?:-). Tegelikult
olid valged tervitajad seeniormeeste head abilised, kes esitasid tähtsate
peokõnede ja õnnitluste järel ääretult vahavaid laulumänge (juhendajaks hiljuti
Sondast Tartusse kolinud aktiivne kultuuriperenaine), lugesid hingeminevaid
luuletusi ja korraldasid võimukalt daamide valikul jalakeerutuse. Kodukotuse
line-tantsutrupp esitas paar tükikest ameerikat s.t. linedance´u. Vaatasime
huviga meeste ajaviitetubasid – täismõõdus piljard, kvaliteetne koroonalaud,
kaardimängutuba, kõik ruumid puhtad ja soojad jne. Tartu hoolitseb oma eakate
eest väga hästi. Ja mehed on erksad, aktiivsed ja lõbusad.
Pärast ühislaulmist ja klaasikest
shampanjat jätsime võõrustajatega hüvasti. Kostus tõsine kavatsus kohtuda suvel
taas, vast meie Lõuna-Eesti ekskursiooni käigus. Täname tartlasi eesotsas Kalev
Jahnsoniga kutse eest nende sünnipäevale.
Sõitsime seejärel linnabussiga
Ahhaasse. Tänuga mõtlesime selle maja loojale pr. Tiiu Sillale, kes jõudis nii
olulise asutuse nii kõrgel tasemel käivitada. Uurisime ja näppisime kõiki
eksponaate, tundes, et oleme seega tähtsad osalised elukestvas õppes. Olime
selles majas ühed 1,7 miljonist senisest külastajast ja nüüd koduteele asudes loodetavasti
ajakohasema maailmamõistmisega. Buss leidis sügispimeduses Tallinna üles, kodud
olid ka kõigil oma koha peal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar