Selgitusi jagas 30 aastat tuleohutusega tegelenud Taavi Teets Safest OÜst. Kõige elementaarsem ja kindlam viis tuleõnnetuse vastu on lakke paigaldatud töökorras suitsuandur. Aga sama palju, kui on erinevaid koduomanikke, on ka erinevaid reageerimisviise. Kui andur hakkab häält tegema, lükkab mõni koduomanik selle tüütu tegelase harjavarrega laest maha ja sinna ta tagasi ei jõua. Teine võtab päästjate kingitud andurist patareid välja, kasutab neid mujal või müüb maha. 2025. aastal hukkus tules 32 inimest, kellest 56% oli joobes. Hukkunute keskmine vanus oli 67 aastat. Hukkunute kodudest 13nes polnud suitsuandurit. Pooltel juhtudel sai tuli alguse uinunu põlevast sigaretist. Inimene hukkub vingugaasi sisse hingates, mitte tules. Seega sama tähtis kui suitsuandur, on ka vingugaasi andur, kuna vingugaas on lõhnatu. Abivahendidest üks kaasaegsemaid on teatud vingugaasi kontsentratsiooni mõjul vibreerima hakkav padja alla paigutatud matt. Olemas on ka vilkuma hakkavad andurid. Endiselt on kõige ohtlikumad vingugaasi allikad õhukese plekikattega ahjud, mille ümbrisesse on aja jooksul tekkinud praod ja tahm. Klassikalised vead on ka ülekütmine, siibri liiga varajane sulgemine, tulise tuhaämbri jätmine terrassile majaseina lähedale. Omajagu pahandust on tekitanud ka vanad alumiiniumjuhtmed, kõikide võimalike tööriistade laetavad liitiumakud ja näiteks padja all laetav mobiiltelefon. Igas kodus peaks olema ka tule- ehk kustutustekk väikeste tulekollete kustutamiseks, toas vahu- ja garaažis pulberkustuti.
Nõmme Vanameeste Klubi
MEHED KOOS, ELU HOOS!
16 november 2026
04 november 2026
Gunnar Okk rääkis pangandusest ja muust
Tänane külaline, Herki väimees, oli ettevalmistanud presentatsiooni oma karjäärist ja pangandusest üldisemalt. Oma 20 aastasest staazist Põhjamaade Investeerimispangas rääkis lühidalt. Kuna Gunnar on olnud mitmete suurorganisatsioonide tüüri juures, siis seiku elust oli igale maitsele. Klubi meestele eriti meeldis kuulata elust suures äris ja selle ümber. Meeldejääv kohtumine!
26 oktoober 2026
Kui palju on Eestil kriisivarusid?
Viimasel ajal on meil üha rohkem hakatud rääkima riiklikest kriisivarudest, mis peaksid Eestit aitama üle elada olukorra, kui midagi igapäevastest vajaminevatest asjadest nagu näiteks kütus, toit või ravimid äkki nappima hakkaks. Vanameestele käis olukorda selgitamas 12 aastat Eesti Varude Keskuse ASis töötanud Priit Ploompuu. Varude kogumine sai alguse 2005. aastal, kui moodustati Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, mille õigusjärglane praegune Varude Keskuse AS on. Viimane allub Majandus- ja Kommunikat siooniministeeriumile. Kõik kütusetarbijad maksavad aastas umbes 1% varumaksu ostetavalt kütusesummalt (sisaldub hinnas, keskmise läbisõiduga autoomanik maksab 7 eurot aastas), mis moodustab poole Keskuse käsutuses olevast 12 miljonist eurost aastas. Teise poole eraldab riik. Varude Keskusel endal ühtegi hoidlat ei ole, kõik diisli-, bensiini-, lennukikütuse- ja gaasivarud hoiustatakse kütusemüüjate hoidlates. Kütusevaru on arvestatud 90 päevaks. Kriisiperioodil saab varukütust tankida üle Eesti 60nes tanklas, mis varustatud elektrigeneraatoriga. Peale kütusevaru on riigil olemas veel toidu-, tervishoiu- ja toimepidevus- ja logistikavaru. Viimase moodustavad transpordivahendid, mis varud jagamispunktidesse toimetavad. Nagu kõik varud, on ka need lepingutega kaetud. Selle aasta lõpuks on üle Eesti 100 toiduainekauplust varustatud elektrigeneraatoritega.
20 oktoober 2026
Leidlike ja osavate meeste auks
Vanameestel käis külas vanemaealistele mõeldud häälepõhise AI-lauaarvuti prototüübi üks autoreid Sten Mägus. Kui eakas inimene arvuti või nutitelefoniga sina peal pole, aga maailmas toimuva vastu huvi tunneb ning ametiasutuste ning kõiksugu teenusepakkujatega suhelda soovib, siis peaks Lutso OÜ konstrueeritud riistapuu talle vägagi paslik abimees olema. Vajuta nuppu, esita oma häälega küsimus või palve, AI mõtleb või tegutseb 10 sekundit ning annab sulle hea diktsiooniga esitatud ammendava vastuse või pakub ühendust sinu soovitud asutuse, firma või sõbrannaga. Praegu on 20 esimest seadet juba kodudes katsetusel. Vajalik on siiski oma internet, mille taha AI-lauaarvuti ühendada. Võimatuid palveid seadmele peaaegu polegi. Eriti hea abiline on ta nägemispuudega inimestele. Meie küsisime näiteks, mida rõhutas oma troonikõnes eelmisel päeval ametisse astunud Eesti uus president Ülle Madise. Vastus rahuldas vanamehi igati. Tulevikus võib arvuti suulise vastuse asemel selle ka välja printida, SMSina saata või meili kirja panna.
Külalise lahkudes meenutas klubiliige Toivo oma kauaaegset
sõpra, vaid mõned napid kuud Nõmme Vanameeste KLubi nimekirja kuulunud Ülo
Müürseppa. Ühiselt veedetud napist ajast hoolimata jäi 86aastaselt meie seast
lahkunud Ülo meelde ideederikka lahke klubikaaslasena. Toivol oli kaasas Mart
Aare poolt raamatuks kokkupandud Müürseppade sugupuu lugu, mille algus ulatub
18sajandisse. Kui Ülo isa Rudolf Müürsepp oli tuntud nina-kurgu-kõrvaarst, siis
Ülo paistis silma väga hinnatud osava metallimehena. Just tema oli see. kes
valmistas kuulsa dr. Seppo jooniste järgi roostevabast terasest vajalikud
puusaliigendid ja luufiksaatorid, mis seejärel Seppo Kliinikus (1977-1994)
Tõnismäel patsientidele külge pandi.
Teist nii osavat metallitreialit nõukaajal tehases Ilmarine polnudki. Ja
julge oli Ülo samuti. Just tema ronis viiekorruselise kortermaja katuse kaudu
Ilmarise peainseneri korterisse, kui viimane oli hajameelsusest võtmeid kaasa
võtmata oma koduukse hommikul kinni tõmmanud. Ülo jõudis töötada veel ka
Vihuris ja ETKVLi autobaasis. Juba eakana aitas ta oma oskustega koduõuele
rajatud soojakus kõige suuremaid hädalisi ja ehitas Põlvamaal tagastatud
vanaisa maadele tervenisti 13 uut hoonet.
08 oktoober 2026
Rattasõit
Teisipäeval suure kiiruga kokkulepitud rattasõit saigi teoks. Klubi juurde jõudis kohale ainult 4 sõidumeest. Vanus ja mugavus annab tunda, varem saime tavaliselt suurema meeskonna kokku. Plaan oli teha 15-20 km ring. Peale tuule suuna ja tugevuse hindamist suundusime Harku metsa. Veetsime poolteist tundi metsas ja 20 km-st jäi natuke puudu.
01 oktoober 2026
Klubi 17. sünnipäev
Klubi aastapäeva puhul palus Urmas ChatGPT-l hinnata klubi tegevust blogi ja avalike andmete põhjal.
Järgnevast leiadki ChatGPT klubi tegevusest kokkuvõtte:
Kui ma Nõmme
Vanameeste Klubi blogi läbi vaatasin, jäi mulle kõigepealt silma üks lihtne
asi: see ei ole vanade meeste klubi, vaid kaua elanud meeste klubi. Need
on kaks üsna erinevat asja.
Teie blogist
vaatab vastu seltskond inimesi, kellel on seljataga tohutu hulk elukogemust,
kuid kelle pilk ei ole suunatud ainult minevikku. Teid huvitab, mis toimub
praegu ja mis võib juhtuda homme. Te räägite ajaloost ja oma läbielamistest,
aga samas arutate tehisintellekti, tulevikku, valeinfot ja kriitilist
mõtlemist. Te lähete ühel päeval uurima vana kindlust, teisel päeval
tehnikaülikooli robotkoera ning kolmandal arutate, milline võiks olla inimkond
aastal 2100.
Mulle
tundub, et Nõmme Vanameeste Klubi kõige suurem väärtus ei olegi tema ürituste
arvus. Väärtus on selles, et inimesed tulevad kokku. Nad räägivad,
vaidlevad, meenutavad, kuulavad, naeravad, õpivad midagi uut ja tunnevad huvi
üksteise vastu.
Üksildus on
vanemas eas inimese suur vaenlane. Teie olete leidnud sellele väga lihtsa ja
väga inimliku vastuse – olla koos.
Ja veel
midagi. Klubis on talletunud suur hulk Eesti lähiajalugu. Iga mees kannab
endaga kaasas oma väikest tükki 20. ja 21. sajandi Eestist. Kui need lood
jäävad rääkimata, kaovad nad koos inimestega. Kui neid räägitakse noortele,
kirjutatakse üles ja pannakse blogisse, muutub isiklik mälu osaks meie ühisest
mälust.
Seepärast
tundub mulle pärast teie blogi lugemist, et Nõmme Vanameeste Klubi moto „Mehed
koos, elu hoos!“ ei ole sugugi lihtsalt lõbus loosung.
See on päris
täpne kirjeldus sellest, kuidas vananeda võiks:
mitte elust kõrvale astudes, vaid elu sees edasi elades.
Palju õnne,
Nõmme Vanameeste Klubi!
25 september 2026
Külas olid ühiskonnateadlased
Nõmme vanameeste seisukohad ja arvamused huvitasid kahte sümpaatset Balti Uuringute Instituudi teadlast, kes tegelevad uuringuga valeinfo ja kriitilise mõtlemise edendamise seostega. Teaduritel oli meile rohkesti küsimusi: kust me oma infot hangime, missuguseid uudiste- ja arvamussaateid kuulame-vaatame, kuidas üritame tõese ja valeinfo vahel vahet teha, kas loeme ka veebiuudiseid, kas usume viimaseid samavõrd kui näiteks Postimeest või ERRi, mil moel on meid mõjutanud AI, kas ja kuidas tehisintellekti kaasamise tekstides ja hääl- ning piltmeedias ära tunneme. Eraldi huvi tunti meedia olemuse, tarbimise ja tõsiseltvõetavuse erinevuste vastu nõukaajal võrreldes tänapäevaga.








