Väärfilmide valik klubis

 Eilseks klubi õhtuks valmistas Peeter ette filmiprogrammi. Jooksma pandi Vietnami sõjast jutustav film.  Karm film sõja õudustest. Ilmselt liiga masendav, filmi vaatasid lõpuni neli klubi liiget, Peeter nende seas. Tundub, et filmiteema vanameestele ei sobi, ilmselt tuleb midagi kergemat valida.

Pilk tehisliigeste maailma

 

Klubil oli külas tehisliigeste spetsialist Taavo Kivistik. Tänapäeval pole inimesel põhimõtteliselt enam ühtegi liigest, mida kulumise tõttu tehisliigesega asendada ei saaks. Tehisliigese saab panna nii pöidlale kui kaela- või selgroolülide vahele. Nende esmane ülesanne on võtta ära valu, teiseks muidugi taastada liikuvus. Kõigi kolme maailma suurima tehisliigesefirma peakorterid asuvad USAs ühes ja samas Warsawi nimelises linnas Indiana osariigis, ehkki tootmisüksused on maailmas laiali.  Esimesed algsed tehisliigesed valmistati 19. sajandi teises pooles hobustele. Peaaegu iga 20. sajandi kümnend tõi liigese proteeside tehnoloogiasse midagi uut, lisades ka uusi materjale nende valmistamises: kuld, roostevaba teras, koobaltkroom, luutsement, titaan, keraamika jne. Tänapäeval moodustavad 60% paigaldatavatest liigeseproteesidest puusaproteesid. 97-98% puusaproteesidest toimivad vähemalt kümme, 94-95% 15 aastat. Arst valib konkreetse puusaproteesi sõltuvalt patsiendi liikumisharjumustest ja puusa seisundist. Tulemus sõltub nii kirurgi professionaalsusest kui ka patsiendi organismi eripärast ning inimese opijärgsest käitumisest taastumisperioodil. Eestis paigaldatakse aastas umbes 3000 puusaproteesi. Esimesed puusaliigendid Nõukogude Liidus paigaldas Tallinnas doktor Seppo. Puusaliigend koosnes toona 14 erinevast terasetükist. Kolm niisugust tehisliigendit valmistas lukksepana ka meie uus klubiliige Ülo. 

Vastlapäev Keila tubemäel

 Kümme hakkajamat meest võtsid kätte ja lasksid vastlaliugu tubemäel. Mõnele oli see esimene kord sellist atraktsiooni proovida, tõstukiga üles ja suure kiirusega mäest alla. Muidu mõnus, aga tube rõngast oli "vanakestel" raskusi välja saamisega. Kui liuga saadi ühele poole, siirduti Keila jaama hernesupile ja vastla kukleid sööma. Rein oli ürituse hästi planeerinud ja ettevalmistanud, ehk kõik jäid terveks ja said vastla kohustuslikud road kätte.

Vastlapäeva meeskond

Keila liumägi

Viktoriin + mälumäng

 

Klubikaaslane Tiit T korraldas 20 küsimusega viktoriini taliolümpiamängude ajaloost. Saime selgeks, millal leidsid aset esimesed taliolümpiamängud, palju neid üldse toimunud on, millises paigas ja riigis kõige rohkem, mitu medalit on läbi aegade võitnud eestlased. Seejärel viis Feliks läbi viie küsimusega mälumängu lähiminevikust. Kes hoidis ära Mihhail Gorbatšovi Eesti visiidi katkemise, kuidas KGB Tartu osakond Kalevipoja kuju taastamist rahaliselt toetas ja Kingissepa ausammas Harjumäel hoidis ära 1979. aasta oktoobri paraadil Nõukogude armee suurtükiveoki veeremise mäenõlvalt ülesrivistatud sõjaväeosade sekka. 

 

Norra reisifilm

 3. veebruaril pakkus Jaak oma arhiivist reisifilmi 2003 aasta Norra reisist. Nii nagu alati, väga kvaliteetne töö. Asjakohane tekst ja taustamuusika. Parem kui  mõned televisioonis näidatavad reisifilmid. 

Külas oli Mati Kaal

 

57 aastat Tallinna Loomaaias, enamik aega direktorina töötanud Mati Kaal rääkis vanameestele teemal: kellele on vaja loomaaedu? Maailma tuhandet teaduspõhist loomaaeda külastab igal aastal 700 miljonit inimest. Loomaaed on kui loomariigi diplomaatiline saatkond, mis tutvustab selle suurriigi elulaadi, tegevusi ja kombeid. Kas teate, miks kaelkirjaku keel sinist värvi on? Kaelkirjak magab vaid neli tundi ööpäevas, suurema osa päevast ta sööb, mistõttu suu on kogu aeg lahti ning päike võib muidu keelele liiga teha. Kuna kaelkirjaku aju on südamest väga kaugel, on viimane loomariigi suurim, kaaludes 4 kilogrammi. Eriti olulised on lasteloomaaiad, kus lapsed saavad loomadega külgkülje kõrval suhelda. Laps peab saama oma hellust ja hoolivust välja näidata, muidu võib ta sadistlikuks muutuda. Teadlased on kindlaks teinud, et viibides looduslähedases keskkonnas, taastub inimese töövõime tavapärasest kuus korda kiiremini. Loomaaias käitub metsloom inimese läheduses loomulikumalt ja vabamalt kui looduses, kus ta näeb inimest vaenlase ja ohuna. Loomaliikide väljasuremine toimub kaasajal 1000 korda kiiremini, kui kunagi varem, loomariigi sünni aegu. Põhjuseid on mitmeid: inimene tarbib loomi söögiks rohkem, kui ta vajaks, loomade elupaiku  jääb järjest vähemaks, võõrliikide kiire levik hävitab selle piirkonna algliike. Seega teisalt on loomaaiad kui kindlustuskompaniid: säilitavad väljasuremisohus liike ja aitavad neid taas arvukamaks muuta. Näiteks koguti loodusest kokku viimased 54 euroopa piisonit ja nüüd on neid taas Ida-Euroopa metsades 2000 isendit. Sama juhtus california kondori ja mustjalg-tuhkruga. Taastatud on ka Euroopa naaritsa asurkond Hiiumaal, mis vahepeal kogult pisut suurema ja inimesi vähem kartva ameerika naaritsa poolt oli miinimumini kahandatud. Praegu püütakse Matsalu looduskaitsealal elus hoida kõre ehk juttselg-kärnkonda. Kongos oma hinnalise sarve tõttu röövküttide poolt hävitatud põhja-laimokkninasarvikuist on säilinud vaid kaks isendit. Ka nende ninasarvikute sugu üritatakse katseklaasibeebi abiga elus hoida.

Lõpetuseks veel üks huvitav fakt: Tallinna Loomaaed avati kaks päeva pärast Mototov-Ribbentropi pakti allakirjutamist augustis 1939.

Vanamehed RaRa-s

 

Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) avab pärast rekonstrueerimist oma uksed alles tuleva aasta mais. Tänu ühe klubiliikme headele perekondlikele sidemetele õnnestus meil üle ukseläve astuda juba ligi poolteist aastat varem. Meie võõrustajaks oli raamatukogu personali- ja administratiivjuht Indrek Ostrat. Kuna RaRa asub kokku kaheksal maapealsel ja kahel maa-alusel korrusel ning võtab enda alla 46210 ruutmeetrit, siis pole ime, et uuendatud hoone sisustamine ja varade tagasitoomine nii palju aega nõuab. Kui meie esindusraamatukogu avas 1993. aastal president Lennart Meri, siis seekordse tähtsaima lindilõikaja nime meist keegi veel ei tea, sest presidendivalimised on tänavu alles ees. Ehitusmeeste üllatuseks leiti esifassaadi seest raudbetooni vahelt ka tühje paberist tsemendikotte ja nõukaaegsete ehitajate vuhvaikasid. Kui arvestada ka meeletu inflatsiooniga, siis on mõistetav, miks rekonstrueerimine esialgse 57 miljoni euro asemel koos tehnikaga 100 miljonit maksma läks. 2200 eurot ruutmeetri kohta polegi ehk liig palju, kui arvestada, et RaRa-st kaks korda väiksema Helsingi Linnaraamatukogu ehitus maksis sama palju ja Tartu Siuru oma läheb maksma kolm korda enam. RaRa näeb end neljas rollis: sündmus-, haridus- ja kultuurikeskus ning muidugi raamatukogu. Umbes 27% pinnast saab endale Riigiarhiiv, rentnikke on hoones teisigi nagu näiteks VAT Teater. RaRa külastajate koguarvuks aastas oodatakse miljon inimest.