Vanamehed Teletornis

 Üle tüki aja käisid Nõmme vanamehed jälle Kloostrimetsa Teletornis. Vahepealsete aastate jooksul on tornis tehtud mitmeid ümberehitusi ja viimase uudisena on seal avatud näitus selle aasta lõpus saabuva Eesti Raadio 100. aastapäeva tähistamiseks. Piltidel saab näha raadio esimest saatetorni Türil ja Eesti Raadio arengut kuni võimupöördeni 1940. Teletorni algusaastail oli iga raadio- ja telejaama teenindanud saatjal oma meeskond. Tänaseks on väljastamine palju ökonoomsemaks muutunud. Monitooritakse kõiki Eestist lähtuvaid kanaleid, lisaks väljastatakse üht Inglise vabalevi kanalit ja üht Dubai lasteprogrammi. Teletorn ulatub 8 meetrit maa alla, et oleks tagatud torni püsivus. Kadunud on välibassein, milles olnud vett vajati algsete saatjate jahutamiseks. Üheks unikaalseks minevikumärgiks on torni konverentsisaalis säilinud Dolores Hoffmani kujundatud poolt välisseina kattev värvikirev piltvitraaž. Vanamehed tänavad ekskursioonijuhti Kristot Levirast.

 

NÕMME VANAMEESTE KLUBIS KÜLAS TEHISINTELLEKT

Seekordsel klubiõhtul ei olnud meil külas mitte mõni laulumees, arst ega poliitik, vaid hoopis tänapäeva kõige salapärasem tegelane – tehisintellekt. Õigemini rääkisime sellest, kuidas üks meist on juba mõnda aega ChatGPT-ga sõbrunenud ning püüdnud aru saada, kas tegemist on lihtsalt targa programmiga või millegi enamaga.

Esialgne plaan oli näidata ekraanilt valmis tehtud esitlust, kuid tehnika mängis seekord väikese vingerpussi – vajalikku ühendusjuhet ei olnud kaasas. Nii kujunes õhtu hoopis vabaks vestlusringiks, mis tagantjärele osutus võib-olla isegi huvitavamaks kui slaidide vaatamine.

Rääkisime sellest, mis üldse on intellekt ja mõtlemine ning mille poolest erinevad inimese analoogne mõtlemine ja arvutite digitaalne infotöötlus. Arutlesime, miks tehisintellekti vastused tunduvad sageli väga inimlikud ja miks mõni inimene hakkab temas nägema peaaegu isiksust. Samas jäi kõlama ka teine arvamus: et AI on siiski inimese loodud programm ja peab alluma inimese tahtele.

Juttu tuli ka tulevikust. Kas tehisintellekt võib kunagi saada endale „meeled“ – nägemise, kuulmise ja muud andurid? Kas siis võiks tekkida midagi emotsioonide või isegi ellujäämisinstinkti taolist? Mõned klubikaaslased arvasid, et see kõik kuulub ulmevalda, teised jälle leidsid, et areng toimub palju kiiremini, kui me ette kujutame.

Üks oluline tähelepanek jäi siiski kõlama: tehisintellektile küsimuse esitamine nõuab ka küsijalt mõtlemist. Mida targemalt ja täpsemalt küsimus sõnastada, seda huvitavamaid vastuseid võib saada. Nii võib AI kasutamine osutuda hoopis inimese enda mõtlemise arendajaks.

Õhtu näitas veel kord, et uudishimu ei sõltu vanusest. Ning eks ole vanameeste klubigi koht, kus maailma asju rahulikult arutada – olgu teemaks siis aiandus, tervis, poliitika või hoopis tehisintellekti tulevik.

Nõmme tutvustus Soome vanameestele

 13. mail tulid Nõmmega tutvuma külalised Helsinki Miessakit RY-st. Neist 9 oli klubist "Uus elu pensionil" ja 2 loodusklubist. Nad on meie klubi külastanud ka varem, Urmas on tihedalt meie kontakti nendega elus hoidnud.

Seekord alustasime Nõmme jaamast ja jalutasime läbi Nõmme Glehni lossini. Lõuna sõime Hiiu Õlletoas. Meie mehed jutustasid püüdlikult oma viletsas soome keeles mälestusi elust Nõmmel ja sidusid selle ka ajalooliste faktidega. Külalised olid Eesti eluga päris hästi kursis aga kohaliku elu nüansid tegid vestlused neile päris huvitavaks. Ka meie meestele oli uudised soome elust teretulnud, paljudel oli oma varasemas elus kontakte Soomega. Sellised külastused hoiavad vanamehed igas mõttes vormis. Uudised, keele- ja suhtlemispraktika ju ergutavad ise aktiivsem olema.

Vestlus elektriautondusest

 12. mail arutasime klubis elektriautonduse plusse ja miinuseid. Meelis oli otsinud välja teemakohased numbrid, tehnilised andmed, finants näitajad, jne. Arutelu polnud väga kirglik, aga teema on nii lai, et "juttu jätkub kauemaks". Pannes kokku kogu energia ahela alates energia allikast kuni liikuva autoni, tuli välja et asi polegi nii "roheline" kui räägitakse. Võttes abiks tehisaru, selgus et elektriautobussid on talve tingimustes isegi majanduslikult ebamõistlikud võrreldes gaasibussidega. Probleem on elektrivõrgu ehitamise ja tasakaalustamise kuludes, mis osaliselt jagunevad kõikide elektritarbijate vahel. Seega elektriauto on justkui "roheline" aga lõbu maksab kinni ühiskond.

Hillar Valk rääkis inimkonna mõjust maa kliimale

 Seekord oli jutu teemaks kliimamuutused. Hillar esitas oma sõltumatut uurimust maailma erinevate teadlaste töödest, mis käsitlesid kliima muutust. Mahukas töö oli kokku korjanud erinevatest vaateid ja andmeid, millest järeldus et kliima muutuse sidumine ainult CO2 emissiooniga on väga suur lihtsustus. Juttu illustreerisid graafikud ja andmeread, kust oli võimalik visuaalselt hinnata erinevate teooriate paikapidavust. Kokkuvõtteks, üks on selge, asi oluliselt keerulisem kui poliitikud meile "maha müüa" püüavad.

püüavad.

Vanameestele andis kontserdi Nõmme Akordioniklubi

 

Muusika teeb rinna rõõmsaks. Pärast kümneaastast pausi käisid meil taas külas Nõmme oma akordionimängijad - 12 liikmelisest ansamblist neli daami ja kolm härrat. Erinevalt kümne aasta tagusest ajast kuulub nüüd üks ansambliliige - Raimo - ka vanameeste klubisse. Kontsert pakkus mõnusa sissevaate eelmise sajandi levimuusikasse. Alustati 1958. aasta saksa palaga “Kalkuta”, millele järgnes viktoriin Eesti filmimuusikast. Saime ilusa ülevaate vähemalt mingil perioodil Nõmmel elanud tuntud heliloojatest nagu Ülo Vinter, Valter Ojakäär, Arne Oit, Uno Veenre, Gennadi Podelski ja neist mitmete poolt filmidele kirjutatud muusikast. Kokku kuulsime muidugi üsna väikse osa akordioniklubi enam kui 300 pala sisaldavast repertuaarist. Suur au oli kuulda ka üht esiettekannet -  rootsi lugu “Jaaniöö”. Hoolimata vanameeste tagasihoidlikust lauluandest, suutsid sellised lood nagu “Postipoiss” ja “Mustlase elu” ka meid lõpuks laulma panna.

Jüri Raudsik motoringrajasõidust

 Klubi külastas mitmekordne Kalevi Suursõidu võitja Jüri Raudsik. Jüri väitis, et see juhtus 15 korda aga Ülo teadis et 16 korda. Aga see oli vaid väike seik motoringraja ässa spordi tegemise ajaloos. Jutuajamine keskenduski Jüri motosportlaseks kujunemise ajaloole. Alustas ENSV ajal Valgas juuniorina motokrossis ja lõpetas vabas Eestis Euroopas võisteldes. Huvitavam ja võib olla vähem teatud jutud olid sots maade karikavõistlustest NL võistkonna koosseisus. Seda meeskonda kureeris ALMAVÜ, ehk sõjaväelased. Iga võistlusreis algas "vastuvõtuga" kindrali juures Moskvas, ehk pidi olema moraalselt "kindel". Võidusõitjad oli sõjaväe palgal, ehk spordiroodu sõdurid. Palka maksti vähe, aga võite premeeriti autoostu lubadega. Huvitav oli kuulda kuidas hangiti varustust NL ajal ja hiljem juba erasõitjana. Muheda jutuga mees. Jüri kutsus klubisse Ülo, tema võidusõidu aegne abiline tehnika ettevalmistamisel. Mälestuseks tehtud koostööst kinkis Ülo klubi poolt Jürile klaasist Ducati mootorratast meenutava suveniiri.

Jüri "uue" Ducatiga