MEHED KOOS, ELU HOOS!

23 mai 2014

Lõuna-Eestis

Meesteklubid kutsuti 21.05.14. kokku. Viljandi tublid vanaisad korraldasid meie kokkusaamise ka sel aastal. Kohal olime Tartust, Tartumaalt HaaslavaltPärnust, Tallinn-Nõmmelt, Kristiinest ja muidugi Viljandist. Peeti kõnesid ja tarbiti kiluvõileibasid. Oluline oli aga see lahe ja südamlik õhkkond, mille Viljandi mehed koos pensionäride ühenduse daamidega ja ansambliga „Rukkilill“ oskasid luua. Tänud Voldemar Tasale ja teistele korraldajatele. Käisime järvel laevukesega sõitmas, pillimees paadis ja laul kõigil suul. Teine paaditäis mehi jäi äikesepilve alla. Saime pesuni märjaks, aga siis taipasime, et ega enam ei meenu, millal viimati läbimärjaks on saadud ja olukord omandas kohe hiiglavahva värvingu. Järgmisel hommikul oli tegelikult üsna ebameeldiv vettinud kingi jalga sikutada. Aga kokkutulekult sõitis meie klubi meestega täidetud Mersu-buss Aakresse moosivabrikusse (Johannese orgunnitud külaskäik). AS Bacula peremees näitas, mida head väike firma meie jogurtite, saiade ja pannkookide maitsestamiseks teha suudab. Edasi läks sõit Lutsu tallu, kuhu viis meest jäid pärast majutumist vorste grillima, ülejäänud sõitsid Otepää suusakeskust vaatama. Õhtusöögilauas saime kõik suud soojaks räägitud. Hommikul juhatas Lutsu B&B talu perenaine meid lähedalasuvale allikale päevast joogivee varu pudelitesse tankima. Sellest Emalätte allikast pidavat algama Emajõgi. Mine sa tea, meie ei kontrollinud. Kella poole kümneks jõudsime Elvasse, kuhu Meelis oli meile korraldanud tutvumise Saint Gobain Sekurit autoklaase valmistava tehasega. Meile tehti 3,5-tunnine esitlus, millist tean tehtavat suurt tellimust ettevalmistavale kliendile. Saadud teadmised on väärt, aga mitte vähem väärtusliku mälestuse saime sellest, kuidas meid vastu võeti. Kes ütleb, et meil suhtutakse eakatesse ükskõikselt, see mingu... metsa. Järgmiseks punktiks me reisil oli Hellenurme vesiveski, töötav peaaegu originaalseadmetega ja meie-ealise möldriga turismiobjekt. Võimsa auraga perenaine tegi meile püülijahvatamise esitluse ja pakkus samas majas küpsetatud rukkileiba. Sellega ammendusid meie jaks ja uudishimu ning keerasime bussi nina Tallinna poole. Õhtuks sai sellesuvine kahepäevareis tehtud. Kuid niipalju oli erksust veel meestes sees, et pidasime plaani varsti Ülenurme Põllumajandusmuuseumi ja Peipsiranna sõidu ette võtta.

Kirjutas Urmas






16 mai 2014

Jalgratastega Kõrvemaal

Seekord võtsid vanamehed ette rattaretke Kõrvemaa matkaradadel. Kogunesime klubi juurde, kus laaditi rattad autodele ja sõitsime Kõrvemaa Puhkekeskusesse. Peale pisikest plaani pidamist suunduti 19 km rajale. Et asi huvitavam oleks sõideti „vastukarva“. Ilmselt tänu sellele tekkis rajal korduvalt orienteerumisega probleeme. Need peatused tegelikult andsid võimaluse tempot sobivana hoida.
Rada kulges kevadises metsas, loodus värskelt tärkamas. Mõni rabakoht oli parajalt märg, nii et tuli ratast talutada, aga see ei seganud esimeste ööbikute laulu kuulamast. Kui olime ringiga puhkekeskuses tagasi ja harinud ennast saunas, oli mõnus surin kehas.  Peale kehakinnitust kohalikus söögikohas võisimegi asuda koduteele. Seltskond jäi üritusega rahule, paras füüsiline koormus, ilus ilm, kevadine loodus, mida veel paremat tahta!













Kirjutas Meelis

07 mai 2014

Tallinn-Jäneda-Aegviidu-Tallinn

Esmaspäev –  esimene päev.
Sõidan autoga Tartu maantel. Lumi, rahe, vihm, lobjakas, tuul on õudne, auto aknad kattuvad läbinähtamatu lume ja lobjaka seguga. Kas sellist kevadet me tahtsime! Homme läheme matkama? Väike kahtlusepoiss poeb minu särgi alla. Meenub hüüdlause õigest riietusest ja ilmast. Õhtune ilmateade puhub murepilvi pisut laiali. Lähen magama väheke äreva olekuga.
Teisipäev – hoopis teine päev. 6.05.14.
Hommik. Ilus päikesepaiste. Vähene tuul. 9 vanameest  bussijaamas. Sõit Jäneda poole läheb lahti. Jänedal, möödunud õnnelikult „Musta Täku Tallist“, alustame presidendi matkarajal jalutuskäiku   Aegviidu poole, teejuhtideks arvukad viidad ja Meelise mobiiliäpp „Tark mees taskus“. Kirjad postidel näitavad 9 km. Saatjateks on linnulaul, ülased ja värske õhk, mets, oja ja järved. Ka hobuste „miinid“. Soe päiksepaiste teeb vanameeste kõnni metsas väga kõbusaks ja lõbusaks. Kaks puhkepausi ja piknik Nelijarve lähedal. Piknikul ei saanud kuidagi jätta kasutamata juhust maitsta Joeli kuulsat omatehtud praetud soolaliha .
Ja lipsti –  olemegi Aegviidus peale mõnetunnist matka – kõik reipad ja terved. „Elroni“ rong tõi meid 1,1-eurise piletiga 120 km tunnikiirusega Tallinna. Magan noore mehe und.
Kolmapäev –  kolmas päev
Jalad meeldivalt surisevad hommikvõimlemise ajal. Kõik on korras ning arvan, et on korras ka teistel vanameestel.
Ühine mõte: väga uhke jalutuskäik oli. Veel korrata otsides uusi radu.
p.s. Kes ei tea, kus on Lahinguvälja peatus, siis minge istuge rongi ja kihutage Aegviidu poole.


Kirjutas Jaak

Teeme ära!

Tegime ära. Neljandat korda võttis klubi 3.05.14. osa üleriigilisest talgupäevast. Elu jooksul on uusi asju tehtud küll ja küll, seetõttu sai ühiseks otsuseks, et teeme seekord sellist tööd, mille tegijaid napib: võtsime koristada Glehni Kalevipoja ümbruse, nn. Tähetorni pargi. Riisusime kuju ümbruse puhtaks, lausa 78 punast kilekotti said okkaid, käbisid, lehti ja muud puru täis, metsa alt kogunes lisaks paar kotitäit piknikujäätmeid, tervisesportlaste joogipudeleid ja muid äravisatavaid tarbevahendeid. Nagu ikka oli vanajumal vanameeste vastu lahke – ilm oli mõnus. Lähikonnast tulid mõned pered meie pundile appi. Avastasime, et me oleksime võinud sealsamas töö lõpetada talgusupi söömisega – need pered oleksid kindlasti parema elamuse saanud. Läksime siiski varasema plaani kohaselt klubisse, kus 5 meest olid hommikust saati aknaid pesnud ja vihmaveetorusid parandanud. Sõime pirukaid, jõime tassi teed ja tundsime maailma korrastamisest heameelt.


Kirjutas Urmas.