Külaskäik Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli

 Kümmekond vanameest võttis ette ringkäigu Kristiines Kännu tänavas asuvasse õdede, ämmaemandate, tegevusterapeutide, optometristide, farmatseutide ja veel mitme meditsiinieriala kooli - kokku õpetatakse seal keskhariduse baasil seitset eriala. Ringkäiku juhtis Siret Piirsalu. Kool, kus pere- ja erialaõed ning ämmaemandad saavad viie aastaga magistrikraadi, tegutseb juba 86ndat aastat. Kokku on õpilasi ligikaudu 2200, poisse nende seas kümnendik. Konkurss kooli on vägev: tuhandest soovijast võetakse kaks korda aastas vastu vaid kakssada. Meile pakuti valikut ravimteedest, tutvustati raamatukogu ja puuetega inimeste näidiskorterit. Viimases saime ise järele katsuda, kuidas näevad maailma silmakaega vaegnägijad, milline peab olema ratastooliinimese köök, WC ja vannituba, et kõik eluks vajalik oleks raskusteta kättesaadav. Ühtlasi lepiti kokku klubi ja kooli edasistes kontaktides.

Kohtumine Nõmme uue linnaosavanemaga

 

Traditsiooniliselt külastab iga uus linnaosavanem oma võimuloleku esimese poolaasta jooksul ka Nõmme Vanameeste Klubi. Seekord siis võõrustasime Gerry Konnovit Isamaast. Tegu on ettevõtjaga, kes ka ise tunnistas, et tema sisimas käib veel võitlus, kas olla rohkem poliitik või nõmmekas. Esimene variant loob kindluse säilitada kergemini ametipost, teine aga teha rohkem Nõmme heaks ning pälvida elanike lugupidamine. Konnov tõdes, et nõmmekate soovid peaksid kõik linnavalitsuse lauale jõudma, ehkki nende täitmiseks võib kuluda rohkem aega, kui jäänud uute valimisteni. Nõmme keskuse ümberehituse kava on valmis ja võiks peagi töössegi minna, aga tema arvates ei parandaks see sõidukite läbilaskevõimet, oleks vaid ilusam ummikus autoaknast välja vahtida. Kogenud ettevõtjana on Konnov tähele pannud, et vastupidiselt ärimaailmale, kus eesmärgiks on tulemus, paistab avalikus sektoris eesmärgiks olema pigem protsess ise. Nõmme tänavate kõige silmatorkavamaks hädaks on kõnniteede puudumine. Kui Hiiu põhikool saab sügiseks täiesti uue näo, siis Nõmme põhikool peaks minema uuesti projekteerimisse: kool ja raamatukogu vajavad eraldi majasid. Linnaosavanemaga kaasas olnud ehitusnõunik vaatas üle ka meie klubi kõik vähesed ruumid, eks näis, milliseid muutusi see kunagi kaasa toob.

Väärfilmide valik klubis

 Eilseks klubi õhtuks valmistas Peeter ette filmiprogrammi. Jooksma pandi Vietnami sõjast jutustav film.  Karm film sõja õudustest. Ilmselt liiga masendav, filmi vaatasid lõpuni neli klubi liiget, Peeter nende seas. Tundub, et filmiteema vanameestele ei sobi, ilmselt tuleb midagi kergemat valida.

Pilk tehisliigeste maailma

 

Klubil oli külas tehisliigeste spetsialist Taavo Kivistik. Tänapäeval pole inimesel põhimõtteliselt enam ühtegi liigest, mida kulumise tõttu tehisliigesega asendada ei saaks. Tehisliigese saab panna nii pöidlale kui kaela- või selgroolülide vahele. Nende esmane ülesanne on võtta ära valu, teiseks muidugi taastada liikuvus. Kõigi kolme maailma suurima tehisliigesefirma peakorterid asuvad USAs ühes ja samas Warsawi nimelises linnas Indiana osariigis, ehkki tootmisüksused on maailmas laiali.  Esimesed algsed tehisliigesed valmistati 19. sajandi teises pooles hobustele. Peaaegu iga 20. sajandi kümnend tõi liigese proteeside tehnoloogiasse midagi uut, lisades ka uusi materjale nende valmistamises: kuld, roostevaba teras, koobaltkroom, luutsement, titaan, keraamika jne. Tänapäeval moodustavad 60% paigaldatavatest liigeseproteesidest puusaproteesid. 97-98% puusaproteesidest toimivad vähemalt kümme, 94-95% 15 aastat. Arst valib konkreetse puusaproteesi sõltuvalt patsiendi liikumisharjumustest ja puusa seisundist. Tulemus sõltub nii kirurgi professionaalsusest kui ka patsiendi organismi eripärast ning inimese opijärgsest käitumisest taastumisperioodil. Eestis paigaldatakse aastas umbes 3000 puusaproteesi. Esimesed puusaliigendid Nõukogude Liidus paigaldas Tallinnas doktor Seppo. Puusaliigend koosnes toona 14 erinevast terasetükist. Kolm niisugust tehisliigendit valmistas lukksepana ka meie uus klubiliige Ülo.