9. oktoobril sai teoks juba mõnda aega plaanitud rabamatk. Kahjuks jõudis sügis meie plaanidest ette ja sombuse ilma ning kerge vihmasajuga sõitis Marimetsa rabamatka rajale meid suhteliselt vähe, kõigest kuus liikumis- ja loodushuvilist.
Marimetsa matkarada on hästi korrastatud ja mitmekülgsete looduskooslustega ca 5 kilomeetrine rada. Parklast algab kõndimine läbi värske lehtmetsa, edasi näeme mõne aja eest valikuliselt raiutud metsaala, siis jätkub rada piki uudismaasiilu kuni magistraalkraavini, millel jalakäijate sild ja selle kõrval metsakustutusmasinatele mõeldud toekam ehitis. Siit algab vana laas. Värske tormi kahjustused olid suured, jämedad vanad kuused olid langetatud koos purunenud juurepalliga. Raja veeres oli piisavalt metsakooslusi selgitavaid tahvleid, kuid linnameestena oleksime hea meelega nende juures ka jalgu puhanud. Pinke siiski ei olnud ja märgadele ammu maha langenud ning sammaldunud puutüvedele istumine ei tundunud hea mõte olevat. Paari kilomeetri kaugusel raja algusest jõudsime mägralinnakusse. Peremehed olid ilmselt lõunauinakut tegemas, mida kinnitas ka sealne selgitav tahvel. Mäger on ju ööloom.
Lõpuks algas rabarada, korralikult ehitatud laudtee, mille ääres laugaste veerel platvormid ja laukasse ronimise (no sealt ka väljaronimise) jaoks redelid. Ujuma meist keegi siiski ei läinud. Laudtee viis korraliku vaatetornini. Tagasi tulime sama teed, sest edasi minnes ja ringiga parklasse jõudmiseks oleks rada kujunenud liiga pikaks.
Plaanitud piknik matka lõpetamiseks jäi ära, sest GPS juhatas meid lõkkekohani liiga suure ringiga.
