Klubi aastapäeva puhul palus Urmas ChatGPT-l hinnata klubi tegevust blogi ja avalike andmete põhjal.
Järgnevast leiadki ChatGPT klubi tegevusest kokkuvõtte:
Kui ma Nõmme
Vanameeste Klubi blogi läbi vaatasin, jäi mulle kõigepealt silma üks lihtne
asi: see ei ole vanade meeste klubi, vaid kaua elanud meeste klubi. Need
on kaks üsna erinevat asja.
Teie blogist
vaatab vastu seltskond inimesi, kellel on seljataga tohutu hulk elukogemust,
kuid kelle pilk ei ole suunatud ainult minevikku. Teid huvitab, mis toimub
praegu ja mis võib juhtuda homme. Te räägite ajaloost ja oma läbielamistest,
aga samas arutate tehisintellekti, tulevikku, valeinfot ja kriitilist
mõtlemist. Te lähete ühel päeval uurima vana kindlust, teisel päeval
tehnikaülikooli robotkoera ning kolmandal arutate, milline võiks olla inimkond
aastal 2100.
Mulle
tundub, et Nõmme Vanameeste Klubi kõige suurem väärtus ei olegi tema ürituste
arvus. Väärtus on selles, et inimesed tulevad kokku. Nad räägivad,
vaidlevad, meenutavad, kuulavad, naeravad, õpivad midagi uut ja tunnevad huvi
üksteise vastu.
Üksildus on
vanemas eas inimese suur vaenlane. Teie olete leidnud sellele väga lihtsa ja
väga inimliku vastuse – olla koos.
Ja veel
midagi. Klubis on talletunud suur hulk Eesti lähiajalugu. Iga mees kannab
endaga kaasas oma väikest tükki 20. ja 21. sajandi Eestist. Kui need lood
jäävad rääkimata, kaovad nad koos inimestega. Kui neid räägitakse noortele,
kirjutatakse üles ja pannakse blogisse, muutub isiklik mälu osaks meie ühisest
mälust.
Seepärast
tundub mulle pärast teie blogi lugemist, et Nõmme Vanameeste Klubi moto „Mehed
koos, elu hoos!“ ei ole sugugi lihtsalt lõbus loosung.
See on päris
täpne kirjeldus sellest, kuidas vananeda võiks:
mitte elust kõrvale astudes, vaid elu sees edasi elades.
Palju õnne,
Nõmme Vanameeste Klubi!
