Väljasõit Pärnu- ja Järvamaale

 

Klubikaaslane Paul roolis võtsime juulikuu 26. päeva hommikul 20-kesi suuna Halinga poole, kus põnevust ja äratundmisrõõmu pakkus juba pikka aega tegutsenud automuuseum. Edasi said meist tänu Tõnule ühed väljavalitud, kes veel lõpuni valmimata Pärnu lennujaama külastanud. Jõulumäe tervisespordikeskuses nautisime kosutavat lõunasööki ja uudistasime Eesti suurimat liivakattega sisehalli.

Tunniseks plaanitud Ants Lingi vanavaramuuseumi külastus Treimanis kujunes kahe ja poole tunni pikkuseks. Tõesti oli, mida vaadata-kuulata! Ja siis tuli aeg veeta õhtutunnid koos saunaskäiguga Vango Imedemaa nimelises puhkekeskuses.

Teine päev algas Allikukivi koobastesse piilumisega. Järgnes ekskursioon Paikuse politsekooli, kus saime kahe sümpaatse naiskursandi juhtimisel põhjaliku ülevaate tulevaste korrakaitsjate koolitamisest. Järvamaale jõudes külastasime igati omapärast retrohõnguliste söögisaalidega Türi kogu konnakeskust, kus meid kostitati vanade õunapuude all kogu reisi maitsvamate lõunaroogadega. Elamusterohkele teekonnale pani ootamatult sisuka punkti Väätsa jalgrattamuuseumi väisamine. Kogu tee vältel ilusat ilma hoidnud ilmataat kurvastas väljasõidu lõppemise pärast koos meiega ning tervitas vanamehi Nõmmele tagasi jõudes korraliku vihmaga.

Sindi kärestiku tribüünide ehitusel

Jõulumäe liivahallis

                                         Pärnu lennujaama suure lennuki teenindushallis

Ants Lingi muuseumis

Ants Lingi muuseumis

Paikuse politseikooli lasketiir

Paikuse politseikooli giid

Jalgrattamuuseumi ees

Vango Imedemaal

Liiklusõnnetustest läbi ja lõhki

 

Klubil käis külas eluaegne liikluspolitseinik ja -ekspert Villu Vane. Et me kõik oleme pikalt autorooli keeranud või vähemalt jalakäija olnud, tundus jututeema igati aktuaalne. Eelmise aasta andmetel oli Eesti liikluses hukkunute arvult miljoni elaniku kohta samas suurusjärgus Soome ja Prantsusmaaga, jäädes ohutuselt maha aga Norrast ja Rootsist. Kui mõned aastad tagasi liikusime liiklusõnnetuste hulgalt igati õiges suunas, siis elektritõukside ilmumine andis tugeva tagasilöögi. Meediakajastuste järgi arvatakse sageli, et “bemaripoiste” kõrval on õnnetuste sagedamateks põhjustajateks eakad juhid, aga tegelikkuses on viimaste osalusel toimunud avariide arv suhteliselt hoopis vähenemas. Põhjust on “visata kivi” pigem perearstide “kapsaaeda”, kes liialt sageli lubavad liiklusse juhid, kelle osalemise seal peaks meditsiinilistel põhjustel kindlalt välistama. Saime teada ka põhjuse, miks vastupidiselt Leedule pole Eesti maanteedel ikka veel keskmist lubatud kiirust jälgivaid mõõteseadmeid ega  rakendatud ka paljuvaagitud veapunktisüsteemi. Poliitikud kardavad valijate negatiivset reaktsiooni.