Vegankokk Maru tutvustas taimetoitu

 

Klubiliikmetele, kelle keskmine vanus 79 aastat, tundub veganlus endast- mõistetavalt mõnevõrra võõrapärane. Aga uudishimu pole meist koos kõrge eaga kuhugi kadunud. Ja üllatus missugune: koka kaasa toodud tillivõide, imeõhukeste porgandiliistude ja punase sibula dekooriga ahjus küpsetatud leivakesed mitte ainult ei näinud välja, vaid ka maitsesid kui lõhemaitsega snäkid. Veganite loosungiks on mitte midagi ära visata, mistõttu Maru teeb külmkappi kogutud porgandi- ja kartulikoortest endale puljongit. Taimetoitlaste arv pidevalt kasvab, moodustades Eesti elanikkonnast 5-7%. Täisvega- neid, ehk neid, kes ei söö ka mune ega ühtegi piimatoodet, on aga poolteist protsenti. Kõik tüürib sinnapoole, et meist ülejärgmine põlvkond meie vanuses enam liha ei söö. Hea teada, õnneks näha pole vaja!

Õnnelik vananemine maailmas

 Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit tuli Tartust meile külla, ammu lubatud visiit ja tegi huvitava ettekande maailma erinevate riikide võrdlusest. ÜRO poolt 70 aastat kogutava statistika põhjal on erinevad maailma teadlased koostanud edetabelid, kus erinevate parameetrite võrdlemine annab pildi "maailma õnnetundest". Kokkuvõtlikult saime selgeks, et õnnelikum elu on Põhjamaades ja kristlikus kultuuriruumis.

Telemaailmast tehnilise poole pealt

 

Hea kui oma klubist asjatundjad võtta. Sedapuhku tutvustas Peeter oma teadmisi ja oskusi, kuidas isikliku, tehniliselt täiendatud ruuteri abil internetist teleriekraanile kõikvõimalikke telekanaleid “võluda”. Tuleb välja, et igal telekanalil on oma IP-aadress, mille tuvastamisel on võimalik ka tasulisi saatetootjaid ilma sentigi kulutamata piiramatult vaadata. Just selle tõttu vahetavad näiteks Kanal 2 ja TV3 oma IP-aadresse üle paari päeva. Peeter näitas meile valikut kõikvõi malikest pilditootjatest USA-st kuni Põhja-Koreani välja. Muide, parima telepildi annab 4K resolutsioon, millel Full HD-st neli korda rohkem piksleid. Kui poest on 4K pildi vaatamiseks telereid juba saada, siis maailma umbes 6000-st teletootjast pakub vaid 2% sel tasemel programmi. Alles mõni aasta tagasi läksid Eesti kommertskanalid üle Full HD-süsteemile, maailmas on sedasama teinud vaid veidi üle poole kõigist olemasolevatest telekanalitest. Nii et tehnilised ja majanduslikud võimalused ei käi elus sugugi käsikäes.

Loomuvastane Põhja-Korea

 Meie klubi värskeim liige Anti rääkis ja näitas pilte oma unistuste reisist Põhja-Koreasse. See on riik, kuhu pääseb vaid lennukiga Pekingist, sest vaesust ja viletsust ei tohi näha; mille pindala on nelja Eesti suurune ja kus elab 25 miljonit inimest; kus NSVL lagunemisest tekkinud näljahädas suri iga kümnes elanik (2,5 miljonit); kus ennetav tuumalöök vaenlasele on põhiseaduses kirjas;

kus üle riigi on 34 000 liidrikuju; kus kehtib põhimõte: Suur Juht ja riigi rajaja Kim Il-sung on riigi aju, partei närvid ja rahvas keha; kus mausoleumis saab iga korealane surnud juhte näha vaid korra elu jooksul (eesrindlane 2 korda); kus teles igal hommikul karaoke, lõunal sõjafilmid ja õhtul saated riigijuhtidest; kus riigi uhkuseks on 80 m lai, kuid auklik maantee; kus iga lääne turismigruppi saadab eraldi vene- ja inglise keele giid, julgeolekumees ja filmioperaator; aga mis kuni 1976. aastani edestas tööstustoodangult Lõuna-Koread.

 

Külaskäik Püha Johannese Kooli uude hoonesse

 

Septembris kolis Püha Johannese Kool Nõmmele Kivimäe tänavale. Iga koolipäev Eesti ühes hinnatumas kristlikus erakoolis algab palvusega uni kaalses kirikus, mis ühe küljega avaneb kooli avarasse fuajeesse. Samas ei õpi koolis mitte sugugi ainult erinevate kogudusliikmete võsud, vaid vastu võetakse konkursi korras kõik, kelle peres armastus ja hoolivus kõige oluli sem. Nii leidub õpilasi Tallinnale lisaks ka Jõelähtmest, Laulasmaalt, Murastest ja Viimsist. Koolipere ja lapsevanemad on väga kokkuhoidvad.

Krunt osteti isade-emade annetuste eest, hoone projekteerijad leiti samuti nende seast. Laenu võeti Coop pangast. Osa mööblist on annetatud riigiko gust ja Radisson hotellist. Järgmise õppeaasta alguseks valmib ka juurde ehitus, mille järel on koolis koos gümnaasiumiklassidega juba 640 õpilast.

Õpetajadki on parimad oma eriala asjatundjad, kellest mitmed töötanud varem juhtivatel kohtadel tippfirmades. Enne kuuendat klassi õpilastele hindeid ei panda, hinnatakse õpilase personaalset arengut. Meid võõrus tanud kooli direktriss Liivika Simmul kinnitas, et neil on lapsevanematega teiste koolidega võrreldes äärmiselt vähe konflikte, sest vanemad on nagu nende lapsedki kooli patrioodid.

Ka seeniorid on Kaitseliitu teretulnud

 Klubis käis külas Kaitseliidu Nõmme malevkonna seeniorrühma

vanim liige kapten Maido Rajang (81). Seeniorrühma kuulub paar-

kümmend liiget, kel kõigil vanust üle 70ne. Nende ülesanne on

peamiselt varustuse väljaandmine ja korrapidamine Kaitseliidu osalu-

sel korraldavatel üritustel. Kapten Rajang ise on olnud eluaegne

sidetehnika spetsialist peamiselt merega seotud organisatsioonides

juba nõukaajast peale, praegu aga Tallinna maleva varustus- ja rel-

valao valvur. Ukrainas toimuv sõda on toonud Kaitseliidule kõikjal

Eestis arvukalt lisaliikmeid. Eriti märgatav on olnud naisliikmete

kasv. Ootame kõik huviga, mitu klubiliiget lähiajal kaitseliitlase

vormi selga tõmbab……

Külas käis maratoonar, maailmarändur ja meelelahutus-ajakirjanik Kertu Jukkum

Sellel õhtul kogunes klubilisi tavapärasest arvukamalt. Ja oli ka põhjust.

Külaliseks oli kaunis, särav, sportlik ja noorusest pakatav Kertu

Jukkum, kes läbi slaidiprogrammi tutvustas oma uskumatuid

ettevõtmisi ja saavutusi. 14 maratoni üle kogu maailma, neist 4

niiöelda suureks maratoniks tunnistatu. Triatlonid ja 100 kilomeet

rised jooksu- ning rattadistantsid Haanjamaa küngastel. Reisid

Antarktikasse ja Ladina-Ameerika vihmametsadesse, kuhu mahtus ka

nädal tsivilisatsioonist ära lõigatud huaorani hõimu juures. Kertu on

roninud Kilimanjaro, Kazbeki ja Aconcagua (6960 meetrit) tippu.

Oma vaimu ja hinge värskendamiseks aitas kaasa paar aastat tagasi läbitud

800 km pikkune 28 päeva kestnud palverännak Hispaaniast Portugali

Camino de Santiagosse. Võrratu Kertu elu moto on: Sa ei tea enne, kui

tugev Sa oled, kuni tugev olla on Su ainus võimalus.

Filmireis Šotimaale

 

Jaak näitas jälle oma filmimehe kunsti. Tema perereis läbi Inglismaa šotlaste maale toimus küll juba 2009.a. augustis, kuid reisikroonika mõjus kui värske pilguheit  Albioni. Alguses Big Ben ja Londoni vaateratas ja siis juba lüüsid, kanalid, unikaalne laevalift, šoti kilt ja wisky. Justkui oma silmaga oleks kõike näinud. Eriti põnev paik oli Gretna Green, kus said erandkorras ilma vanemate nõusolekuta abielluda ka 14aastased poisid ja 12aastased tüdrukud. Vanamehi see just ei puuduta, ent hea teada ikka!

Hiiumaa movie

 

Hea, et peaaegu iga asja jaoks on klubis oma professionaal võtta. Jaak on küll põhiosa elust leiutiste vormistamisega tegelenud, kuid samahästi oleks ta võinud elatise teenimiseks ka reisifilme teha. Ja ongi teinud. Kõik vanameeste reiside liikuvad pildid on tema jäädvustatud. Ikka nii vaikselt ehk profilt, et ülesvõetavad seda reeglina märganudki pole. Kuigi ta on korduvalt tahtnud “ameti” maha panna, pole klubikaaslased nõusolekut andnud. Nii vaatasime jällekord oma “nooruslikke nägusid”, sedapuhku hiiu kastmes. Sellest tähtsam on muidugi tõdeda, et kino-kroonika on klubi tegevuse fikseerimisel kirjapildist kordades elusam ja ilmekam. Et aga Hiiumaa reis veel tugevamalt mälusoppidesse talletuks, tegi samal saarel ilmavalgust näinud Feliks pärast filmiesitlust klubikaaslastele Hiiu-teemalise viktoriini.

 Vanalinnaekskursioon

Vanamehi tõmbab kõik vana. Seetõttu võtsidki klubiliikmed meeleldi vastu Urmase ettepaneku minna tema abikaasa ja kutselise ekskursioonijuhi proua Aasa juhtimisel ühiselt vanalinna tuurile. On seal ju jalutatud sadu kordi, kuid sedapuhku olid sihiks vanalinna kummitused. Ja neid me polnud varem kohanud. Selgus, et oma kummitus oli keskajal peaaegu igas tänavas. Ei säästnud nad isegi raehärrade pereliikmeid. Põnevamaid kujutluspilte tekitasid Rataskaevu tänavale tõldadega saabunud ja sõrajälgi jätnud öised pillerkaaritajad ning Taani kuninga aeda alles tänapäeval valvama pandud neli kapuutsiga, kuid peata munka. Toompea vaateplatvormil selgus, et Ukraina sõjapõgenikke võib kohata isegi pealinna turiste teenindamas. Oma silmaga me ühtki kummitust siiski ei näinud, aga nende olemasolusse vanalinnas hakkasime siiski rohkem uskuma.

Külas käis Jaan Männik

 

Pere esimesel pagulasaastal 1945 Rootsis sündinud ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist juba kolm aastakümmet Eestis elanud ning siinset Telekomi ja Eesti Panga nõukogu juhtinud Jaan Männik oskab Eesti asjadele vaadata meist paljudest palju terasemalt, justkui läbi binokli. Külaline valis avateemaks rahvusküsimuse. Saades 1992.a. Eesti Telefoni Tallinna piirkonna juhiks, olid pooled tema alluvad venekeelsed. Oskamata peaaegu sõnakestki vene keelt, suutis ta ka nende poolehoiu võita. Ehkki venelaste massiline sisseränne okupeeritud Eestisse algas varem, tõi Männik eeskujuks just meist palju suurema Rootsi ühiskonna võõrtööliste poliitika tagajärjed. Ei ole nii, et pakud oma riigi plusse ja kõrget elatustaset, ning võõrad heldivad ja võtavad uue emamaa kombed ja kultuuri ilusti omaks. Inimene on palju keerulisem olend, kelle puhul valitsev usk, emapiimaga omandatud kultuur ja suhtumine ümbritsevasse mängivad palju suuremat rolli. Tuleb mõista hädasolijat, teda aidata, kuid ei tohi unustada ka meie riigi väiksust. Hoopis teine asi oleks siis, kui Eesti ei tahaks enam olla rahvusriik, vaid lihtsalt eesrindlik, võrdõiguslikkusele ja inglise keelele toetuv Euroopa väikeriik Läänemere kaldal.

Klubi sünnipäevalisi austas linnaosavanem

 

Juubilar Vello (80) ja temast vaid paar aastat noorema Urmase sünni- päevapidu aitasid sisustada vastne Nõmme linnaosavanem Karmo Kuri ja Nõmme Vaba Aja Keskuse direktor Külli Tatter. Esmakordselt on Nõmme saanud juhi, kes on läbinud karjääriredeli spetsialisti ametikohalt tippu välja. Tegu polnud pelgalt viisakusvisiidiga. Asjalikku ja mõnusat juttu linnaosavanemaga jagus õhtu lõpuni. Sünnipäeva puhul tõid kunstilist külakosti üle kahe põlvkonna Kristiine Gümnaasiumi õpilased Elisabeth ja Marietta, kes lugesid luuletusi ja mängisid pilli.

 

Pilk rallimaailma

 Klubil käis külas WRC Rally Estonia võistluste juht Urmas Roosimaa. Esimese Eesti ralli start anti 28. augustil 1921 praeguse Viru hotelli asukohal ja see kulges läbi Märjamaa, Rapla ning Kohila pealinna tagasi. Pool sajandit hiljem, 1971.a. said eestlased õiguse korraldada esimesed NSVL meistrivõistlused rallis. Nüüd on juba kolm aastat järjest korraldatud Lõuna-Eesti teedel WRC Rally Estoniat, mis sisaldas tänavu 325 km kiiruskatseid. Et ralli maailmameistivõistluste  üks kiiremaid etappe õnnestuks, on aasta- ringi ametis 25 inimest. Kihutamist Eesti kitsastel kurvilistel kruusateedel kandis üle 110 telejaama, tänu millele nägid seda 155 riigi rallisõbrad. Piletiga jälgis rallit üle 27 tuhande pealtvaataja 21 riigist. Kuigi uute teelõikude rajamiseks, “hüppekate” ehitamiseks ja võistlusjärgseks korrastamiseks kulub palju raha, tuleb kõige enam maksta siiski 1200 rajaturvaja palkadeks. Põnev oli kuulda, et Roosimaa ametit peab WRC Belgia etapil flaami keelt hästi valdav eestlanna Emilia Abel. Kas WRC Estonia ka 2023.a. toimub, oleneb suuresti Eesti valitsusest, kellelt korraldajad hädavajalikku toetust taotlevad. 

 

Vanamehed rabas 

Ja tõesti, käisimegi Viru raba matkal. Viru raba on Harjumaal, Lahemaa rahvuspargis. Matkarada algab Narva maantee ja Loksa tee ristmiku lähedal. Noo jaa, et päev asja ette läheks, pidasime maha ka väikese pikniku. Kiitsime ilmataati, loodust ja iseennast ka, et sellise otsuse tegime. Kell 10 startisime Klubi juurest ja kella 17-ks olime tagasi. Maha sai käidud 10km ja keskmiselt 14 000 sammu. Viru raba juttu uuri lähemalt: https://et.wikipedia.org/wiki/Viru_raba

Sügisene päev jalgratastel

 Seekord võtsid vanamehed jalgratastel klubist suuna Saku poole. Eriti sobiv ilm ja tuule suund tegid ratasõidu mõnusaks. Teekond Saue kaudu tagasi jäi mõnele mehele kilometraasilt väheseks, need tegid iseseisvalt lisaks veel mõned rattaringid. 

Külas oli veeteadlane

 Keemiainsener Rein Münteri kinnitusel jõudis vesi Maale 4 miljardit aastat tagasi kosmosest. Alles siis tekkis siin elu. Inimeses on vett ca 70%, peaajus 80-85. Ilma veeta elab inimene vaid 3 päeva. WHO järgi 80% haigustest on tingitud veest. Umbes 1 miljardil inimestest puudub ligipääs puhtale joogiveele. Veekriiside sagedus ja levikuala maailmas järjest suureneb. Kõige kallim kraanivesi Euroopas (ilma kanalisatsioonitasuta) on Oslos (5,51 €/m3), Tallinnas hetkel 0,83. 2020.a. läks maailmas kasutatavast mageveest vaid 6,6% joogiveeks, enamus aga põllumajandusele, tööstusele ja energeetikale. Üha rohkem on hakatud taas- kasutama nn halli vett (pärit dušist, köögist, pesumasinast jne), mis pärast filtreerimist ja desinfitseerimist leiab kasutust tualeti loputus- ja basseiniveena. Texases El Paso linnas kasutatakse aga joogikõlbliku kraani- veena koguni nn musta vett (tuleb tualetist), mille puhastamine on 2 korda kallim Ülemiste veepuhastusjaamas toimuvast. Juba eelmise sajandi lõpul hakkasid teadlased väitma, et veel on mälu, ehkki teaduse peavool seda senini ei aktsepteeri. Aga juba on vaidlusteemaks tõusnud, kas veel on ka teadvus!

Nõmme Vanameeste Klubi Seeniormeeste 11. kokkutulekul

Kümne klubi kokkusaamisel Habersti päevakeskuses osalesid kolmeteistkümnekesi ka nõmmekad, nende hulgas 1. augustil 93-aastaseks saanud klubi vanim liige õismäelane Joel. Enim jäid meelde lauluga avamarss ümber Õismäe “järve” ja tutvumiskäik valmivasse spordi- ja lõõgastuskeskusesse RING. Kaasa lõime kõikidel võistlusaladel. Edukaimaks nõmmekaks osutus Paul, kes tuli esimeseks discgolfis ja teiseks saapaviskes. Urmas ja Rein esinesid edukalt uuel võistlusalal - Taiwani puupalli- mängus, kus tulid teiseks. Mälumängus saavutas meie võistkond (Urmas, Meelis ja Feliks) väärika kolmanda koha. 

 Ülevaatlikku kirjutist meie kokkutuleku asjus saate lugeda ka siit:

Eesti seeniormehed käed rüpes ei istu - Eesti - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt

Küllasõit hiidlaste maale

 Tuli mõte väisata üle tüki aja odratolguste, tõrvakõplaste ja kohvilähkrite maad. Giidiks Klubi Pühalepa Vanamehed kauaaegne juht Endel Lepisto. Ringkäik algas “Ungru hullu krahvi” lossist Suuremõisas, lõunat sõime “Porgandiriivi tornis” Käinas ja meie klubi sünnipäevalapsi austasime ööbimiskohas Pauka puhkekeskuses. Teisel päeval hiivasime end saare tähtsamate tuletornide tippu, imetlesime RMK “Merekaubamaja” tootevalikut Ristnas, külastasime kunagist nõukaarmee salajast alumiinium-lusikate tsehhi, nostalgitsesime militaarmuuseumis Tahkunas ja käisime tagasisõiduks Kärdlas hiiu päritolu leiva- ja kalavarusid täiendamas. Reisimeenutused teevad südame soojaks veel pikaks ajaks! 

Külaliseks oli Toomas Alatalu

Kuna Ukrainas toimuv Venemaa sõda muutub üha keerulisemaks, kutsusid vanamehed külla ammuse tuttava Toomas Alatalu. Poolteise tunni jooksul avas Eesti vaieldamatult kõige karismaatilisem välispoliitika asjatundja toimuva taustu, millest mujal ei räägita. Juttu oli sõja mõjust kogu maailmale, Moskva ja ka Washingtoni & möödapanekutest, vähemuste ja rahvusteooriate läbikukkumisest. Saime kinnituse, et Venemaa kallaletungi üheks määravaks ajendiks oli USA kiirkorras pagemine Afganistanist, mida Putin pidas põhivaenlase nõrkuse märgiks. Venemaa nimetab 2014.a. Maidaniaegseid sündmusi ebaseaduslikuks riigipöördeks, sest Ülemraada toonase hääletuse aegu viibis osa raada saadikuid Odessas Ukraina kõigi tasandite rahvasaadikute kongressil. Alatalu hinnangul võiks lahenduste alguseks Ukrainas olla Venemaa ühtse valimispäeva järgne aeg septembris, kui nukureziimid Vene võimu all olevates oblastites paigas.

 

Viktoriin ETV ajaloost

 Klubi värskeim liige Feliks pani kokku ja korraldas väga põhjaliku viktoriini Eesti raadio-tele ajaloost. Viktoriin sisaldas ka teemast ajaloolist ülevaadet, seega sisu rohkem kui ainult küsimused. Küsimusi, ca 30, oli nii tegijate kui tehnika kohta. Vastuste leidmine küsimusele oli päris keerukas. Umbes pooltele leiti vastus, ülejäänutele leiti Feliksi abil lahendus. Kaks tundi möödus väga harivalt, ehk jääb midagi kuuldust ka meelde!

Klubi külastas MUPO

 Seekord tutvustasid Tallinna MUPO tegemisi Anu Põlluaas ja Jüri Froš, kes kurreerivad Nõmme piirkonda. Jutt oli põhilistest probleemidest ja väljakutsetest Nõmmel. Munitsipaalpolitseil on küllalt piiratud õigused, tihti ainult korrale kutsumise õigus. Päevas tuleb MUPO-le ca 1000 teadet, millest suur osa on kaebused naabrite peale. Soovitus, rääkige naabritega ise, muidu jääb teist pealekaebaja maine ja olukord pikas plaanis ei parane. Kasulik teadmine meile kõigile!

Euroopa pealinnas

 18. mai varahommikul lendas meie väike delegatsioon läbi Riia Brüsselisse, kuhu sõitmise oli meile korraldanud MEP Urmas Paeti meeskond. Juba tund peale kohale jõudmist võtsime istet Euroopa parlamendi hoone ühes loengusaalidest, kus hr. Paeti assistent tegi meile PP-esitluse EL juhtorganite struktuurist ja toimimisest. Seejärel rääkis parlamendiliikme tegevusest Urmas Paet, kellele oli meil sobivalt palju küsimusi. Päris hea on nüüd meediast EL uudiseid kuuldes/lugedes märgata, et teemad ja probleemid on tunduvalt paremini mõistetavad.

Pärast parlamendimajaga põgusat tutvumist kõndisime mitte väga kaugel asuvasse Eesti esindusse EL juures. Suures hoones töötavad mitmed meie riiki esindavad asutused, mh. Eesti saatkond ja konsulaat Belgias. Erakorraline ja täievoliline suursaadik ja paralleelselt ka esinduse juht T.E hr. Artur Kink rääkis meile enda ja kolleegide elust ja tööst Belgias ja ka eestlaste kohaliku kogukonna toimetamistest. Lahkelt sõidutati juba kergeid väsimuse märke näitavad vanamehed saatkonna bussiga meie hotelli. Õhtul korraldas meie võõrustaja vägagi meeleoluka õhtusöögi lähedal asuvas restoranis.

Järgmisel päeval käis kuus meest vaatamas suures sõjamuuseumis kõiksuguseid tapariistu ja -masinaid, kolm meest aga sõitsid metroo ja trammiga paarikümne kilomeetri kaugusele Aafrika muuseumisse. Vägevaid muljeid said nii ühed kui teised. Pealelõunasel ajal algas kojusõit. Brüsseliga tuttavaks saamine vajaks muidugi palju päevi, aga mingi ettekujutuse saime linnast ja flaami-vallooni riigist küll.

Vanamehed kohtusid erinevate aastakümnetega oma elus

 

Üks põnevamaid eksponaate Eesti Vabaõhumuuseumis on kahtlemata paar aastat tagasi tellisseinte kaupa Valgamaalt 208 km kauguselt Rocca-al-Maresse toimetatud kunagine kolhoosikeskuse kortermaja. Sealsed neli korterit on sisustatud vastavalt 1968.a., 1978.a., 1993.a. ja 2019.a. stiilis alates mööblist ja lõpetades rõivaste, sööginõude, koolipäevikute ning õllepudelitega. Seemendaja-brigadiri Malle korteris tundis meie klubi vanim liige Joel ära riidekapi, milliseid oli ta kunagi arvukalt valmis meisterdanud. Kõige kodusemana tundus garaaž, kus seisis oranžkollane uus Zaporožets. Klubilised tegid giid Einikele ettepanekuid, kuid olustikku veelgi tõepärasemaks muuta. Näiteks puudus majal pidupäevadel kohustuslikule punalipule vajalik varda- hoidja jms. Ekskursiooni lõpetanud teelauas lubasid mehed vajadusel Vabaõhumuuseumi perele kutse saamisel jõudumööda tulevikus appi tulla.  

 

Külastasime Eesti Lootsi

Oli ilus, päikeseline, kuid jahe kevadhommik. Sõitsime külla Eesti Lootsi perele. Nõmme Vanamehed siirdusid Rohuneeme, Sadama tee 9. Tõotas tulla ilus päev. Kohale jõudes, nägime kui kauni koha peal asub AS Eesti Loots. Meid võttis vastu peakapten Aare Pildre, kes tutvustas töö tingimusi, territooriumi ja tegi ülevaate töödest ja tegemistest.

Kõigepealt selgituseks millega tegeleb Eesti Loots: Aktsiaselts Eesti Loots moodustati 2000. Aastal. Enne seda osutas lootsiteenust Laevaliikluse Juhtimise Keskus. Aktsiaseltsi Eesti Loots aktsiate omanikuks on riik ning aktsiate valitsejaks on määratud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti Loots osutab lootsi ja sadamateenuseid, pakub lootsimisalast koolitust ja konsultatsiooni ning rendib lootsilaevu. Loots on elukutse ja ametinimetus. Lootsiks võib saada haritud ja kogenud meremees, kellel on laevakapteni kutse ning kes on sooritanud vajalikud erialaeksamid, mis on vajalikud selleks, et juhtida laevu ohutult reidilt sadamasse ja sadamast merele. Töö eripära seisneb selles, et töötatakse pikkade, tavaliselt 24- või 48-tunniste vahetuste kaupa sama sadama reidil või lootsijaamas. Vahelduvad aga laevad, need on erineva pikkuse, lasti ja käiguomadustega. Lootsilaevad on tavaliselt merekindlad, keskmisest suurema kiirusega ja hea manööverdusvõimega. Neil on parrastes liikumiseks piisav tekipind ja käsipuud või redelid lootsi mugavaks siirdumiseks suuremale laevale või sealt maha tulekuks. Tänapäevastel lootsilaevadel puudub reeglina parrastel reeling, laevad värvitakse üldjuhul eredat värvi. Lootsimine on kohustuslik kuues Eesti piirkonnas: 1.Tallinna lootsimispiirkond 2.Kunda Loksa lootsimispiirkond 3.Paldiski lootsimispiirkond 4.Väinamere lootsimispiirkond 5.Pärnu lootsimispiirkond 6.Sillamäe lootsimispiirkond. Peale põhjalikke selgitusi siirdusime kai ääres seisnud lootsilaevale. Kõik said küsida küsimusi ja oma „õrna” käega katsuda laeva seadmeid. Külastasime veel remonditöökoda, kus toimub laevade hooldus ja remont. Sellega meie põgus kohtumine lootsitööde ja tegemistega lõppes. Kindlasti jäi palju küsimusi küsimata, kuid samas saime palju huvitavat teada lootside töödest. Tänu peakapten Aare Pildrele laienes meie silmaring ja saime veeta meeleoluka päeva heas seltskonnas.

Aitäh kõigi meretarkuste selgitamiste eest

!

Kodukorrastus

 

Nagu igal kevadel sünnib loodus uuesti, püüab iga peremees ka enne suurt suve kodu ja selle ümbruse korda teha. Nii kogunesid ka Nõmme vanamehed mai teisel teisipäeval Kivimäe vana jaamahoone aknaid pesema ja selle ümbert prahti ning murdunud oksi korjama. Kuna maja ise pole suur, mehi kogunes aga 14, siis tuli ülesanded nii ära jagada, et kõigile tegevust jätkuks. Kui klubipealik Meelis pesi väljaspoolt aknaid, siis Feliks hoidis redelit ning ulatas veeämbrit kätte. Kolm meest puhastas tolmuimejaga maja sisemust. Ülejäänud ajasid ümber jaamahoonet paberitükke ja oksarisu taga, mõni andis nõu, kuidas tõhusemaid töövõtteid kasutada. Kõige tublim oli Enn, kes käis isegi teisel pool raudteed prahti kogumas. 

Ilusal päikesepaistelisel päeval oli aga ka varjukülg. Eestoa laual põles küünal ja leinaraamis seisis päev varem lahkunud pikaaegse klubiliikme Tiit Luiga pilt.

 

Puhkus peale väsitavat koristust

Multijuht klubis

 Seekord külastas klubi PharmaEstica manufacturing peadirektor Ott Licht. Ta rääkis oma töömehe karjäärist ja ravimitööstuse viimastest trendidest. On vähe tippjuhte kes on nii erinevate valdkondades tippjuhi ametit pidanud. Tehnikaülikooli kiitusega lõpetanud autoinseneri tegutsenud transpordis, arendanud tippjuhina Eesti suurima tööstusgaaside tootja tegevust Baltikumis, olnud õlletootja tippjuht, tegutsenud Ida-Virumaal energiaettevõtte tehnikatoe ettevõttes, aidanud värvitootja omanikuvahetuseks ettevalmistada ja nüüd juhib tabletitootmist. On ju multitalent! Küsimustele erinevatest valdkondadest tuli alati väga sisukas, selgelt eriala tundva spetsialisti vastus. Kohtumise viimases osas saime ülevaate ravimitest, mis arvestades klubi meeste vanuselist koosseisu, läks "hästi peale".

Külalised Nõmme Linnaosa Valitsusest

 

Külla tulid uus linnaosavanem Lauri Paeveer ja Nõmme Vaba Aja Keskuse direktor Külli Tatter. On meeldiv, et linnaosa inimesed saavad aega ka meie klubi tegemistest osa võtta ja oma abi pakkuda. Endisest ettevõtjast sotsiaaldemokraat Lauri Paeveer kutsuti abilinnapeaks, kuid temast sai linnaosavanem. Algaja poliitikuna näeb ta Tallinna linnasüsteemis selgelt puudusi. Näiteks tõsiasi, et igapäevaselt Nõmme elu ja hea- korra eest seisvad vanema kaks asetäitjat saavad millegi- pärast täpselt poole võrra vähem palka  kui Paeveer ise, ka nende mitmed alluvad  teenivad asetäitjatest enam. Linnaosad võivad linnalt küll kõike taotleda, kuid suveräänse otsuse peaaegu kõiges teeb linnavalitsus. Kui küsimuse all on mõne kitsa ja aukliku tänava  rekonstrueerimine Nõmmel ja uue pargiala rajamine Lasnamäel, siis langeb liisk alati suurema valijate arvuga linnaosa kasuks. Isegi tänavapuhastuse riigihanke ühtki tingimust ei tohi Nõmme ise muuta. Lõpliku vastuseta jäi küsimus, kas eramaja ümber on aed kohustuslik või mitte. Seevastu sai selgeks, et naaber on alati kõrvalkrundil ja selle ümber toimuva tähelepanelikum valvur kui MUPO eales olla suudab.