Seakõrva Ordu võõrustamine

 

Nõmme vanameestel käisid külas Kehtna Seakõrva Ordu liikmed. Nõmmekad kutsusid külalised kõigepealt Laagrisse Rimi poe katusele kardiga kihutama. Kiireimaks meheks osutus endisest krossisõitjast Avo nimeline külaline, aga järgmised neli kohta hõivasid keskmise vanuse järgi eakamad võõrustajad. Seejärel külastati koos Nõmme raudteejaamas asuvat Nõmme muuseumi, kus selgitusi jagas tuntud ajaloolane Leho Lõhmus. Esimene Nõmme raudteejaam kandis 1905. aastal ametlikku nime “7 versta Tallinnast”. 1924. aastal avati esimene elektriraudtee, mida näiteks Nõukogude Liidus veel polnud. Kivimäe raudteejaama praegust hoonet, kus asub Nõmme Vanameeste Klubi kodu, siis samuti  ei olnud. Selle rolli täitis algul üksnes katusealune, mille hiljem vahetas välja kaubavagunist paviljon. Nõmmel on elanud väga mitmed end Eesti kultuurilukku jäädvustanud inimesed: Nikolai von Glehn, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, Marie Under, Jaan Kross, Eno Raud, Heljo Mänd, Lennart Meri, Käbi Laretei ja paljud teised. Kohtumispäev lõppes Pääskülas Nõmme vanameeste traditsioonilises jõulupeopaigas kahe klubi ühise õhtusöögiga.

Nõmme muuseumis

Õhtusöök

Õhtusöök

Kardisõit

Külas gümnaasiumiõpilased

 

Vanameestele tulid külla Püha Johannese Kooli 10. klassi 16 õpilast koos õpetajaga. Nende soov oli kuulda vanameeste meenutusi teemal: “Minu elu muutnud hetked või inimesed”. Mart meenutas, kuidas ta ühe läti neiuga kohtuma minnes sai tuttavaks hoopis oma tulevase abikaasaga, kellega ta tänaseks juba kuuskümmend aastat koos elanud. Klubi vanim liige Joel meenutas, mismoodi ta Saksa okupatsiooni ajal läbi metsa koolist koju tulles puu otsas rippuma jäänud Vene parašütistiga kahevõitlusse sattus. Kuna neil aastail oli peaaegu igal koolipoisil kuskilt leitud püstol põues, jõudis omaealistega tublilt laskmist harjutanud Joel tulistada varem, kui ootamatult tulirelvaga possi sihtinud langevarjur. Toona ei julgenud ta juhtunust peale isa kellelegi teisele sõnagi rääkida. Oma lood jutustasid ka Jüri, Urmas ja Tiit.

Otsustades koolilaste kirjutusvahendite pideva liikumise järgi, jäid külalised kuulduga igati rahule.

Kohtumine Nõmme arhitekti ja linnaosavanemaga

Seekord vanamehad pressisid end linnaosa arhitektuuri ja laiemalt arengu eest vastutavate ametnike jutule. Arhitekt Alice Laanemägi ja linnaosavanem Karmo Kuri tutvustasid töö all olevaid arendusi ja mõtteid Nõmme arengutest. Vestluses puudutati ka igapäevasemaid teemasi: liiklus, soojuspumpade seadustamisega seotud ja laiemalt ehitustega seotud bürokraatiat jne. Huvitav info oli, Nõmme elanikud vananevad nii kiiresti et varsti tuleb hakata vähendama lasteaedade ja koolide õpilaskohti! Seepärast püütakse uute arendustega tuua Nõmmele uusi elanikke, maksumaksjaid.

Vanamehed Iru Soojuselektrijaamas

Eesti Energia energiakontserni kuuluvale Enefit Greenile alluv Iru SEJ alustas 1978. aastal masuudil töötava soojuse ja elektri koostootmisjaamana. Kui vahepeal oli üsna pikalt kütuseks ka maagaas, siis aastal 2013 alustas Irus tööd jäätmeenergiaplokk, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks Eestis tekkivaid segaolmejäätmeid. Kuigi gaasigeneraatorid on pidevalt sisselülitusvalmis, pole neid viimasel viiel aastal kordagi käivitatud. Põhiosas toodetakse praegu Tallinnale ja Maardule kodusooja, elektrit väljastatakse vaid 16 megawatti ehk kolme keskmise tuuliku jagu. Segaolmejäätmeid põletatakse päevas 600, aastas 250 000 tonni. Kui algusaastatel toodi neid juurde ka Soomest ja Iirimaalt, siis nüüd on kõik jäätmed kodust päritolu. Olmejäätmed on soojatootmisel isegi parema efektiivsusteguriga (82%) kui näiteks põlevkivi või biojäätmed. Tarbija küttesüsteemi jõuab soojus eelnevalt puhastatud ja seejärel ülessoojendatud Pirita jõe veena. Vanamehed nägid ka segajäätmete seas jaama jäätmehoidlasse sattunud ja 1000-1200 kraadises ahjus põletamisprotsessist järele jäänud suuri metallkonstruktsioone, mis olid magnetiga ahjupõhjast välja tõstetud. Unikaalseimateks võõrkehadeks olid vaieldamatult gaasiballoon ja õppegranaat. 202 meetrisest jaama korstnast väljuvaid suitsugaase puhastatakse nii lubjapiima pihustamise kui kottfiltritega. Kui mürkgaaside kontsentratsioon ületab lubatu, jõuab info anduritest kohe keskkonnaametisse. Vanameeste võõrustaja Irus oli Enefit Greeni ohutusjuht Raul Reap.

Põlev prügi

Vanamehed Iru SEJ

Turbiinid

Iru SEJ tutvustus

Kuidas eakad e-Eestis ellu jäävad?

 Esmaspäeval trügisid klubisse Kataloonia TV-3 ajakirjanikud, et otsida vastust pealkirjas toodu küsimusele. Kolm ajakirjanikku ja tõlk Eestist uurisid vanameestelt, kuidas Eestist sai e-tiiger. Kohal olnud 8 meest said jagada oma mälestusi. Edasi uuriti milliseid e-teenuseid meievanused kasutavad ja milline on nende teenustega rahulolu. Lõpuks võeti Urmas veel personaalselt ette. Lõunamaise kombe kohaselt võttis kogu protsess ca 3 tundi.

Kohtumine eduka ettevõtjaga

 

Meie klubi vanim liige 96aastane Joel kutsus vanameestega kohtuma oma 60aastase vennapoja Urmase, kes tegutseb kolmes erinevas ettevõtlusvald konnas. Urmas on töötanud Hansapangas ning ettevõtluse ja innovatsiooni siht asutuse (EISA) eelkäijana tegutsenud EASi esimese juhina. Praegu on ta mööblitootja Woodman  OÜ, elektroonika-, masinaehitus- ja testseadmeid valmistava Tech Group ASi ning maadehaldusega tegeleva Farad Group OÜ nõukogu liige ning üks omanikest. Seitsme miljonilise aastakäibega Woodman OÜ ekspordib väikeseeria tellimusmööblit 20 erinevasse välisriiki. 28miljonilise käibega Tech Group AS toodang läheb enamikus samuti ekspordiks. 5500 hektarit metsa ja põllumaad haldava Farad Group OÜ rendib maid erinevatele ettevõtjatele. Kokku on firmal Eestis 318 kinnistut. Igal aastal istutatakse juurde 50 ha metsa. 

Erinevalt paljudest teistest ettevõtjatest Urmas Vahur Eesti praeguse majandus kliima üle väga ei kurda. Tuleb olla lihtsalt ettevaatlik ja ettenägelik, siis läheb hästi.

 

Klubi suurim reisimees andis aru

 Jaak on olnud meie kõikide suviste väljasõitude usin videole jäädvustaja juba pikki aastaid. On teinud seda igati professionaalselt ja lisanud pildile mõõduka huumoriga tekstiosa. Mitte vähem pole me nautinud Jaagu reisifilme laiast maailmast. Seekord tõi Jaak meile näha oma videoesinemise 2018. aasta klassikokkutulekult, kus ta tegi endistele klassikaaslastele kokkuvõtte oma kalli abikaasaga sooritatud maailmamatkadest. Kus nad küll poleks käinud? Lõuna-Koreas, USAs, Kanadas, Singapuris, Austraalias, Uus-Meremaal, Araabia Ühendemiraatides, Jaapanis, lisaks kõigis Euroopa riikides. Eredaimad muljed on Jaagule jäänud vaatest New-Yorgi kaksiktornide katuselt, senini maailma kõrgeimaks ehitiseks peetava Burj Khalifa ühelt ülakorruselt Dubais, osalemisest suurte maasturite kõrberallis sealsamas lähedal, pilgust udusele Fujijama mäele Jaapanis ning uskumatul kombel ka ühest unikaalse WC külastusest samas riigis. Kujutage ette: mehe sisenedes tõuseb prill-laud automaatselt üles, kui mehel aga muud vajadused, piisab õigetele nuppudele vajutusest ja sinu määrdunud kehapiirkond pestakse just sulle sobiva vee temperatuuri, surve ja kordade arvuga puhtaks ning seejärel ka kuivatatakse hellalt. Ei, selles kambris ei tööta kuulekad geišad, vaid tegutseb briljantne automaatika. Ilmselt sama lööva elamuse võiks tänapäeva jaapanlane saada kauges Eesti külas kuivkäimla külastusest.

Lõpetuseks kinnitas Jaak, et selleks tulebki palju reisida, et uskuma jääda, miks pole kuskil ilmas Eestimaast kaunimat paika.