Eesti Energia energiakontserni kuuluvale Enefit Greenile alluv Iru SEJ alustas 1978. aastal masuudil töötava soojuse ja elektri koostootmisjaamana. Kui vahepeal oli üsna pikalt kütuseks ka maagaas, siis aastal 2013 alustas Irus tööd jäätmeenergiaplokk, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks Eestis tekkivaid segaolmejäätmeid. Kuigi gaasigeneraatorid on pidevalt sisselülitusvalmis, pole neid viimasel viiel aastal kordagi käivitatud. Põhiosas toodetakse praegu Tallinnale ja Maardule kodusooja, elektrit väljastatakse vaid 16 megawatti ehk kolme keskmise tuuliku jagu.
Segaolmejäätmeid põletatakse päevas 600, aastas 250 000 tonni. Kui algusaastatel toodi neid juurde ka Soomest ja Iirimaalt, siis nüüd on kõik jäätmed kodust päritolu. Olmejäätmed on soojatootmisel isegi parema efektiivsusteguriga (82%) kui näiteks põlevkivi või biojäätmed. Tarbija küttesüsteemi jõuab soojus eelnevalt puhastatud ja seejärel ülessoojendatud Pirita jõe veena. Vanamehed nägid ka segajäätmete seas jaama jäätmehoidlasse sattunud ja 1000-1200 kraadises ahjus põletamisprotsessist järele jäänud suuri metallkonstruktsioone, mis olid magnetiga ahjupõhjast välja tõstetud. Unikaalseimateks võõrkehadeks olid vaieldamatult gaasiballoon ja õppegranaat.
202 meetrisest jaama korstnast väljuvaid suitsugaase puhastatakse nii lubjapiima pihustamise kui kottfiltritega. Kui mürkgaaside kontsentratsioon ületab lubatu, jõuab info anduritest kohe keskkonnaametisse.
Vanameeste võõrustaja Irus oli Enefit Greeni ohutusjuht Raul Reap.
 |
| Põlev prügi |
 |
| Vanamehed Iru SEJ |
 |
Turbiinid
|
 |
Iru SEJ tutvustus
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar