Kardisõit

16. juulil tegime Hobbykartingu rajal Harku järve ääres uljaid ringe.
Kümme meest, eakaim 85, noorim 15 (n.ö. asendusliikmena), sõitsid võidu. Elukogemus siin väga palju ei maksnud, sõidukogemus aga küll. Meie mehed polnud mitte liiga tihti kartingut harrastanud, selletõttu sai kiireima ringiaja põlvkondadevahelises konkurentsis kõige noorem mees. Aga teiseks tulnud Paul kaotas talle napilt, temale omakorda iga mees mõne sekundiga. Sõitu jälgida ei olnud lihtne, sest mehed olid ennast kiivrivisiiride taha ja kombinesoonide sisse ära peitnud. Osalt seetõttu tekkis väike segadus aegade ja sõitjate vastavusse viimisega. Kuid ega võistlus ei olnud eesmärgiks. Pärast sõitu oli meeste silmis näha poisikeselikku sädet, aga ka küsimus, et mis see siis nüüd oli, kas nii vähe saimegi sõita? Ei muud, kui varsti kordame. Või läheks ehk deltaplaanidega sõitma?

Järvamaa eakate kokkutulek

Kutse eakate kokkutulekule saabus meie klubisse varakult. Nii olimegi oma esindusega 30. juunil Imaveres kohal. Järvamaa teeb taolist kokkutulekut juba 27 korda.. Järgmine on kavas teha Paides. Huvitav, kas jälle kutsutakse.
Rongkäigutasime koos Järvamaa valdade lauljate ja tantsurühmadega eeskujulikult hooldatud Imavere pargis. Kontserdid, tantsingud ja võimlejate etteasted kestsid pea vahetpidamatult kuni õhtupoolikuni. Meie osa oli järjekordselt rääkida huvilistele, kuidas teha vanameeste klubi ja mis tema sees toimub. Vastutasuks saime arstidelt mitut liiki õpetusi, kuidas olla mees ka vanemas eas. Kuulasime teraselt ja jätsime meelde.
Omaette vaatamisväärsus on sealne Piimandusmuuseum, kuhu peale algupäraste meierei seadmete on taludest kokku korjatud hulganisti koorelahutajaid, võimasinaid, juustu tegemise riistu jpm.
Kokkutulek oli suurejooneline. Jäi mulje, et peaaegu kõik maakonna eakamad on iidse meierei ümber kogunenud. Paistis, et neil oli seal ütlemata mõnus olla. Ega meilgi viga olnud. Siiski istuvad veidi pisemad üritused meile paremini, saab korraldajate ja küla rahvaga rohkem suhelda.
Täname korraldajaid meid kutsumast ja meie mehi Tiitu ja Endlit meid sinna sõidutamast.

Kirjutas Rein

 

Kohtumine Rocca al Mare bowlingu rajal

1. juulil toimus meil sõpruskohtumine Malta vanameestega. Lisaks meile oli esindatud ka linna teised
65+ klubid. Võitjaks tulid Viimsi klubi mehed.

 

Korraldaja pr.Tiina Tambaumi meile saadetud kirjas öeldi järgmist:

Suur tänu Nõmme Vanameeste Klubi tugeva esinemise eest Malta-Eesti 65+ meeste võistlusel.

Malta, Sloveenia ja Portugali külalistele jäid eestlased meelde kui vitaalsed ja hästi ettevalmistunud väärikad mehed.

Elu pärast surma

oli järjekordse esineja teema. Esinejaks hr. Peep Sõber, matamaatika ja füüsika õpetaja, vaimuelu aktivist, organisaator ja kirjastaja. Tegelenud paljude temaatikatega. Seega – igati sobiv inimene seletamaks segaseid asju.
Saime lohutuseks teada, et võibolla miskit siiski jätkub peale seda, kui meie keha mulda või tulle pannakse. On ju teispoolsusesse sattunutel ja sealt tagasi pöörduda õnnestunutel omapäraseid tähelepanekuid, kus nende hing justkui eralduks kehast ja vaatleks iseend ja mahajääjaid kusagilt kõrgelt.
Igal juhul olevat mõistlik suuremad pooleli olevad asjad enne ära teha, kui saad kutse, millest keelduda pole enam võimalik. Vastasel juhul hakkad kodukäijaks ja kellele seda kummitamist siis vaja on.

 

Kirjutas Rein

Vanamehed Sauel.

 

Järjekordse väljasõidu tegime seekord Otto eestvõttel. Käisime Sauel vaatamas kaasaegset metallitöö firmat AS FinEst Steel. Nägime, kuidas laser metalli lõikab, kuidas sedasama teeb  plasma ja lõpuks ka seda , kuidas vee juga metallist jagu saab. Ettevõte on tüüpiline allhanke tegija, kus lisanduvat väärtust metalli lõikamise ja temasse avade uuristamisega kuigi palju juurde ei teki. Taolist tüüpi ettevõtluse olukord sõltub tavaliselt suuresti tellijate käekäigust. Siin on suudetud seda liiki riskid hajutada paljude tellijate vahel, mistõttu mõne üksiku tellija ära kukkumine firma toimimist kuigi palju ei mõjuta. Sisustamist ootas juba uus tootmiskorpus, mis tähendab, et firma juht hr. Ivar Peedu vaatab tulevikku üpris optimistlikult.

 

kirjutas Rein

Vanameeste kokkutulek Viljandis

 

Viljandi Vanaisade klubi eestvõttel leidis aset viie vanameeste klubi kokkutulemine. Tuldi kokku  Tartust, Haaslavalt, Lillekülast ja Nõmmelt, kokku kuuekümne inimese ringis. Natuke oli  kohalikke vanaemasid ka. Nagu pidulikes kõnedes mainiti, ei olevat Viljandi Maakonna Pensionäride Ühenduse maja saal nii palju mehi ühekorraga näinud, sest nende kahekümne viies allüksuses üle terve maakonna on põhiliselt naiste vägi. Ju siis on mehed kusagil mujal, kus on huvitavam.
Pillilood kuulatud, tantsud vaadatud ja toostid tehtud ning Viljandi vanaemad meie Tõnu poolt lauluga ära tervitatud, mindi õue proovima, kelle käsi vähem väriseb. Siin panid meie mehed noole loopimise võistluse kinni. Auhindade jagamine lükati piduliku lõunasöögi peale, sest ootamas oli maavanema vastuvõtt.
Sündmuse tähtsuse rõhutamiseks oli maavanem kaela riputanud oma kahekilose puhtast hõbedast ametiketi. Kiitis loomulikult oma maad ja rahvast, ei jätnud mainimata sedagi, et isegi president on mulk. Märkis uhkusega, et just siin mõeldi välja Vilandi Folk ja aeti see tasapisi hästi suureks. Just siin toimub kaheksakümne viie aastase traditsiooniga ümber Viljandi järve jooks. Just siin valmistati maailma suurim tikk (6 m), mille põlema tõmbamiseks tuli treileri abi kasutada.  Kahjuks jäi see hiigeltikk neil viimaseks, nüüd tehakse tikuvabrikus vaid teeküünlaid.
Maavanema juurest lahkumisel haakis meid enesele sappa kohalik giid. Teekond läbi lossimägede ja vanalinna suundus esindusrestorani EVE, kus läks veel kord kõnede pidamiseks ja kinkide  ning  auhindade jagamiseks. Meie mees Johannes lahkus siit kuldse kujuga, medaleid, diplomeid ja sooje käepigistusi jätkus teistelegi. Ühislaulmisega pandi meeleolukale üritusele punkt.
Kokkutulek oli suurejooneline. Viljandi inimeste kõrval, tundus, oli ürituse õnnestumisel oma osa ka Tartu klubil. Tekkis paratamatult küsimus, et kui tuleb meie kord midagi taolist korraldada, siis...?
Järgmisel päeval võtsime suuna veelgi rohkem lõuna poole Karksi-Nuiasse, kus kauni looduse keskel laiub kunagise Eesti Põllumajandustehnika hoonestu. Selle Vene aegse pärandi tuumikust on energiline arendusdirektor Arne Tae vorminud korraliku firma Nuia PMT AS, kes teeb ainsana Eestis hüdrosilindreid. See on vajalik kaup paljudele masinaehitajatele nii siin kui kaugemal. Töö on täpne ja loominguline, sest igale tellijale tuleb konstrueerida just temale sobiv toode. Firmal läheb ilmselt hästi, sest veel sel aastal võetakse ette laienemine. Probleemiks on vähegi asisema tööjõu vähesus, kuna haridussüsteem väljutab tegelasi, kes ettevõtja poolt vaadatuna on lihtsalt mööda haritud.
Teel Elvasse keerasime teelt kõrvale Taagepera lossi vaatama. Kuuldavasti on see väga populaarne  pulmapidude korraldamise koht. Loss on tõesti kaunis, kuid vanameestel pulmapidusi ette näha ei olnud ja peale lossiga tutvumist jätkus meie reis.
Järgnevalt tüüris bussijuht Paul meid Elva mändide alla. Siin harjutasime natuke ketasgolfi, sest mine tea, millal seda oskust võib vaja minna.
Sellega ei olnud meie tuur veel lõppenud, kuna ees ootas veel Lõhavere linnamägi. Suure-Jaani linna vahelt leidsime lahke näitsiku, kes meid padrikusse peitunud linnamäe juurde eskortis. Siin, linnamäe lähedal mõhnastikul avati 1969. aastal omanäoline kristallide kogumikku  meenutav monument (tehtud kohalikust graniidist) Sakalamaa kaitsjatele (autor arhitekt Ülo Stöör).

Sellega oli kahepäevane ringsõit mööda kevadiselt tärkavat Eestimaad läbi. Jääb veel vaid tänada viljandlasi suurepärase vastuvõtu eest, meie mehi Tiitu, Johannest ja Jaaku korraldusliku töö eest ning Pauli juhtival kohal bussi rooli taga.

kirjutas Rein

 

Teeme Ära 2013

Tegime puhtaks Kivimäe jaama ümbruse ja raudtee ääred jaamast Pääsküla poole. Sama piirkonda  puhastasime ka möödunud aastal, kuid kuna tegemist on käidava kohaga, siis pudeneb üht-teist koristamisväärset ikkagi juurde. Siiski oli sodi seekord tunduvalt vähem kui eelmisel korral. Järelikult on Eestimaa puhtana hoidmine kunagi täiesti võimalik.

Üht peab Kivimäe kandi elanikele siiski ütlema, et nad oma koerte tagant koristama just ei kipu.  Loodus saab sellise saastaga muidugi hakkama, kuid enne kui muru selle katta jõuab, on kole vaateväli tükk aega kõigi silme ees.

Lõime läikima ka oma jaamahoone aknad, misjärel võisime teenitult asuda talgu pruukosti kallale. Selleks ajaks ilmus kusagilt välja ajakirjandus, et väsinuid kuid rahulolevaid vanamehi pildi peale püüda.

Teeme Ära on praegu kõige suurem ettevõtmine, mis kord aastas Eestimaast üle käib. Kui sama malli järgi saaks ära tehtud riigi pidamise reform, siis oleks korda saadetud tõeliselt SUUR TEGU.

Kirjutas Rein