Klubiõhtu 29 märts 2011

Klubiõhtu 29. märtsil 2011.
Kalendrikevad on juba nädal tagasi alanud ja nagu me kõik telest näha võisime, lugupeetud linnapealt oma õnnistusegi saanud! Mida aga ei ole, see on kevad. Vahepealse mõne päikesepaistelise päeva järel kostis linnast ainult tohutu suur kisa koerte junnide teemal ja neid junne hakati Pirita linnaosas kibekiirelt lipukestega tähistama. Lipukirjaks ikka see vana laul: ,,Sitt peremees"! Mäletan, kuidas,“ärastamistuhinas" lauldi sama laulu, et riik on sitt peremees ja pandi kõik ..huugama. Teed ja tänavad oleks samuti maha müüdud aga enne tuli mõistus koju. Raudtee kahjuks ostetigi tagasi! Veefirma oli juba müüdud ja nüüd naudime seda igal hetkel kraanist vett lastes!
Kultuuripealinnale see sõnnik ei sobi ja Jumalale ka ei meeldinud ja nii kattis ta kibekiirelt kogu selle väljasulanud mustuse värske valge lumega. Mis toimub? Kas mõne junni pärast peamegi jääma autosid juhtima läbi lugematutest lompidest ja asfaldiaukudest? Seda kõike otsustasime küsida Tallinna linnavalitsusest. Muidugi tegime õigesti kui kutsusime külla spetsialisti, kes oma valdkonda tunneb. Nii oligi härra Peep Koppel nõus meile tutvustama linnas plaanitavatest suurematest teede- ja tänavate ehitustest.
Ettekanne kujunes palju sisukamaks ja mahukamaks, kui oskasime arvata, sisaldades ka tagasivaadet mõne aastataha ning analüüsi, kui palju vahendeid on linn kulutanud teede- tänavate ehituseks ja remondiks. Saime teada, kus kulgevad uued kergliiklusteed ja kuhu neid veel kavatsetakse rajada.
Kõige huvitavam oli hr. Koppeli ettekande see osa, mis tutvustas Ülemiste liiklussõlme ja mitmeid sildasid, mis plaanidekohaselt rikastavad peatselt meie pealinna.
Kõik polegi täna nii ,,sitt" kui esialgu tundub. Kultuuripealinn on ja noored mehed mängivad ilusat jalgpalli, mis sest et palli ennast Jumala saadetu sees peaaegu näha polnud.
Kevadet ootama jäädes tervitustega vanaisa Johannes!

Klubiõhtu

Klubiõhtu 22 märtsil.

Klubi põhikrjas on rida ,kus oleme ennast eemaldanud poliitikast,mis ei tähenda ,et teised sellega tegeleda ei tohiks. Eesti poliitmaastikul on palju värvikaid poliitikuid oma nägemustega meie mineviku- ja päevapoliitikast ning tuleviku visioonidest. See oli ka üheks põhjuseks kutsuda klubisse Eesti Iseseisvuspartei esimees härra Vello Leito. Peale lühikest ülevaadet Isesisvuspartei tegemistest ja tulevikust vastas härra Leito meie liikmete arvukatele küsimustele. Kuigi olime nii mõningateski vastustes eriarvamustel, avardas keskustelu meienägemusi Eesti majandusest ja poliitikast. Lisaks vastas hr. Leito ka meie küsimistele leiunduse-ja UFO-nduse valdkonnas, milledega kõneleja on varem tegelenud. Klubiõhtu mõõdus „ konstruktiivses” eriarvamuste õhkonnas.

Vastlad!

Hõissa meil olid vastlad!
Tänavu juhtus see liikuv püha, mida nimetatakse ka naistepühaks, täpselt samale päevale
rahvusvaheliselt tuntud naistepäevaga. Kõik meediakanalid ei osanud kumbagi eelistada ja lasid
eetrisse jupikese vastlatest ja siis jupikese naistepäevast. Ega sest polegi midagi halba, saimegi mälu värskendada ja teada, et naistepäeval 100 aastat vanust juba. Meie vastlapäev on kindlasti vanem.
Arvestades eeltoodut otsustasime vanameestega vastlapäeva praktikas järele proovida lausa vabaõhumuuseumis. Kolu kõrtsis oli rahvusvahelist seltskonda ja naistepüha tähistama tulnuid suhteliselt arvukalt. Meie klubi maskuliinne seltskond erines teistest suuresti. Lasime endale serveerida päevakohaselt hernesuppi ja kui kõht täis sammusime külavahele otsima seda kohta kus see liulaskmine toimub. Eemalt kostis kilkeid ja hõikeid, mis tõestas, et olime läinud õiges suunas. Vahepeal astusime sisse Kuijõe koolituppa kus noored rahvariides näitsikud vastlavurrisid meisterdasid. Saime seal neid siis proovida, nii et üks meile lausa kingituseks kaasa anti. Klassitoas olid koolipingid nagu meie kooliajal. Kohe meenusid iridinoidsuled mida tuli kasta tindipotti ja mis kippusid tegema ka tindiplekke vihikusse, kui nendega ebakindlalt ringi käia.
Peagi jõudsime liumäele kus avastasime, et see on meieealistele liiga kõrge, selleks et püksitagumikul alla lasta. Muid abivahendeid liulaskmiseks kohapeal ei pakutud. Oli küll suur regi, millega oleks allasõitmiseks meeskonna kohe kokku saanud aga tingimus oli seatud karm. Regi tuli üles tuua lausa aja peale. Vaikimine meie seltskonnas andis tunnistust, et seekord elu ja tervisega ei riskiks. Järgmine eesmärk oli külastada Sepa talu, kus pidid naised laulma ja punast viina pruukima. Talu leidsime peagi üles. mis tundus kahtlaselt tilluke. Korraks käis peast läbi mõte, et kas me oma klubiga sinna sisse ka ära mahume? Mahtusime ja nägime, et lahke
pererahvas sai hakkama nii sakslastest külaliste kui ka Nõmme vanahärradega. Lahkudes lõime sepapoiste laulugi lahti.
Pärast kõike seda mõtles igaüks omaette end tagasi noorusmaale, kus igaühel meist olid oma
mälestused ja need said värskendatud.

8. märtsil 2011. kirja pannud Johannes.

Külaskäik Tallinna lennuväljale!

Riigikogu külastus

Valimiseelne Riigikogu külastus 11-ndal veebruaril.

Jälle käisime Toompeal. Mitte meeleavaldusel vaid seekord Riigikogu I aseesmehe
Keit Pentuse kutsel. Vaatamata külmale ilmale kogunes 12 „vanameest”, osa neist esmakordselt ja osa teistkordselt tutvuma Riigikogu olemiste ja tegemistega.
Kuulnud,et „vanamehed” on jälle käimas tuli meid teretama eelmise külaskäigu üks vastuvõtjaist- Maret Maripuu, kaasas kingitusena igaühele oma näopildiga rahustava-tervistava tee pakikene.
Kui mul isiklikult oli jäänud proua Keit Pentusest kuvand kui väga tõsisest ja kuivast „parteitütrest” siis kohtumine temaga kummutas selle täielikult ja tuletas meelde tõsiasja, et inimesega tutvumiseks on enamat vaja ,kui pilti telekas Riigikogu saalist.Tegu oli väga meeldiva, šarmantse ja sõnaosava õblukese naisega,kes pälvib suurt austust Riigikogu ohjamisel. Tegime Keit Pentuse asjalikul juhendamisel ringkäigu Toompeaarvukates koridorides ja ruumides, vaatasime rõdult istumissaali, kus parajasti käis valijatega vestlus II aseesimehel. Valimised ju tulekul.
Uudiseks oli kabeli ja vangla olemasolu kunagises Toompea lossis 18 saj. Kabelis üllatas meid see, et selle ühes nurgas lausutud sosinal kõne oli vastasnurgas „stereona” imeliselt kuuldav. Ühes koridoris olid säilinud „Katarina-aegsed” telefonikabiinid koos suurte hallide seinatelefonidega ülemnõukogu saadikute tarvis, üks vist otseühenduseks ka Kremliga.
Peale ringkäiku kogunesime Keit Pentuse kabinetti sundimatuks vestluseks ja mõtete vhetuseks. Keit Pentus andis meile sisuka ülevaate erakonna tegudest ja valimisplatvormist. Valimised ju tulekul!
Kaksteist „vanameest” jäid külastusega väga rahule ja osa neist jätkasid muljetamist ja sõnavõtte ühes Tallinna avalikus toiduasutuses.
Valimised tulevad kindlasti!

Klubiõhtu

Klubiõhtu

Jätkus vestlus majanduskriisist ja arutati ka muid huvipakkuvaid küsimusi.
Töökorda seadsime oma arvutiõppe nurga, kus saavad harjutada arvuti kasutamist ja arvutil töötamist meie klubi liikmed. Kui oleme lahendanud majanduslikud probleemid internetti liitumisega, saavad arvuteid kasutada ja nõu küsida kõik Nõmme eakad.

Vestlusring majanduskriisist

18.01. modereeris Rein Koppel meie vestlust masu teemadel. Sellele sai läheneda Eesti-keskselt ja faktipõhiselt, aga ka maailmamajanduse laiuselt ja üldistustena. Keeruline teema, mis meid igaüht puudutab, aga meie poolt end mingilgi viisil mõjutada ei lase. No mõista tahaks ju ikkagi. Teema oli sedavõrd huvitav, et mehed tahaks seda jätkata. Otsime võimalusi.