Klubi diivanil võttis seekord istet meie vana tuttav,
Rannameeste Klubi liige Viimsist Arnold Kimber. Mees, kes teab leivast peaaegu
kõike. Arnold oli 1978 - 2004 Viljandi Leivakombinaadi direktor ning 1989.
aastal Eesti Leivaliidu üks asutajaid ja selle kauaaegne president.
Ühtteist leiva ajaloost. Leiba hakkasid kasvatama juba
muistsed egiptlased, heebrealased ja seejärel kreeklased. Algul kasvatati
rukist nisu kõrval. Pärast rahvasterände algust levis rukis ka Põhja rahvasteni
ning slaavlastele.
Eestlased on üks vähestest rahvustest, kel leib ja sai
eraldi eksisteerivad. Enamikel rahvastest on hele ja tume sai. Praegu on Eestis
müügil 50-60 erinevat sorti leiba. See on maailma suurim valik. Esimene
pagaritsunfti põhikiri kinnitati Tallinnas 1527. aastal. Klassikalises
rukkileivas peab olema 90% rukist. Kuna rukkitainas on hele, muudetakse see
tumedaks siirupiga. Väga tähtis on
leivaküpsetamisel juuretis. Vanima klubiliikme Joeli jutu järgi jäeti
rusikasuurune taignatükk leivaküpsetamisel talus alati alles järgmise küpsetuse
juuretiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar