Külas oli Mati Kaal

 

57 aastat Tallinna Loomaaias, enamik aega direktorina töötanud Mati Kaal rääkis vanameestele teemal: kellele on vaja loomaaedu? Maailma tuhandet teaduspõhist loomaaeda külastab igal aastal 700 miljonit inimest. Loomaaed on kui loomariigi diplomaatiline saatkond, mis tutvustab selle suurriigi elulaadi, tegevusi ja kombeid. Kas teate, miks kaelkirjaku keel sinist värvi on? Kaelkirjak magab vaid neli tundi ööpäevas, suurema osa päevast ta sööb, mistõttu suu on kogu aeg lahti ning päike võib muidu keelele liiga teha. Kuna kaelkirjaku aju on südamest väga kaugel, on viimane loomariigi suurim, kaaludes 4 kilogrammi. Eriti olulised on lasteloomaaiad, kus lapsed saavad loomadega külgkülje kõrval suhelda. Laps peab saama oma hellust ja hoolivust välja näidata, muidu võib ta sadistlikuks muutuda. Teadlased on kindlaks teinud, et viibides looduslähedases keskkonnas, taastub inimese töövõime tavapärasest kuus korda kiiremini. Loomaaias käitub metsloom inimese läheduses loomulikumalt ja vabamalt kui looduses, kus ta näeb inimest vaenlase ja ohuna. Loomaliikide väljasuremine toimub kaasajal 1000 korda kiiremini, kui kunagi varem, loomariigi sünni aegu. Põhjuseid on mitmeid: inimene tarbib loomi söögiks rohkem, kui ta vajaks, loomade elupaiku  jääb järjest vähemaks, võõrliikide kiire levik hävitab selle piirkonna algliike. Seega teisalt on loomaaiad kui kindlustuskompaniid: säilitavad väljasuremisohus liike ja aitavad neid taas arvukamaks muuta. Näiteks koguti loodusest kokku viimased 54 euroopa piisonit ja nüüd on neid taas Ida-Euroopa metsades 2000 isendit. Sama juhtus california kondori ja mustjalg-tuhkruga. Taastatud on ka Euroopa naaritsa asurkond Hiiumaal, mis vahepeal kogult pisut suurema ja inimesi vähem kartva ameerika naaritsa poolt oli miinimumini kahandatud. Praegu püütakse Matsalu looduskaitsealal elus hoida kõre ehk juttselg-kärnkonda. Kongos oma hinnalise sarve tõttu röövküttide poolt hävitatud põhja-laimokkninasarvikuist on säilinud vaid kaks isendit. Ka nende ninasarvikute sugu üritatakse katseklaasibeebi abiga elus hoida.

Lõpetuseks veel üks huvitav fakt: Tallinna Loomaaed avati kaks päeva pärast Mototov-Ribbentropi pakti allakirjutamist augustis 1939.