Eesti
Rahvusraamatukogu (RaRa) avab pärast rekonstrueerimist oma uksed alles tuleva
aasta mais. Tänu ühe klubiliikme headele perekondlikele sidemetele õnnestus
meil üle ukseläve astuda juba ligi poolteist aastat varem. Meie võõrustajaks
oli raamatukogu personali- ja administratiivjuht Indrek Ostrat. Kuna RaRa asub
kokku kaheksal maapealsel ja kahel maa-alusel korrusel ning võtab enda alla
46210 ruutmeetrit, siis pole ime, et uuendatud hoone sisustamine ja varade
tagasitoomine nii palju aega nõuab. Kui meie esindusraamatukogu avas 1993.
aastal president Lennart Meri, siis seekordse tähtsaima lindilõikaja nime meist
keegi veel ei tea, sest presidendivalimised on tänavu alles ees. Ehitusmeeste
üllatuseks leiti esifassaadi seest raudbetooni vahelt ka tühje paberist
tsemendikotte ja nõukaaegsete ehitajate vuhvaikasid. Kui arvestada ka meeletu
inflatsiooniga, siis on mõistetav, miks rekonstrueerimine esialgse 57 miljoni
euro asemel koos tehnikaga 100 miljonit maksma läks. 2200 eurot ruutmeetri
kohta polegi ehk liig palju, kui arvestada, et RaRa-st kaks korda väiksema
Helsingi Linnaraamatukogu ehitus maksis sama palju ja Tartu Siuru oma läheb
maksma kolm korda enam. RaRa näeb end neljas rollis: sündmus-, haridus- ja
kultuurikeskus ning muidugi raamatukogu. Umbes 27% pinnast saab endale
Riigiarhiiv, rentnikke on hoones teisigi nagu näiteks VAT Teater. RaRa
külastajate koguarvuks aastas oodatakse miljon inimest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar