Külas käis tuntud stsenarist ja režissöör Andres Maimik, kes
on Kuukulgur Film üks omanikest. Saime lähemalt teada, kuidas filmid sünnivad.
Režissöör peab olema nagu arhitekt, et näha juba esimesest filmitud kaadrist
peale, kuidas maja ehk valmis film kinosaalis vaatajale paistab. Hea film peab
tekitama vaatajas dia loogi filmikangelastega, toetama või ümber lükkama
saalisistuja arusaamu. Hea terviku nimel tuleb režissööril tihti loobuma ka
kõige raskemini sündinud ja väga armsast
stseenist või kaadrist. Eestis läks filmitegemine digitaalseks 2011/ 2012
aastal. Nõukaajal võeti pilt tselluloidfilmile ja heli magnetlindile. Eesti
filmid olid toona ekraanil hämaravõitu, kuna Tallinnfilm sai need filmirullid,
mis Nõukogudemaa suurtest filmistuudiotest üle jäi. Kinori nime kandnud filmi
kaamera kaalus toona 100 kg ja seda tuli liigutada mitme mehega. Filmida sai
järjest 3-5 minutit, siis tuli filmikassett uuesti laadida. Filmiklappi lüüakse
aga tänapäevani, et hilisemat filmimontaaži lihtsustada. Nüüd ei pea digifilmis
kõik näidatav naturaalselt olemas olla: saab ette osta kas karu,
kosmoselaeva või lennuki mudeli ja siis
seal sees näitlejaid omatahtsi liikuma panna ehk teisisõnu animatsiooni teha.
Lõpetuseks näitas Maimik oma lühimängufilmi Hõbepulm, mille tegi 2013 aastal
kahasse oma toonase abikaasa Katriniga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar