Klubikaaslaste elutõed

 

Meelis on eluaegse autoinsenerina juhtinud Eesti esimest erafirmat, mis tegeles rahvusvaheliste kaubavedudega, märtsist 1992 aga esimest ühisettevõtet Balti Transport, mille üheks osapooleks oli Soome suurim ekspedeerimisfirma. Pärast mitmeid ostumüügitehinguid tuli tal asuda looma ettevõtet, millest sündis Saksamaa suurkontserni Schenker Eesti filiaal. Praegu juba Schenker AS. Meelise kogemus firmade liitmisel on jätnud järgmised elutõed: 1. Kahe firma liitmine on äärmiselt riskantne ettevõtmine, eriti kui omanikud on kaugel; 2. Töötajad ei pruugi olla uuele firmale lojaalsed, kartes mitte üle viidud saada; 3. Ära võta tööle sõpru ega sugulasi, keegi töötajaist ei tohi ülejäänuile isegi sellist muljet jätta; 4. Iga juhi korraldatud “käkk” maksab varem või hiljem kätte.

Teine klubi alustala Urmas rääkis omakorda kahest oma elutõest. Elu on nagu tänavavõrgustik linnas: igal ristmikul pead valima suuna, mis viib uuele ristmikule, mitte tupikusse. 9. klassi alguses tuli kooli imeilus noor inglise keele õpetaja, kellesse Urmas puberteetikuna ära armus. Aga oh häda, ingliskeelse sõna “sit” hääldus kostus noormehe suust pigem eestikeelse roppusena ja seetõttu oli selle keele õppimine ja eksami tegemine raske. Kaheksa aasta möödudes sattus mees TPI-s õppides  taas uue noore ja kena inglise keele õppejõuga kokku, kelle sedapuhku arvestuse saamiseks kohvikusse kutsus. Nüüd on see kena daam juba 53 aastat Urmase eluteed suunanud. Vot mida võõrkeelte õppimine kaasa võib tuua, elutee ristmikel sõltub saatus suuna valikust.

Teise elutõe omandas Urmas nooruses Tartu külje all Kükametsa kandis, kus kohalikke maavarasid uurida aitas. Ajutises elukohas leidsid noormehed ahju ja seina vahelt vööni ulatuva hunniku ammu kasutuselt kadunud paberraha, alates tsaariaegsetest ja nõukogude tšervoonetsitest kuni markade ja kroonideni välja.

Sealt omandas Urmas elutarkuse, et õnnelikuks ei tee mitte raha ahjutaha kogumine, vaid õigetel eesmärkidel selle ratsionaalne kulutamine.