Külas käinud nõmmekas, Tallinna Ülikooli lektor Tõnu Ploompuu rääkis inimese põlvnemisest. 3-4 miljonit aastat tagasi tuli ahv puu otsast alla, olles õppinud nelja jäsemega haarama ja liigutusi koordineerima. Hakkas kahel jalal käima, et kaugemale näha. 2 miljonit aastat tagasi sai ahvist inimene. Kuna kaks jäset olid vabad, sai jahi- ja tööriistu valmistama hakata. Tule kasutuselevõtuga sai parasiidivaba liha süüa ja kiskjaid eemale peletada. Algas esimene väljaränne Aafrikast: denislane ehk denissi inimene Aasiasse ja neandertali inimene Euroopasse. 1 miljon aastat tagasi tekkisid seoses ühisjahiga esimesed häälitsused ehk keelealged, et üksteisele vajadusel märku anda. Inimese tegelikud eellased - kromanjoonlased rändasid Aafrikast Euroopasse üle 40 000 aasta tagasi, jääajal elasid selle piirist lõuna pool. Põllumajandus tekkis umbkaudu 30 000 aastat tagasi. Varajastel kromanjoonlastel oli sirge kehakuju, pikkus (meestel) üle 180 cm. Kuna nad oskasid keeleliselt paremini sõdides käsklusi jagada, tõrjusid nad jääajal neandertaallased välja. Aasiast Ameerika mandrile jõuti jääaja lõpul umbes 15 000 aastat tagasi. Meri oli siis 100 meetrit madalam ja Siberi kirdetipus ning Alaskal polnud jääd. 3 tuhande aastaga jõuti Alaskalt Lõuna-Ameerika alumise tipuni välja. Milline on inimkonna tulevik? Kuna enam pole tekkinud täiuslike aju- ja mäluproteeside, näiteks üha täiustuvate arvutite ja tehisintellekti tõttu vaja inimese enese aju ja mälu pingutada, hakkab inimese eluiga veel veidi jätkuva pikenemise järel aegamisi taas lühenema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar