Külas käis kaasaegse südamerütmuri üks leiutajatest Mart Min.

 

Esimene hokilitri suurune kehasisene südamestimulaator (rütmur) paigaldati 43aastasele rootslasele Arnele 1958. aastal Karolinska instituudis. Elu jooksul kasutas Arne 20 rütmurit ja ta suri alles 2001. aastal hoopis vähki. Pärast Eesti taasiseseisvumist asusid neli eestlast, kaks meedikut pluss kaks elektroonika inseneri, meie külaline kaasa arvatud, Rootsis tuntud USA teadusfirma egiidi all kokku panema palju pisemat ja kaasaegsemat rütmurit. Sellele firma poolt taotletud patenditunnistuses on kirjas ka eestlaste nimed. Tänaseks on toonast seadet järgmiste teadlaste kaasabil mitmeti täiustatud ja see toimib korraga nii rütmuri, defibrillaatori kui ka sünkronisaatorina. Lähitulevik toob ilmselt ilma juhtmeteta töötava rütmuri.

Praegu töötab TTÜ emeriitprofessor, 80aastane Mart Min Ida-Tallinna kesk haiglas tehnoloogia kallal, mis võimaldab patsiendi seisundi automaatset operatsioonijärgset jälgimist. Selleks mõõdetakse südame ja kopsude takistust. Katsetused patsientidega juba käivad.

Rütmuritemaatika oli klubiliikmetele igati lähedane, sest ka kahele meist on niisugune abivahend juba aastaid tagasi paigaldatud.

Gambia reisi mälestused

 Urmas otsis oma videoarhiivist üles filmi Gambia reisist, pikkus 2 tundi! Aasta oli siis 1998 aga reisi episoodid olid ikka hästi meeles. Päris huvitav on kuulata jutte eksootilistest paikadest.

Diplomaat ja poliitik Marina Kaljurand

 Seekord (21. mai) oli meil külas Nõmme elanik Marina Kaljurand. Naine, keda on tunnustatud nii riiklikult kui ka diplomaadi ja suursaadikuna tehtud suure töö eest. Selline rahvusvaheline kogemuspagas viis teda 2019 aastal Brüsselisse Euroopa Parlamenti. Klubis rääkis ta tööst Brüsselis, olukorrast maailmas ja muidugi iseendast.

Külas käis õigusteadlane, poliitik ja vaimulik Igor Gräzin

Gräzin on ilmselt kõige rikkalikuma minevikuga Nõmme Vanameeste Klubi külaline läbi aegade: NSVL Rahvasaadikute Kongressi saadik, USA Notre Dame'i ülikool õppejõud, USA Vabariikliku Partei Liige, Eesti Reformierakonna asutajaliige, eraülikooli Akadeemia Nord prorektor, Riigikogu viie koosseisu saadik, Tallinna (Keskerakonna nimekirjas) ja Muhu vallavolikogu liige, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku diakon. Külaline meenutas, et Jeltsin olevat kunagi naljatamisi pakkunud Eestile tagasi Petserimaad, lisades, et see kingitus tooks meile kaasa kulud ligikaudu 20% riigieelarvest. Gräzin keskendus Eesti riigi suurimatele majanduslikele möödalaskmistele: Rail Baltica, Saaremaa süvasadama, Koidula piiri raudteejaama, LNG terminaali, Pärnu lennujaama, põlevkivikaevanduse rajamine USAs Utah osariigis, Nordica lennufirma asutamine, Saaremaa silla ehitamise ja Tallinna suurhaigla rajamise idee, käpardlik haldusreform ja muidugi kiirustav rohepööre. Vaimulikuna teadis külaline ka peapõhjust, miks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik‎u tegevus Eestile ohtlik on: jutlusele järgneb alati palve, kus nimeliselt palutakse nii president Putini kui ka kirikupea patriarh Kirilli eest.

Kohtumine rohepöörde tõerääkijaga

 

Kuna ajad on ärevad ja valitsuse plaanid kummalised, oli meil taas külas elektriinsener Arvi Hamburg. Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimehena teab ja julgeb külaline tõde rääkida. Kui veel 2017. aastal kinnitatud Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 oli ette nähtud subsiidiumide ehk siis elektriarvetel taastuvenergiatasu kaotamine, põlevkivisektori osakaalu kahekordistamine sisemajanduse koguproduktis ning taastuvenergia osatähtsuse viimine 50%ni, siis viis aastat hiljem, 2023. aasta alguses muudeti energiamajanduse korralduse seadust nii, et selsamal 2030. aastal, vähem kui kuue aasta pärast, peab kogu elektri tootmine 100% tulema taastuvatest allikatest. Hamburgi sõnul võib ju kõike teha, aga mis see maksma läheb? Eriti praegu, kui suhteline vaesus igal aastal Eestis kasvab ja riigi eelarve on üha suurenevas miinuses. Kõige kurja juureks peetakse CO2te, mille kõrge hinna tõttu elektriturg ehk Nord Pool Spot, mis asutati 2002. aastal, kui elektrit toodet rohkem kui tarbiti (nüüd on ammu vastupidi), meile kõik eluks tarvilikud tooted üle jõu kalliks teeb. Rõhud on rohepöördes vales kohas. Fossiilkütused pole milleski süüdi, korstnatest tulev CO2 tuleb lihtsalt kinni püüda ja sellest hakata uute tehnoloogiate abil igasugu tarvilike asju valmistama. Niisugusele lähenemisele võib pikapeale kaasa meelitada ka ülejäänud maailma atmosfääri suursaastajate Hiina ja  Indiaga eesotsas.

Hiina ja Tiibet

 Klubikaaslane Feliks näitas 2016. aastal TV3 Seitsmestes uudistes eetris olnud reportaažilõike Pekingist ja Tiibetist. Taevase Rahu väljak, Lama tempel, Hiina müür, merepinnast 3650 meetri kõrgusel asuv Tiibeti autonoomse piirkonna pealinn Lhasa ja sealne dalai-laamade ajalooline residents Potala palee. Ühest küljest väga põnev ja eksootiline, teisalt kommunistlikule võimule alluv ja kuuletuv ligi pooleteise miljardilise elanikkonnaga riik, mis püüab vähemusrahvusi nagu tiibetlased jõuga Suure Hiina rahva osaks muuta.

 

Vanamehed ja tehisintellekt

 Meelis võttis nõuks anda ChatGPTle ülesandeks koostada klubilistele viktoriin. Ühiselt otsustasime teemaks pakkuda raudtee. Ikkagi rauast ja vana nagu vanamehed ise. Just eelmisel õhtul olid mõned meist näinud ETVs filmi tehisintellekti arengust ja puudustest, mida inimene oma mõistuse ja kätega klaarima peab. ChatGPT mõtles vaid mõned kümned sekundid ja küsimused koos vastustega olidki valmis. Küsimused olid korrektsed, vastused mitte alati. Näiteks väitis tehisaru, et Tallinna ja Tartu vahel puudub reisirongiliiklus ning pealinnast Tartusse saamiseks peab enne sõitma rongiga Valka ja alles sealt Tartusse. Samas saime teada, et Hiinas ulatub reisirongide maksimum kiirus 431 km/h, Saksamaal seni umbes 300ni. Kuna klubis on palju insenere, tuli isekeskis  aruteluks, miks trammid kurvides “vilistavad”, rongid aga mitte. Targemad meist seletasid asja ära, aga kindlaks tegemata jäi, kas tehisintellekt ka õiget vastust võiks teada.