Kuna ajad on ärevad ja valitsuse plaanid kummalised, oli meil taas
külas elektriinsener Arvi Hamburg. Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni
esimehena teab ja julgeb külaline tõde rääkida. Kui veel 2017. aastal kinnitatud
Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 oli ette nähtud subsiidiumide
ehk siis elektriarvetel taastuvenergiatasu kaotamine, põlevkivisektori osakaalu
kahekordistamine sisemajanduse koguproduktis ning taastuvenergia osatähtsuse
viimine 50%ni, siis viis aastat hiljem, 2023. aasta alguses muudeti
energiamajanduse korralduse seadust nii, et selsamal 2030. aastal, vähem kui
kuue aasta pärast, peab kogu elektri tootmine 100% tulema taastuvatest
allikatest. Hamburgi sõnul võib ju kõike teha, aga mis see maksma läheb? Eriti
praegu, kui suhteline vaesus igal aastal Eestis kasvab ja riigi eelarve on üha
suurenevas miinuses. Kõige kurja juureks peetakse CO2te, mille kõrge hinna
tõttu elektriturg ehk Nord Pool Spot, mis asutati 2002. aastal, kui elektrit
toodet rohkem kui tarbiti (nüüd on ammu vastupidi), meile kõik eluks tarvilikud tooted üle jõu kalliks teeb. Rõhud on rohepöördes vales kohas.
Fossiilkütused pole milleski süüdi, korstnatest tulev CO2 tuleb lihtsalt kinni
püüda ja sellest hakata uute tehnoloogiate abil igasugu tarvilike asju
valmistama. Niisugusele lähenemisele võib pikapeale
kaasa meelitada ka ülejäänud maailma atmosfääri suursaastajate
Hiina ja Indiaga eesotsas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar