Esimene hokilitri suurune kehasisene südamestimulaator (rütmur) paigaldati 43aastasele rootslasele Arnele 1958. aastal Karolinska instituudis. Elu jooksul kasutas Arne 20 rütmurit ja ta suri alles 2001. aastal hoopis vähki. Pärast Eesti taasiseseisvumist asusid neli eestlast, kaks meedikut pluss kaks elektroonika inseneri, meie külaline kaasa arvatud, Rootsis tuntud USA teadusfirma egiidi all kokku panema palju pisemat ja kaasaegsemat rütmurit. Sellele firma poolt taotletud patenditunnistuses on kirjas ka eestlaste nimed. Tänaseks on toonast seadet järgmiste teadlaste kaasabil mitmeti täiustatud ja see toimib korraga nii rütmuri, defibrillaatori kui ka sünkronisaatorina. Lähitulevik toob ilmselt ilma juhtmeteta töötava rütmuri.
Praegu töötab TTÜ emeriitprofessor, 80aastane Mart Min Ida-Tallinna kesk haiglas tehnoloogia kallal, mis võimaldab patsiendi seisundi automaatset operatsioonijärgset jälgimist. Selleks mõõdetakse südame ja kopsude takistust. Katsetused patsientidega juba käivad.
Rütmuritemaatika oli klubiliikmetele igati lähedane, sest ka
kahele meist on niisugune abivahend juba aastaid tagasi paigaldatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar