Nõmme Vanameeste Klubi 15 aastane

 Me kõik oleme kuulnud, mis viib rähnipoja puu otsa. Mis toob aga eakad mehed vanameeste klubisse? Nõmme Vanameeste Klubi ühe asutajaliikme Urmas Lepiku sõnul on igal inimesel sõltumata vanusenumbrist vajadus kuhugi kuuluda, suhelda eakaaslastega, tunda nendega hinge- ja mõttelähedust. Kui saabub pensioniiga, kaovad sõpradena tajutavad töökaaslased ning tihti jääb üle kodus vaid abikaasaga juba ammu tuttavaid jutte veeretada ja kassiga mängida. Aga sellest jääb väheks. Septembris 2009 pani Urmas Nõmme Sõnumitesse väikese kuulutuse,  milles kutsus linnaosa vanemaid mehepoegi, kes julgevad endid vanameesteks kutsuda, kokku saama.  Nii sündis peagi, 1. oktoobril Nõmme Vanameeste Klubi. Algul ei olnud klubil “oma kodu”, kohtuti Alfredi Pubis, Silva baaris, kord isegi kunagi tegutsenud lõbumaja ruumides. Alles siis, kui pöörduti linna osavanema Rainer Vakra poole palvega saada endale oma ruumid, koliti üle Kivimäe endisesse jaamahoonesse, kus käiakse koos igal teisipäeval kell 16. Praegu on klubi nimekirjas 27 meest vanuses 70 kuni 95. Kõige eakam meie hulgas on õismäelane Joel Vahur, kes hoiab end vormis igapäevaste ringkäikudega ümber koduasumi kauni veesilma ning lõbustab kaaslasi pikast elust pärit humoorikate tarkustega. Klubi president Meelis Arumeel arvutas välja ka klubiliste keskmise vanuse, mis on 80,8 aastat.

Tähtpäeval austas meie klubi külaskäiguga linnaosavanem Karmo Kuri, kel kaasas sünnipäevatort. Enne sünnipäevapeo algust austasime kõiki 15 aasta jooksul meie seast lahkunud klubiliikmeid. Elu on teinud oma töö ja nii on klubi asutajaliikmetest peale 80aastase noorusliku ning ideerikka Urmase rivis veel vaid samaealine, alati hea mälu ja muheda ütlemisega Johannes Kuura. Klubil on oma logo, lipp ja laul. Iga kuu viimasel teisipäeval tähistame sama kuu sünnipäevi ja jõulupeol  teeme järjekordse ühispildi. 15 aasta jooksul on kirja saanud 780 sündmust - kohtumist külalisega või külaskäiku mõnda põnevasse paika. Täna on raske leida Eestimaal paika, ettevõtet või asutust, kus Nõmme vanamehed poleks käinud. Samuti tuntud või põnevat eestimaalast, keda klubi poleks Kivimäele külla kutsunud. Nii me vanas eas end pidevalt harime, et noorematest mitte maha jääda. Viimasel ajal on meis suurt huvi äratanud klubiliste ühised päringud tehisintellektile. Nagu paljud teisedki oleme niimoodi avastanud, et AI polegi veel kõiketeadja, vaid tihtilugu hoopis inimlikult eksiv. Iga-aastasel seeniorklubide kokkutulekul tõdeme, et mõnigi vennasklubi on aastate jooksul lubanud oma ridadesse ka mõne “õrnema soo” esindaja (vabandust feministide ees!). Nõmme vanameestele meeldivad samuti naised, aga klubi nime me siiski muuta ei tahaks. Kui aga mõni memmeklubi meid külla kutsub, tuleme heameelega. Samuti võtame vastu iga meiega ühineda sooviva vanamehe, tulgu ta Kivimäele kustkandist tahes.

 

 

Kuidas demokraatiaalgetega Venemaast sai diktaatorriik

 

Klubiliige Feliks tutvustas nädalakirja Economist Moskva endise korrespondendi Arkadi Ostrovski raamatut “Venemaa loomine. Gorbatšovi vabadusest Putini sõjani.” 1957.aastal püüdis rühm staliniste: Molotov, Kaganovitš ja Malenkov Hruštšovi kukutada. Vandenõulasi kutsuti parteivastaseks rühmaks. Paar aastat varem oleks selline süüdistus tähendanud surmaotsust, aga seekord ei hukatud ega pandud vangi mitte kedagi. See otsus päästis hiljem ka Hruštšovi enda elu.

Venemaa oli veidi muutunud. Aasta pärast Nõukogude invasiooni Tšehhoslovakkiasse käis Gorbatšov komsomolidelegatsiooniga sealsete noortega suhteid parandamas. Kuid nõukogude külalistega keelduti rääkimast. Gorbatšov: “Sain aru, et meie riigis on midagi valesti.” Endine Venemaa peaminister liberaal Nemtsov kirjutas 2014. aastal, veidi enne enda mõrvamist: “Ma ei mäleta, et Moskvas oleks kunagi valitsenud selline üleüldine vihkamine. Televisioon õhutab agressiivsust ja julmust ning selle põhimõisted tulevad Kremli kurjast vaimust vaevatud pere mehelt”.

Raamat tekitas klubis elava keskustelu.

Külas Mati Narusk

 

Vanameeste klubil käis külas Eesti Televisiooni tuntud maaelusaate Viljaveski endine saatejuht 83aastane Mati Narusk. Elupõlise ajakirjaniku juured ulatuvad esiisa, pärustalupoeg Villem Naruskini Põlvamaal Räpinas aastal 1638. Põlva kandis on isegi Naruski küla, kuigi praegu seal enam sellenimelisi ei ela. Kui Viljaveski ainsa telesaatena teatraliseeritud “peiedega” lõpetati, alustas Mati Narusk 1993.a. koos režissöör Olev Jaksiga Ajakirjanike Liidu aastapreemia võitnud sarjaga "Bussiga maale". Veel on Narusk teinud koostöös Maalehega kümneid reisisaateid üle Euroopa, filme Eesti Künni- ja Rukkiseltsi tegemistest ning olnud Piimaliidu filmi kroonik. Külalise sulest on ilmunud raamatud Võta päev sülle”, „Viljaveski tuules” ja „Kirgede karussell”. Põnev oli kuulda ka sellest, kuidas Mati Tartu Ülikooli sisseastumiseksamiteks valmistudes koos pinginaaber Udo Themasega trammis seitsme minutiga tulevase abikaasa leidis. Praeguseks on Mati ja Vaike abielus olnud üle kuuekümne aasta.

Klubi raudvara Joeli suur juubel

 

Nõmme Vanameeste Klubil oli seniolematu suursündmus: tähistasime oma vanima liikme Joel Vahuri 95. sünnipäeva. Et üks mehepoeg Eestimaal nii vanaks elab, pole just igapäevane nähtus. Veel suuremaks saavutuseks tuleb aga pidada juubilari vaimset ja füüsilist reipust. Iga päev läbib Joel oma elukohas Õismäel vähemalt kolmekilomeetrise jalutusringi, venitab tund aega kodusel venituspingil selga ja jagab oma pikka elukogemust appi võttes iganädalastel klubiüritustel kaaslastele eluraskustega toime tulekuks hädavajalikke tarkusi. Lisaks veel vürtsikaid naljalugusid! Kui tänavu oktoobris saab meie klubi 15aastaseks, siis juubilari klubiliikme staaž on vaid neli kuud lühem. Kes eluaegse erimööblitisleri Joeli kireva elukäigu vastu suuremat huvi tunneb, otsigu välja ajakirja 60+ 2023. aasta juuninumber, kus tema pikk elutee üksikasjadeni kirja pandud.

Juubilar

Nõmme vanamehed suvereisil ja kokkutulekul.

Nagu meil kombeks, käisime ka sel suvel klubirahvaga veidi reisimas. Esimene peatus oli Jäneda linnamäel. Seal paiknes 10.-12. sajandil muistsete järvamaalaste kaitsekindlus. Edasi viis reis meid Moe piiritusetehasesse, kus saime ülevaate Eesti piiritusetootmise ajaloost. Järgnes lõuna Koerus asuvas Januse Käo pubis. Seejärel läksime tutvuma samas asuva Konesko elektrimootorite tehasega. Päevase ringkäigu viimaseks huvikohaks oli Siimusti keraamika- ja savitöökoda. Inforikka päeva lõpetasime koos sauna, grilli ja õhtusöögiga mugavas ja maitsekas Mokko maahotellis Änkkülas. Järgmisel hommikul ootas meid Tartu lauluväljakul üle-eestiline seeniormeeste klubide 13. kokkutulek. Esmakordselt võtsid kokkutulekust külalistena osa Leedu ja Läti segaseenioride klubide esindused. Kettagolfivõistluse esikoht kuulus Nõmme Vanameeste Klubi liikmele ja meie ringreiside iga-aastasele väsimatule bussijuhile Paul Kustalale.

Koeru pub

Mokko saunas

Siimusti savitöökoda

Siimusti savitöökoda

Mokko õhtugrill

Reisifilmide õhtud

 Viimased paar klubiõhtut täitsid Jaagu väga hästi tehtud reisifilmid Kaplinnast ja Vancouverist. Jaagul on "hea käsi" selliste fimide tegemiseks, korralik tekst ja profesionaalne pilt.

Külas käis kaasaegse südamerütmuri üks leiutajatest Mart Min.

 

Esimene hokilitri suurune kehasisene südamestimulaator (rütmur) paigaldati 43aastasele rootslasele Arnele 1958. aastal Karolinska instituudis. Elu jooksul kasutas Arne 20 rütmurit ja ta suri alles 2001. aastal hoopis vähki. Pärast Eesti taasiseseisvumist asusid neli eestlast, kaks meedikut pluss kaks elektroonika inseneri, meie külaline kaasa arvatud, Rootsis tuntud USA teadusfirma egiidi all kokku panema palju pisemat ja kaasaegsemat rütmurit. Sellele firma poolt taotletud patenditunnistuses on kirjas ka eestlaste nimed. Tänaseks on toonast seadet järgmiste teadlaste kaasabil mitmeti täiustatud ja see toimib korraga nii rütmuri, defibrillaatori kui ka sünkronisaatorina. Lähitulevik toob ilmselt ilma juhtmeteta töötava rütmuri.

Praegu töötab TTÜ emeriitprofessor, 80aastane Mart Min Ida-Tallinna kesk haiglas tehnoloogia kallal, mis võimaldab patsiendi seisundi automaatset operatsioonijärgset jälgimist. Selleks mõõdetakse südame ja kopsude takistust. Katsetused patsientidega juba käivad.

Rütmuritemaatika oli klubiliikmetele igati lähedane, sest ka kahele meist on niisugune abivahend juba aastaid tagasi paigaldatud.