Me kõik oleme kuulnud, mis viib rähnipoja puu otsa. Mis toob aga eakad mehed vanameeste klubisse? Nõmme Vanameeste Klubi ühe asutajaliikme Urmas Lepiku sõnul on igal inimesel sõltumata vanusenumbrist vajadus kuhugi kuuluda, suhelda eakaaslastega, tunda nendega hinge- ja mõttelähedust. Kui saabub pensioniiga, kaovad sõpradena tajutavad töökaaslased ning tihti jääb üle kodus vaid abikaasaga juba ammu tuttavaid jutte veeretada ja kassiga mängida. Aga sellest jääb väheks. Septembris 2009 pani Urmas Nõmme Sõnumitesse väikese kuulutuse, milles kutsus linnaosa vanemaid mehepoegi, kes julgevad endid vanameesteks kutsuda, kokku saama. Nii sündis peagi, 1. oktoobril Nõmme Vanameeste Klubi. Algul ei olnud klubil “oma kodu”, kohtuti Alfredi Pubis, Silva baaris, kord isegi kunagi tegutsenud lõbumaja ruumides. Alles siis, kui pöörduti linna osavanema Rainer Vakra poole palvega saada endale oma ruumid, koliti üle Kivimäe endisesse jaamahoonesse, kus käiakse koos igal teisipäeval kell 16. Praegu on klubi nimekirjas 27 meest vanuses 70 kuni 95. Kõige eakam meie hulgas on õismäelane Joel Vahur, kes hoiab end vormis igapäevaste ringkäikudega ümber koduasumi kauni veesilma ning lõbustab kaaslasi pikast elust pärit humoorikate tarkustega. Klubi president Meelis Arumeel arvutas välja ka klubiliste keskmise vanuse, mis on 80,8 aastat.
Tähtpäeval austas meie klubi külaskäiguga linnaosavanem Karmo Kuri, kel kaasas sünnipäevatort. Enne sünnipäevapeo algust austasime kõiki 15 aasta jooksul meie seast lahkunud klubiliikmeid. Elu on teinud oma töö ja nii on klubi asutajaliikmetest peale 80aastase noorusliku ning ideerikka Urmase rivis veel vaid samaealine, alati hea mälu ja muheda ütlemisega Johannes Kuura. Klubil on oma logo, lipp ja laul. Iga kuu viimasel teisipäeval tähistame sama kuu sünnipäevi ja jõulupeol teeme järjekordse ühispildi. 15 aasta jooksul on kirja saanud 780 sündmust - kohtumist külalisega või külaskäiku mõnda põnevasse paika. Täna on raske leida Eestimaal paika, ettevõtet või asutust, kus Nõmme vanamehed poleks käinud. Samuti tuntud või põnevat eestimaalast, keda klubi poleks Kivimäele külla kutsunud. Nii me vanas eas end pidevalt harime, et noorematest mitte maha jääda. Viimasel ajal on meis suurt huvi äratanud klubiliste ühised päringud tehisintellektile. Nagu paljud teisedki oleme niimoodi avastanud, et AI polegi veel kõiketeadja, vaid tihtilugu hoopis inimlikult eksiv. Iga-aastasel seeniorklubide kokkutulekul tõdeme, et mõnigi vennasklubi on aastate jooksul lubanud oma ridadesse ka mõne “õrnema soo” esindaja (vabandust feministide ees!). Nõmme vanameestele meeldivad samuti naised, aga klubi nime me siiski muuta ei tahaks. Kui aga mõni memmeklubi meid külla kutsub, tuleme heameelega. Samuti võtame vastu iga meiega ühineda sooviva vanamehe, tulgu ta Kivimäele kustkandist tahes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar