Liiklusõnnetustest läbi ja lõhki

 

Klubil käis külas eluaegne liikluspolitseinik ja -ekspert Villu Vane. Et me kõik oleme pikalt autorooli keeranud või vähemalt jalakäija olnud, tundus jututeema igati aktuaalne. Eelmise aasta andmetel oli Eesti liikluses hukkunute arvult miljoni elaniku kohta samas suurusjärgus Soome ja Prantsusmaaga, jäädes ohutuselt maha aga Norrast ja Rootsist. Kui mõned aastad tagasi liikusime liiklusõnnetuste hulgalt igati õiges suunas, siis elektritõukside ilmumine andis tugeva tagasilöögi. Meediakajastuste järgi arvatakse sageli, et “bemaripoiste” kõrval on õnnetuste sagedamateks põhjustajateks eakad juhid, aga tegelikkuses on viimaste osalusel toimunud avariide arv suhteliselt hoopis vähenemas. Põhjust on “visata kivi” pigem perearstide “kapsaaeda”, kes liialt sageli lubavad liiklusse juhid, kelle osalemise seal peaks meditsiinilistel põhjustel kindlalt välistama. Saime teada ka põhjuse, miks vastupidiselt Leedule pole Eesti maanteedel ikka veel keskmist lubatud kiirust jälgivaid mõõteseadmeid ega  rakendatud ka paljuvaagitud veapunktisüsteemi. Poliitikud kardavad valijate negatiivset reaktsiooni.

Ajakiri 60+ avaldas artikli klubi vanimast liikmest

 Ajakiri 60+ juuni numbris ilmus Feliks Unduski artikkel „Joel Vahur: Ei tohi elule ega iseendale alla anda. Tunne rõõmu isegi kiuslikust naabrist.“ 

Mitmel leheküljel avaldatud jutt algab nii: "93aastane nooruslik endine erimööblivalmistaja Joel Vahur on Nõmme Vanameeste Klubi vanim liige, kelle elutee kirjeldab ilmekalt selles vanuses keskmise eestlase oma. Joel Vahuri selgroo on kirurg hinnanud seismis-ja kõndimisvõimatuks, mees on läbi teinud kolm vähioppi, aga elab, kõnnib ja viskab endiselt nalja. 

Leia ajakiri, lugu väärib lugemist.

Pilk minevikku

 

Kuigi peame end igati haritud ja kaasaegseteks klubiliikmeteks, tuli paljudele meist väikse üllatusena, milliseid “liikuvaid pilte” youtube’st leida võib. Tänu Meelisele meenutasime Eestimaa ajalugu. Vaatasime kaadreid 13. sajandi linnusevaremetest, 1930ndate aastate linnavaadetest, president Pätsi maakonnavisiitidest, Punaarmee taganemisest 1941. aastal, märtsipommitamisest, punase okupatsiooniväe uuest tulekust, Tallinna esimese trolliliini avamisest ja paljust muust, mida oleme kuulnud oma vanemate mälestustest või mis jäi meie sünni- ja lapsepõlveaastatesse. Isegi meie eas kehtib lause: “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta…”

Olgu seda viimast järel nii vähe kui tahes.

Külas vennad soomlased

 Meiega võtsid ühendust Helsingis koos käivad meesseeniorid, kes kuulu-

vad sealsesse ühendusse Miessakit ry. Tegu on Soome mittetulundusühin-

guga, mis ühendab kaheksat erinevat probleemset meesterühma: lahutus-

järgsete probleemise käes vaevlevaid mehi, kooselus vägivalda tarvitanud

mehi, kooselus vägivalda kogenud mehi, Soome ühiskonda sulanduda

püüdvaid võõramaalasi, peres depressiooni all kannatavaid isasid, lahutu-

ses laste jagamisel tuge vajavaid isasid, ametiõpet vajavaid mehi ja lõpuks

ka meie külalisi - pensioniealisi ja peagi sellesse ikka jõudvaid mehi, kes

vajavad seltskonda ja ühistegevust. Nagu meiegi. Tallinna oli sõitnud

viieteistkümne liikmelisest rühmast seitse meest vanuses 64 kuni 72. Riik

toetab neid ruumi ja kohvirahaga, ülejäänud kulud tuleb endal kanda.

Pärast tutvumist vaatasime kunagi klubiliikme Feliksi poolt TV3 Seits-

meste Uudiste jaoks tehtud kahte videolugu teemal, kuidas esmakordselt

kohtuvad eestlane ja soomlane võivad tänu sarnaselt kõlavatele, kuid

hoopis erineva tähendusega sõnadele teineteist täiesti valesti mõista.

Leppisime külalistega kokku, et võimalusel teeme tuleval kevadel neile

Helsingisse vastuvisiidi.

AI - teemaline klubiõhtu 11.04.2023.

 Ma (st. Urmas) ei viitsinud siia kirjutamiseks ise juttu koostada. Palusin teha seda chatGPT-l, kellega/millega(?) vestlesime tol õhtul. Siin on tema vastus:

Palun koosta lühike jutt teemal "Klubiõhtul rääkisime tehisintellekti arengust ja vestlesime chatGPT-ga".

Kolm sõpra otsustasid korraldada klubiõhtu, et rääkida tehisintellekti arengust ja kuidas see mõjutab meie igapäevaelu. Üks sõpradest tõi kaasa ka ChatGPT, mis oli suurepärane võimalus saada rohkem teavet tehisintellekti kohta ning rääkida selle arengust edasi.

Õhtu jooksul jagasid sõbrad omavahel mõtteid ja ideid tehisintellekti kasutamisest ning selle võimalikest tulevikusuundadest. ChatGPT oli samuti kaasatud vestlusesse ning jagas oma teadmisi ja vastas küsimustele.

Sõbrad olid eriti huvitatud tehisintellekti võimalustest tuleviku tööturul ja kuidas see võib mõjutada inimeste töökohti. ChatGPT selgitas, et tehisintellekt võib küll teatud töökohti asendada, kuid see loob ka uusi töövõimalusi, mis nõuavad inimlikku loovust ja empaatiat.

Lõpuks tänasid sõbrad ChatGPT-d vestluse eest ning lubasid tulevikus veel kord kokku saada, et arutada tehisintellekti arengut ja selle mõju meie elule.

Asenda siin "Kolm sõpra otsustasid korraldada" sõnadega "NVK pidas "

NVK pidas klubiõhtu, et rääkida tehisintellekti arengust ja kuidas see mõjutab meie igapäevaelu. Üks NVK liikmetest tõi kaasa ka ChatGPT, mis oli suurepärane võimalus saada rohkem teavet tehisintellekti kohta ning rääkida selle arengust edasi.

Palun asenda tekstis sõna "sõbrad" sõnaga "klubi liikmed"

Kolm klubiliiget otsustasid korraldada klubiõhtu, et rääkida tehisintellekti arengust ja kuidas see mõjutab meie igapäevaelu. Üks klubiliikmetest tõi kaasa ka ChatGPT, mis oli suurepärane võimalus saada rohkem teavet tehisintellekti kohta ning rääkida selle arengust edasi.

Õhtu jooksul jagasid klubiliikmed omavahel mõtteid ja ideid tehisintellekti kasutamisest ning selle võimalikest tulevikusuundadest. ChatGPT oli samuti kaasatud vestlusesse ning jagas oma teadmisi ja vastas küsimustele.

Klubiliikmed olid eriti huvitatud tehisintellekti võimalustest tuleviku tööturul ja kuidas see võib mõjutada inimeste töökohti. ChatGPT selgitas, et tehisintellekt võib küll teatud töökohti asendada, kuid see loob ka uusi töövõimalusi, mis nõuavad inimlikku loovust ja empaatiat.

Lõpuks tänasid klubiliikmed ChatGPT-d vestluse eest ning lubasid tulevikus veel kord kokku saada, et arutada tehisintellekti arengut ja selle mõju meie elule.

Purjetaja, telenägu ja sommeljee Kalev Vapper

Alustuseks näitas külaline oma elulooraamatust “Maalt ja merelt” üleeelmise sajandi lõpul tehtud pilti Muhu väina tammi ehituselt, kus koos võis näha Kalevi ja Ivo Linna vanavanaisasid. Purjetamise juurde polnud lapseeas Kalevil raske jõuda, kuna isa oli 1950-ndatel Kalevi Jahtklubi ülem. Esimesel Optimistide suvel 1964 võitis noormees kõik kaheksa Pirital toimunud võistlust, tulles ka selle jahiklassi esimeseks ENSV meistriks. Kohe algab eluaegsel purjetajal ja praegusel Eesti Jahtklubide Liidu presidendil arvult juba 60. võistlushooaeg. Oma kogemusest teadis külaline väita, et kuni 55. eluaastani saab mees kõiki oma jõunäitajaid veel parandada, siis hiljem algab allakäik. Ometi veel mullu suutis ta NATO ajateenijate testis koguda 300-st võimalikust 300 punkti. 30. eluaastani ei joonud Kalev tilkagi alkoholi. Karske eluviis tõi kaasa seedehäired, mis kadusid, kui ta Platoni tarkuse järgi hakkas mõõdukalt veini tarbima (mehed 2-3 ja naised 1-2 pokaali veini päevas toidu kõrvale). Samas koguses näiteks kristallpuhast vett juues tuleb surm varem, sest veinis on maomahlaga võrdne ph-tase (2,1-2,3), lisaks viis korda enam antioksüdante. Oma elu jooksul on Kalev müünud nii maailmakuulsaid veine kui ka lõhnaõlisid, mistõttu teab, et sageli tuleb nii kallis kui ka taskukohase hinnaga kaup ühelt ja samalt tootmisliinilt. Nagu ilus naine jääb ilusaks ka spordidresse kandes, ei pruugi hea vein olla üksnes uhkes pudelis, vaid võib ka kolmeliitrises papp-pakendis peituda. Ja mees, kes ütleb, et tema odavamat kui 10-eurost veini ei joo,  maksab ka oma rumaluse eest.

Eluseiklused

 

Mart osales Mõõduriistade Katsetehases töötades koos naisega jõhvikakorjamise võistlusel. Kell seitse hommikul sõideti nelja suure bussiga Iisaku kanti jõhvikarabasse. Nelja paiku pärastlõunal tuldi kokkulepitult täis korvidega  taluhoovi pargitud busside juurde tagasi. Üks bussijuht aga jäi kadunuks. Ei tulnud ka rabaserval kooris nimehüüdmise peale välja. Teadupoolest oli mõnigi  marjuline varasematel aastatel laukasse kukkunud. Kolm bussi sõitsid tagasi Tallinna. Naabertalu peremees viis ühe juhita bussi reisija oma autoga Iisakusse, sealsest postkontorist helistati bussipargi dispetšerile, kes lubas hommikul saata lisabussi kahe juhiga. Pool septembriööd külmetati bussiistmetel, siis pääseti popsitalu meenutavasse madala laega elamusse. Magati igal vabal põranda ruutmeetril. Hommikul sõideti saabunud uue bussijuhiga Kohtla-Järve miilitsa jaoskonda vana juhi kadumisest teatama. Kõigi suureks üllatuseks istus kadunud mees jaoskonnas juba ees. Oli teine rabas ära eksinud, siis akna kaudu maa parandajate soojakusse pääsenud ja varahommikul linna toimetatud. Vandus jumala nimel, et enam kunagi marjule ei lähe.

Jaak käis 1959. aastal Tartu Tammsaare-nimelise (praegu jälle Treffneri) keskkooli 10. klassis koos koolikaaslastega Pangodi lähedal kolhoosis kartuleid võtmas. Leidsid ühe sümpaatse tüdrukuga pööningul kolades Lenini kipsbüsti. Jaak hakanud kõvasti tolmunud kuju noaga puhastama ja viinud selle siis alla tuppa. Sotstöökangelasest kolhoosiesimees helistanud sellise ebaväärika teo pärast järgmisel päeval kooli. Seal tekkinud mõte, et noored peaksid minema kunstniku juurde vabandama. Viimane öelnud: “Tühja kah!” ja kutsunud oma ateljeesse, kus Suure Juhi büstid riiulil pikas reas. “Valige välja! Raha pole vaja!” Saanudki  esimees niimoodi uue mustusetriipudeta Lenini kuju, Jaak aga alandatud käitumishinde.

Reinu ungarlastest tuttavad tulnud Karpaatidest Eestisse ehitusmaterjale ostma. Kogu laadung toimetatud Reinu abiga Kopli kaubajaama rongile laadimiseks. Sõbrad läinud linna, Rein jäänud pealelaadimist jälgima. Seisnud pikalt ühe koha peal, siis aga astunud mingi sisetunde ajel viis sammu kõrvale. Kohe varsti sõitnud mööda veoauto, mille kastist kukkunud kurvi peal välja suur raske tööpink. Täpselt kohta, kus Rein mõni minut varem seisis. Reinu sõnul on tal elus ikka hästi läinud, kui on oma sisetunnet usaldanud. Ülejäänud kolm juhtumit jäid seekord ajapuudusel rääkimata.