Külalised Nõmme Linnaosa Valitsusest

 

Külla tulid uus linnaosavanem Lauri Paeveer ja Nõmme Vaba Aja Keskuse direktor Külli Tatter. On meeldiv, et linnaosa inimesed saavad aega ka meie klubi tegemistest osa võtta ja oma abi pakkuda. Endisest ettevõtjast sotsiaaldemokraat Lauri Paeveer kutsuti abilinnapeaks, kuid temast sai linnaosavanem. Algaja poliitikuna näeb ta Tallinna linnasüsteemis selgelt puudusi. Näiteks tõsiasi, et igapäevaselt Nõmme elu ja hea- korra eest seisvad vanema kaks asetäitjat saavad millegi- pärast täpselt poole võrra vähem palka  kui Paeveer ise, ka nende mitmed alluvad  teenivad asetäitjatest enam. Linnaosad võivad linnalt küll kõike taotleda, kuid suveräänse otsuse peaaegu kõiges teeb linnavalitsus. Kui küsimuse all on mõne kitsa ja aukliku tänava  rekonstrueerimine Nõmmel ja uue pargiala rajamine Lasnamäel, siis langeb liisk alati suurema valijate arvuga linnaosa kasuks. Isegi tänavapuhastuse riigihanke ühtki tingimust ei tohi Nõmme ise muuta. Lõpliku vastuseta jäi küsimus, kas eramaja ümber on aed kohustuslik või mitte. Seevastu sai selgeks, et naaber on alati kõrvalkrundil ja selle ümber toimuva tähelepanelikum valvur kui MUPO eales olla suudab.

 

   

Inimese ajalugu

 Sellise pealkirja all toimus 19.04. klubiõhtu. Ei tee paha teada, kui pikk on Maa ajalugu ja millal millegipärast tekkisid biomolekulid ning, mis veel arusaamatum, miks need paljunema hakkasid. Igatahes on üksjagu vett ookeanidesse voolanud ajast, mil ahvid inimesteks arenema hakkasid. Tahaks hüüatada, et miks nad puu otsa ei võinud jääda, oleks palju kurjust, aga ka palju head olemata jäänud. Aga meenutades, et Gombe ahvide sõda 1974-1978 (Tansaanias) oli üsna sarnane inimeste sõdadele, ei ole mõtet arenguid kahetseda - loodusseadused ei hooli mõistusest või selle vähesusest. Ja ega arengute eesmärk pole inimene, oleme vaid üks vahelüli infoosakeste paljunemise ja paljundamise teel. Kui meist juba homo sapiensid said, hakkasime impeeriume tekitama, ikka loodusseaduste (liikudes, rohkemaks, keerulisemaks) käsul. 

Jõudsime oma juttudega tänapäeva, kus näeme järjekordset (ahvide)sõda, impeeriumi verist katset surnust üles tõusta ja ikka suuremaks, rohkemaks ja keerulisemaks muutuda.  Vita brevis est ja vis vitalis kah ei aita 😞

Külas oli Raivo Vare

 12. aprillil 2022 käis vanameestel külas majandusekspert Raivo Vare. Selgus, et koroona-aastad ja Ukraina sõda on kiirendanud muutusi maailma majanduses. Euroopa Liidu juhtriigid lootsid enne suure sõja puhkemist majandusarengule just läbi Venemaa rikkalike maavarade ja üha suureneva tarbimisega turu. See lootus on kustunud. Rohepööre ei too kaasa mitte tarbimise kasvu, nagu loodavad eurooplased ise, vaid selle vähenemise. Nafta-, gaasi- ja kivisöevarude asemel on üha enam hinda minemas haruldased metallid. Euroopa Liit on nende poolest vaene, USA pole ka eriti rikas, näiteks kõige suuremad liitiumivarud on üllatuslikult hoopis Afganistanis. Suuremat tähelepanu peaks pöörama maavararikkale Aafrikale, kus elanikkonna mediaanvanus on 18,9 aastat Euroopa 43 aasta asemel. Eesti on viie Euroopa Liidu riigi seas, kelle laenukoormus vastab endiselt EL normatiivile. Kõik ülejäänud toetavad suurte laenudega oma majandust. Vare arvates oleks pidanud juba aastaid tagasi laenurahaga valmis ehitama Eesti kolm tähtsamat neljarealist maanteed

Vanamehed päästekoolitusel

 5. aprillil 2022 käisime külas Nõmme Päästekomandos, kus selgitusi jagas komandopealik Priit Jõgisoo.

Saime teada, et:

• 95%-le Eesti elanikest jõuab päästemeeskond appi maksimaalselt 15 minutiga

• päästeauto esirattad peavad häire kõlades garaaživäravast väljas olema ühe minuti jooksul

• kaasaegne päästeauto koos maailmatasemel varustusega maksab 400 000 eurot

• päästja 24-tunnisele vahetusele järgneb kolm päeva puhkust

• enamik päästjatest peab puhkuse ajal ka mingit teist ametit, töötades kiirabis, ehitajana või taksojuhina (populaarsemad lisaametid)

• igal aastal tuleb päästjail teha läbi füüsilised katsed vastavalt vanusele

• ilma ühegi väljakutseta päevi pole Nõmme Päästekomandol peaaegu olnudki.

Teadmised teevad silmaringi laiemaks, aga ükski meist siiski enam päästja- ametisse ei passi! Ja üldse, mida vähem meil kogu austuse juures päästjate vastu nendega tegemist tuleb, seda parem. 

Järjekordne reisifilmiõhtu

 

Et tuua vanameeste mõtted  eemale Ukraina sõjast on mõistlik meenutada ilusamaid aegu aastaid tagasi. Lisaks ei võimalda kevadiselt külm ilm ja ikka veel jäised teed aktiivset tegutsemist  õues. Ja nii ongi viimasel ajal saanud kombeks ühiselt vaadata klubi liikmete poolt tehtud reisifilme. Seekord pakkus Mart vaatamiseks aastal 2005 toimunud Assooride reisifilmi. Assoorid ei ole isegi senini eestimaalaste soosituim reisisiht ja seetõttu on teadmised nendest Portugali saartest küllaltki vähesed. Üllatusega veendusime, et saared on väga rohelised, huvitava looduse ja põneva ajalooga. Filmike veenis mitmeidki, et tasub ka ise tulevikus neid saari avastama minna. Loodame, et ikka keegi selle mõtte ka teoks teeb! 

Naistepäev klubis

 Seekord pidu ei olnud, vaadati Jaagu reisifilmi Uus-Meremaast ja osaleti Toomase koostatud mälumängus.

Vastlapäev klubis

 Seekord peeti vastlapäeva klubis. Kahjuks on mitmed mehed kas garantiinis või pelgavad koroonat, seega vähem mehi kohal. Aga ikkagi oli klubis väike vastlapäeva tähistamine hernesupi ja vastlakuklitega. Juhan meenutas meile eelmiste vastlapäeva üritusi ja muidugi räägiti sõjast Ukrainas. Ootame, et saaks piirangutest priiks, tahaks minna ekskurseerima ja kutsuda külalisi.