Usbekistan XXI sajandil

Juhtus nii, et teisipäeval rääkisime Kesk-Aasiast ja Usbekistani Vabariigist. Vaatasime ka värskeid pilte riigist, kus mõned mehed on ka varem käinud või aega teeninud. Mõned märksõnad: emiirid(Amir Timur) ja haaremid, Alladini imemaa, Pärsia kultuur, ajalooline Hiiva Khaaniriik, Buhara, Samargand, Toškent, Amu-Darja jõgi, kolhoosi turg, maitsvad melonid ja tee jänu kustutamiseks, toiduks plov/pilaf ja samsa. Usbekistani pindala on 447 tuhat km² ja rahvaarv 32 miljonit inimest. Tegemist on presidentaalse riigiga, kus laiaulatuslike majandus-, kohtu- ja sotsiaalreformide tulemusena on paika pandud riigi strateegilised valdkonnad. Torkas silma respekt ja austus vanemate inimeste vastu. Taskuvargaid ei kohanud. See võib olla kultuurilise ja kasvatusliku töö tulemus. Igati tänuväärne. Riigis on ka oma autotehas, General Motors toodab seal Chevrolet autosid. Suured on ka maagaasi (metaani) varud ja paljud autod sõidavad CNG-ga. Kel huvi ja vähegi võimalik võiks praegu külastada seda riiki. Oma silm on kuningas. Kohal käis oludega tutvumas Tiit Ling.

Sügisene rattasõit

Pika jutustamise peale tehti kiire otsus ja laupäeval Pauli eestvedamisel mindigi jalgrattamatkale. Klubi juurest võeti suund Viljandi maanteele, et sõita veidi metsasemas keskkonnas jalgratta teedel. Ilmaga väga ei vedanud, puhanguline tuul ja hoovihmad. Sellegi poolest läbiti 35+ kilomeetrit Kangru, Kiili ja Sausti ringil. Mehed jäid oma sooritatuga rahule, see oligi ju eesmärk.

Ilus õhtupoolik Harku metsas

Klubis on pikka aega jutuks olnud, et vaja mehi looduses värskendada. Seekord sai kätte võetud ja lepiti kokku jalutuskäik Harku metsas. Kohale tuli kokku üheksa meest, neist neli jalgrattaga ja üks koer. Haruldaselt ilusa päiksepaistelise ja sooja ilmaga sammuti vapralt läbi Harku metsa mõisani. Teepeal moodustus meestest erinevad grupikesed, kes teepeal said "maailma parandada". Harkus jalgratturid võtsid suuna Veskimöldrisse ja jalamehed naasesid parklas ootavate autodeni. Veskimöldris joodi kohvi ja sõidetigi oma koju. Sügisene mets ja ilus ilm andis positiivse "laksu".

Kuidas Tallinna mehed Anija mõisas käisid

Teisipäev 28. september 2021. Heade asjaolude kokkusattumisel sündis Urmasel idee külastada Anija mõisa. Nii saigi see asi korraldatud. Paul oli jälle meil abiks, organiseeris bussi ja oli ise roolis. Anijale saabudes seadsime sammud restaureeritud mõisahäärberisse, kus meid juba oodati. Tutvusime mõisakultuuriteemalise elamusliku püsinäitusega “Mõisa aja lugu”. Tunnetasime kadunud sajandite hõngu ja saime aimu eri ajastutest, mille tunnistajaks on olnud selle maja seinad. Imetlesime, kui taktitundeliselt on tehtud taastamistööd ning kuidas on püütud säilitada võimalikult palju ehedat, ehtsat ja välditud ülevuntsimist. Eraldi vaatamisväärsus on muidugi mõisa park. Pärast ekskursiooni jätkasime Anija Mõisakohwikus, kus tähistasime piduliku lõunasöögiga klubi 12. tegevusaastat ja kuna oli kuu lõpp, siis ka meie liikmete septembrikuu sünnipäevi. Põnev ja hariv reis oli, õhtuks jõudsime tagasi Nõmmele.

Harju Elektri pikaaegne juht klubis

Eile külastas klubi Endel Palla. Olime teda mõned korrad varem külla kutsunud, aga nüüd olles end tööst vabamaks võtnud leidis ta aega tulla. Jutuks tuli Harju Elektri loomine 53 aastat tagasi ja firma areng tänaseni. Kõiges selles oli Endel võtmeisik. Huvitav teada kuidas "nõuka ajal" areneti ja kuidas jõuti "uues Eestis" börsile. Nüüdseks firma omab allüksusi peale Eesti ka Soomes, Rootsis, Leedus. Nii mõnedki mehed olid oma varasemas elus Pallaga kohtunud, seetõttu oli vestlus vaba ja räägiti ka konkreetsetest projektidest. Oli huvitav.

Meie suvine ringreis Eestimaal, 28.-29.juuli 2021

Eelmisest reisist on aasta möödas ja nagu ikka, plaanisime selle reisi ööbimisega nädala keskele. Startisime kolmapäeva, 28. juuli hommikul Kivimäelt, kokku 14 meest. Paul oli ka seekord bussijuhiks. Esimese peatuse tegime Imavere teeristis Tikupoisi kohvikus. Koos selle väikese vahepeatusega võttis aega mis võttis, aga kella 11-ks olimegi kohal Estikos, Tartu Automuuseumis. Tegemist on väga suure ekpositsiooniga, mitmel korrusel. Seda võiks julgelt nimetada ka Tartu tehnikamuuseumiks, kuna seal oli lisaks autodele ka sidetehnikat, fotoaparaate, Estiko ajalugu jpm. Edasi läks teekond Räpinasse, kus külastasime paberivabrikut ja aianduskooli ning Räpina mõisa parki. Ööbimise suhtes saime kaubale Otepää lähistel Väike-Trommi turismitalus Alvariga. Saun köeti soojaks ja vihtlemine oli omaette mõnus ettevõtmine. Noo jaa, grillimine ning õlu kuulus ka ikka asja juurde. Hommikul liikusime edasi maalilisel Lõuna-Eesti maastikul, läbisime imekauni Tõrva ja olimegi Mulgimaal, kus hr. Univer oli meile teejuhiks ja giidiks. Meil õnnestus külastada ka Mulgi Pruulikoda, kus peremees rääkis põhjalikumalt õlle valmistamise tehnoloogiast. Ja muidugi külastasime Halliste jõe kõrgel kaldal asuvat Karksi ordulinnust. Fellinis kostitas meid lõunasöögiga "Suur Vend" Kojusõit, läbi Türi sujus kenasti nagu alati. Õhtuks jõudsime tagasi kodukanti, Nõmmele.

Meesteklubide vabariiklik kokkutulek

   Viimasest postitusest on möödunud hulk vee merre voolamise aega. Oleme taudile vaatamata kohtunud oma klubimajas pea igal teisipäeval, küll vähendatud koroonakindlas koosseisus. On käidud ekskursioonil Tartu mail ja mulgimaal, vesteldud kliima ja rahvasterännu teemadel, peetud sünnipäevi ja niisama juttu aetud. Nüüd aga korraldasid Tartu ja Haaslava klubide mehed vabariikliku kokkutuleku Eesti Lennundusmuuseumis.

Pauli vahendusel saime kohalesõiduks hea bussi, väikese vahepeatusega sõit võttis aega  mis võttis, aga kella 11-ks olime Lange külas Tartu taga kohal.

Tavapärase klubide ülesrivistuse (kohal oli üle 170 mehe) ja lipuheiskamise järel kogunesime vihmavarju ühte lennukiangaari, saime tuttavatega tervitusi vahetada, elust-olust vestelda ja seejärel tegid muuseumi rajaja Mati Meos ning Kastre vallavanem Priit Lomp meile pooleteisetunnise muuseumiretke. Ei jõua ära imestada, kui suure asjaga on hr. Meos hakkama saanud - põhiliselt sõjalennukite hankimisega paljudest riikides ei tule vist peale tema keegi toime. Lennumasinate ja nende "lisade" hulk on võimas ja nende eksponeerimine põhjalik.

Seejärel turgutasime end topsitäie seljankaga. Järgmiseks oli päevakavas klubide enesetutvustus, mis vana-eestlaslikult jäi aga kiduraks. Paremini sujus füüsiline meelelahutus - granaadi-, petanki ja saapavisked. Neis olid edukad teiste seas ka meie Tiit ja Mart.

Klubide esindajate nõupidamine tõi aga välja meie probleeme. Leidsime, et meil pole küllaldast infot klubide ja nende tegevuse kohta. Seda lubas Tartu klubi oma netilehe loomise abil parandama hakata. Ja me ei leidnud eneste hulgast järgmise aasta kokkutuleku korraldajaid. 2023. aasta kokkutulekuks lubasime meie end kokku võtta ja selle ära teha, aga andsime selle lubaduse siiski paraja "ehkuga". 2024. aasta kokkutuleku lubas korraldada jälle Tartu klubi. Neis asjus sobib tänapäeval lisada r/v. vormeli "Inshallah".

Päeva lõpetas Haaslava meeskoori ja naisansambli esinemine. Meeskoor laulis väga heal tasemel ja naisansambel oli muidugi väga ilus (aga laulsid nad ka hästi ja ilusti).

Koju sõit sujus kenasti nagu alati.  Täname Tartu ja Haaslava mehi!