NVK koosoleku protokoll nr. 14

NVK protokoll nr.14.

Pääsküla Gümnaasiumis 13.04.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Paul Kustala, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Magnold Selts, Hilmo Seppel, Feliks Unt, Jaanus Kaljulaid.

Liikmeks soovisid astuda Tavi Nirk ja Enn Landra

Valisime variantide seast lõplikult välja klubi logo.
Hilmo pakkus välja võimaluse tellida kõigile meestele klubi logo ja omaniku nimega keraamiline kohvitass. Rahvas võttis mõtlemisaja.
Eero algatab diskussiooniringi teemal „Eesti rahvastikupoliitika“, kuhu kutsub huvilisi korraliste koosolekute vahelisel ajal.
Püüame 25.05.10. korraldada käigu Tallinna Botaanikaaeda, (Magnold korraldab giidi)

Toimus vaba vestlus, hiljem arutlesime teemal „Kuidas tunda elust suuremat rahulolu“

Järgmise korralise koosoleku päeval 27. 04. 10. kell 14.30 koguneme Pika Jala väravasse, teeme jalgsiekskursiooni Toompeal (kestusega umbes 1 tund), puhkame jalgu mõnes kohvikus ja kell 16.00 koguneme uuesti Kiek in de Kök`i ees, et külastada Bastioni käike.


1.mai talgupäevast otsustasime osa võtta. Registreerus 9 meest. Ühineme talguteks Nõmme LOV meeskonnaga ja koristame Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal hüppetorni piirkonda. Kogunemine 1.05.10. kell 10.00 Raja tn. mäepoolses otsas. Pärast tööd, kell 14, läheme koos Lepido külalistemaja sauna.



Protokollis Urmas

Nii sai arutatud, kuidas paremini elada!

Kuidas tunda elust suuremat rahulolu

(13.04.10. toimunud vestluse konspekt)

Mis seis mul on? Maailmast ja elust tunnen igapäevaselt natuke vähem rõõmu, aga maailma oluliselt muuta ma enam ei jaksa! Järelikult tuleb muuta ennast.
Enda n.ö. väljuvaid omadusi (tegusust, mälu, mõtlemiskiirust jne.) ka ei saa enam muuta, järelikult tuleb muuta seda, mis minu teadvuses on.

Aga enne muutmist püüan mõista, mis ümberringi toimub? Kliimamuutus, rahvasteränne, tehnilise intellekti sünd, aja eksponentsiaalne kiirenemine, kapitalismi muutumine, islami ja hiina pealetung Õhtumaale, inimese muutumine (kaks liiki!). Põlvkonnad sisenevad muutustesse erinevalt ja kaugenevad üksteisest. Toimub võõrandumine ühiskonnast, võrgustumine, väärtussüsteemi muutus, individualismi kasv, kihistumine, ebakindlus... Selle kõigega pean arvestama.

Me arenesime:
5.-nda aastani tekkis meie loomus
20.-nda aastani laadisime endasse väärtushinnanguid ja väärtusi
50.-nda aastani teostasime oma eesmärke
- edasi peaksime noppima vilju
Aga vilju ei saa kätte. Või siis on nad hapud :-)
Mida siiski saan teha? Kas tegevuse, mõtlemise ja muretsemise objektiks peaksid olema varandus, lapsed, positsioon, püsimine endisel tasemel ....? Surres võidab see, kellel on rohkem.......?
„Võidab see“
kes
hinges rahu saavutab,
kelle
vaimus on laiem ja sügavam maailmapilt,
kelle
keha tervis on kontrolli all
kes
ei kannata materiaalsete probleemide käes.

Olen hing+vaim+keha
Minu mõistetes on hing sama mis elujõud või vägi, hing elustab müriaadid molekule, millest mu keha koosneb. Vaim on see mis hoiab mind maailmaga seotuses, mäletab minevikku, kasvab keerukamaks olevikus ja juhib mind tulevikus, vaim teab ja teadvustab. Keha on see, mille elustab elujõud ja mida vaim saab kasutada tunnetuse eesmärgil.

Mida keha heaks teha?
- treenin tajusid. Meeled vajavad samamoodi harjutamist nagu lihasedki.
- hoian tervise korras, s.t. püüan tagada, et keha vaevad oleksid kontrolli all.
- kasutan vaimu võimalusi keha vajaduste rahuldamiseks (mõnikord ka vastupidi)

Mida elujõu heaks teha?
- kulutan elujõudu ratsionaalselt (väldin vampiire, hoian tasakaalus elundite kulutamist)
- otsin elujõu taastamise võimalusi (rakkude teadlik toitmine vajalike ainetega, keskendumine looduse energiaväljades)
- otsin tasakaalu elujõuväljadega (loodus on elujõuga ebaühtlaselt täidetud)

Mida vaimu heaks teha?
- parandan maailmapilti (loon maailma asjadest järjest üksikasjalikuma süsteemi)
- pean konfliktide korral silmas, et tõde on info sobivus minu maailmapildiga
- arvestan, et minu hinnangutepagas värvib märkamatult kogu sissetulevat infot
- puhastan ajusisest infot (meempleksi) teadlikult rämpsust
- annan jõudumööda endale andeks oma varasemaid lollusi
- annan jõudumööda teistele andeks nende tehtud lollusi, kuid mitte nende kurjust
- kasutan järelejäänud aega kiirustamata, sest elukaar on normaalne asi.

Taotlen harmooniat
- hoian keha, hinge (elujõu, väe) ja teadvuse muutumist omavahelises kooskõlas
- taotlen oma maailmapildi ja maailma kooskõla (kontrollin vastuvõetava info väärtust)
- hoian enda kulgemist kooskõlas aja kulgemisega
- tähtis on mõista mineviku mäletamise, oleviku tunnetamise ja tulevikuootuste kooskõla
- kasutan igapäevaselt tootemeid (hoian armsaid asju enda argipäevas)
- pean tähtsaks teekaaslasi (valin, mõistan, aitan neid, lasen aidata ennast)

Vahendeid rahulolu tõstmiseks:
lähedaste heaks olemasolemine + aitamine
kulutuste jaotuse ümbervaatamine (igas eluetapis tuleb „investeerida“ selle etapi huvides)
õppimine (süsteem, mis ei muutu, on surnud süsteem. Mina olen ka süsteem)
mälestuste kirjutamine iseenda tarvis (elu uuesti läbielamine)
kirik kui tasakaalustav, õpetav, rahustav ja lootustsäilitav sõber
loengutel käimine (toetab õppimist, maailmapildi korrastamist, suhtlemist)
koduloomad (toetavad vajalikkuse-, suhtlemis-, hoolitsemis-, vastutamisetarvet...)
aiandus
käsitöö
reisimine (ka lähiümbruses)



Inimene sünnib üksi
Inimene sureb üksi
Elu aeg on endaga sõbraks saamise aeg

Ole enda lemmikloom :-)

Lend kosmosesse!

NVK protokoll nr. 13

NVK protokoll nr.13.

Energia avastuskeskuses 30.03.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Feliks Unt, Joel Vahur, Jaanus Kaljulaid.

Külastasime Energia avastuskeskust. Hoone ajaloost:
Hoone ehitati aastal 1912 ja ehitust juhtis insener P. Kürenius. Esimene elektritarbija ühendati võrku 24. märtsil 1913. Jaam sai nimeks Tallinna Linna Elektri Keskjaam.Hoonet on ümber ehitatud aastail: 1924, 1929 (arhitekt E. Habermann) ja 1934. Teise maailmasõja ajal elektrijaam osaliselt hävis, kuid see taastati 1948. aastaks.Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse eelkäijaks selles hoones oli Energeetikamuuseum, mis avati 17. detsembril 1993 ja tegutses 5 aastat. Aastast 1999 tegutseb põnevate torude ja generaatorite interjööris Sihtasutus Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus, mille ärinimeks oli 10 aastat «ENERGIAKESKUS». Augustist 2009 kasutab asutus nimetust Energia avastuskeskus.
Esimeseks ja ilmselt kõiki huvitavaks sündmuseks meie külaskäigul oli Virtuaalkosmose-nimeline programm. Nägime sfäärilisele ekraanile projekteeritud tähistaeva kujutist kõikide tähtkujudega ja planeetide lähivaadetega. Keskuse teemajuhid rääkisid sellele peale väga huvitavaid seletusi. Hiljem tutvus igaüks omal käel 160 interaktiivse eksponaadiga.

Meie juhatus jätkas päeva kiirete probleemide arutamisega. On idee korraldada sotsioloogiline küsitlus Nõmme pensionäride tüüpiliste probleemide kohta. Küsitluse tulemused annaksid meile asjalikke mõtteid selle kohta, mida klubi saaks Nõmme heaks teha.

Otsustati: 1) Eero Laidre täpsustab hr. Nugisega kohtumise 13.04.10. ja püüab kaasata Ülo Vooglaiu meie sotsioloogilise küsitluse korraldamisse
2) Esitatud logo variantide hulgast leidis poolehoidu logo „Kolm pead“. Tiit palub kunstnikul veel mõnd pisiasja täiendada
3) Jaak püüab saada meile kohtumise hr. Vakraga, et saada teada linnaosa soove talgute asjus, mille järel valime meile talgutööde objekti
4)Kõik juhatuse liikmed otsivad klubile võimalust peale talguid 1.05. pidada maha mõnus saunaõhtu
5) Tiit sai kokkuleppe Bastioni käikude külastamiseks 27.04.10



Protokollis Urmas

Pildid

Kevad on täis üllatusi!

! Nii ka täna 23. märtsil 2010. aastal. Kui me Nõmmelt sõitma hakkasime, et kella üheks Toompeale jõuda, paistis päike. Klassikut meenutades, võiks öelda, et kui 10 Nõmme vanameest Toompea lossi jõudsid, oli Riigikogu istung juba lõppenud. Üksikud rahvaesindajad kiirustasid veel vaheajale, et õhtul taas kohad sisse võtta ja kuulata suure tähelepanuga opositsiooni esitatud parandusettepanekuid, mis takistaksid koalitsiooni hääletamast pensioniea tõstmise poolt. Esimene üllatus oli see, kui Hanno Pevkuri asemel tuli meile vastu pr.Õnne Pillak, kes on Linnavolikogu liige, aga peale selle ka Nõmme halduskogu liige. Tema juhtis meid mööda koridore, kus parajasti ajakirjanikud oma küsimustega poliitikuid piinasid, valgesse saali. Siin tabas meid uus üllatus. Meid võttis vastu proua Maret Maripuu, kes rääkis meile põhjalikult Toompea lossi ajaloost. Edasi viis ta meid Riigikogu tiiba, kus tutvustas parlamendi ülesandeid, XI koosseisu ja selle paiknemist suures saalis. Meil oli võimalus olla külaliste rõdul ja jäädvustada end üldpildile koos lugupeetud Maret Maripuuga ajakirjanike rõdul. Suur tänu neile!
Edasi jalutasime juba üle lossiplatsi sotsiaalministri Hanno Pevkuri saatel täidesaatva võimu teostaja poole. Peale tavapärast turvakontrolli saime tutvuda pressikonverentsi ruumiga, sest saaliks teda nimetada kuidagi ei saa. Annab välja keskmise tippjuhi kabineti mõõdud. Proovisime siis olla ministri rollis ja ajakirjanike (vahest ka ebakompetensete) küsimuste turmtule all. Siit suundusime juba tiiba, kus asub Vabariigi Valitsuse kabinett. Üllatuste jada jätkus sellega, et meid oli nõus vastu võtma Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister Andrus Ansip isiklikult, kellel oli oma päeva ajakavas tekkinud väike paus! Stenbocki maja peremehena andis ta meile korraliku ajalootunni, selle sõna otseses mõttes. Sisukas ülevaade maja ajaloost tänase päevani välja kestis umbes tund aega. Selle aja sees jõudis peaminister tutvustada oma töö- ja valitsusekabinetti, kus iga vanamees valis endale sobiva ministri tooli, et kuulata Eesti Vabariigi Valitsusjuhi arvamust Eesti kohast Euroopa majanduslikpoliitilisel kaardil.
Kevad on täis üllatusi! Kui me Toompealt alla astusime, sadas juba midagi, mis ei olnud lumi ega ka vihm. Niisugune üllatusterohke on see kevad. Ootame ja loodame, et Toompealt jõuab meieni ainult häid üllatusi!

kirjutas Johannes