Külas oli Mati Kaal

 

57 aastat Tallinna Loomaaias, enamik aega direktorina töötanud Mati Kaal rääkis vanameestele teemal: kellele on vaja loomaaedu? Maailma tuhandet teaduspõhist loomaaeda külastab igal aastal 700 miljonit inimest. Loomaaed on kui loomariigi diplomaatiline saatkond, mis tutvustab selle suurriigi elulaadi, tegevusi ja kombeid. Kas teate, miks kaelkirjaku keel sinist värvi on? Kaelkirjak magab vaid neli tundi ööpäevas, suurema osa päevast ta sööb, mistõttu suu on kogu aeg lahti ning päike võib muidu keelele liiga teha. Kuna kaelkirjaku aju on südamest väga kaugel, on viimane loomariigi suurim, kaaludes 4 kilogrammi. Eriti olulised on lasteloomaaiad, kus lapsed saavad loomadega külgkülje kõrval suhelda. Laps peab saama oma hellust ja hoolivust välja näidata, muidu võib ta sadistlikuks muutuda. Teadlased on kindlaks teinud, et viibides looduslähedases keskkonnas, taastub inimese töövõime tavapärasest kuus korda kiiremini. Loomaaias käitub metsloom inimese läheduses loomulikumalt ja vabamalt kui looduses, kus ta näeb inimest vaenlase ja ohuna. Loomaliikide väljasuremine toimub kaasajal 1000 korda kiiremini, kui kunagi varem, loomariigi sünni aegu. Põhjuseid on mitmeid: inimene tarbib loomi söögiks rohkem, kui ta vajaks, loomade elupaiku  jääb järjest vähemaks, võõrliikide kiire levik hävitab selle piirkonna algliike. Seega teisalt on loomaaiad kui kindlustuskompaniid: säilitavad väljasuremisohus liike ja aitavad neid taas arvukamaks muuta. Näiteks koguti loodusest kokku viimased 54 euroopa piisonit ja nüüd on neid taas Ida-Euroopa metsades 2000 isendit. Sama juhtus california kondori ja mustjalg-tuhkruga. Taastatud on ka Euroopa naaritsa asurkond Hiiumaal, mis vahepeal kogult pisut suurema ja inimesi vähem kartva ameerika naaritsa poolt oli miinimumini kahandatud. Praegu püütakse Matsalu looduskaitsealal elus hoida kõre ehk juttselg-kärnkonda. Kongos oma hinnalise sarve tõttu röövküttide poolt hävitatud põhja-laimokkninasarvikuist on säilinud vaid kaks isendit. Ka nende ninasarvikute sugu üritatakse katseklaasibeebi abiga elus hoida.

Lõpetuseks veel üks huvitav fakt: Tallinna Loomaaed avati kaks päeva pärast Mototov-Ribbentropi pakti allakirjutamist augustis 1939.

Vanamehed RaRa-s

 

Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) avab pärast rekonstrueerimist oma uksed alles tuleva aasta mais. Tänu ühe klubiliikme headele perekondlikele sidemetele õnnestus meil üle ukseläve astuda juba ligi poolteist aastat varem. Meie võõrustajaks oli raamatukogu personali- ja administratiivjuht Indrek Ostrat. Kuna RaRa asub kokku kaheksal maapealsel ja kahel maa-alusel korrusel ning võtab enda alla 46210 ruutmeetrit, siis pole ime, et uuendatud hoone sisustamine ja varade tagasitoomine nii palju aega nõuab. Kui meie esindusraamatukogu avas 1993. aastal president Lennart Meri, siis seekordse tähtsaima lindilõikaja nime meist keegi veel ei tea, sest presidendivalimised on tänavu alles ees. Ehitusmeeste üllatuseks leiti esifassaadi seest raudbetooni vahelt ka tühje paberist tsemendikotte ja nõukaaegsete ehitajate vuhvaikasid. Kui arvestada ka meeletu inflatsiooniga, siis on mõistetav, miks rekonstrueerimine esialgse 57 miljoni euro asemel koos tehnikaga 100 miljonit maksma läks. 2200 eurot ruutmeetri kohta polegi ehk liig palju, kui arvestada, et RaRa-st kaks korda väiksema Helsingi Linnaraamatukogu ehitus maksis sama palju ja Tartu Siuru oma läheb maksma kolm korda enam. RaRa näeb end neljas rollis: sündmus-, haridus- ja kultuurikeskus ning muidugi raamatukogu. Umbes 27% pinnast saab endale Riigiarhiiv, rentnikke on hoones teisigi nagu näiteks VAT Teater. RaRa külastajate koguarvuks aastas oodatakse miljon inimest.

Veidi taoismist

 

Klubi asutajaliige Urmas rääkis meile taoismist. Taoism on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. See on konfutsianismi ja budismi kõrval üks niinimetatud kolmest õpetusest, millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Eri rahvastel on oma elurütm, vaade maailmale, teadmine, kust otsida tõde. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoism on isikusekeskne maailmanägemine. Taoismi põhimõiste on dao (tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jms. See õpetus tekkis enne sõdade ajajärku maailmas ja kinnitab, et agressiivsus ja ülereageerimine suurendavad kaost. Dao ühendab ja on alus kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele; dao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Taoismi põhipostulaadiks on sujuv kulgemine. Viimane väldib kaost ja aitab säilitada sisemist tasakaalu ning rahu ka siis, kui inimese välismaailmas juba valitseb kaos. Taoism ei anna inimesele reegleid, käske ega korraldusi, vaid kutsub tunnetama, kogema, teadvustama. Taoismi tees on: tark ei sekku asjade kulgu, vaid jälgib ning teiseks: peatu alati enne ristmikku, mõtle järele, kuhu edasi suundud. Ja veel: ära sekku heitlusse, ole tagasihoidlik, alandlik ning ära pürgi esile. Dao liikumised pole peale sunnitud, vaid toimivad loomulikult ja sundimatult. Sundimatus on dao üks omadusi ja seega peaks ka dao'ga kooskõlas olekut taotleva inimese käitumine olema sundimatu. Taoismi iseloomustavad loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. Taoism taotleb õnnelikkust, leebust, lapselikkust, süütust ja rahu. Üks taoismi lemmiksümboleid on voolav vesi.

 

Tehisintellekt ja 7B klass

 Seekord külastasid meid Rock al Mare kooli õpilased eesmärgiga näidata oma oskusi tehisintellekti kasutamisel. Muidugi oli ka eesmärgiks põlvkondade vaheline suhtlus. Noored jaotati 8 vanamehe vahel ja siis läks lahti. Esiteks rääkisid vanamehed oma taustast ja siis noored lasid TI-l koostada luuletuse etteantud teemal. Järgmine katse oli filmiklipi genereerimine. Kogu see sagimine toimus lõbusa aasimise ja kommentaaridega.

Põnev põige lennukitemaailma.

 

Ilmselt iga mees on sattunud vähemalt mõned korras elus autoremonditöökotta. Kujutage nüüd ette aga mitmekümne meetri kõrgust angaari, kus remonditakse lahtivõetud mootorite ja osaliselt ka keredega suuri reisilennukeid.  Magnetic MRO AS on Tallinna Lennujaama territooriumil tegutsev kommertslennukitele täisteenust pakkuv hooldusettevõte. Ettevõte evib nii Euroopa Lennundusohutus ameti kui ka Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti sertifikaate. Firma eelkäija alustas 1995. aastal Estonian Airi hooldusosakonnana. 16-liikmeline meeskond hoolitses toona kahe uue Boeing 737-500 eest. Aastakümnete jooksul on endaga liidetud mitmeid teisi lennukite hooldusega tegelenud Euroopa firmasid. Praegu kuulub Magnetic MRO Hiina kapitalile. Tallinna lennujaamas paiknevates angaarides tehakse baashooldust lennukitüüpidele Boeing 737 ja Airbus 320. Teostatakse ka lennukite värvimist. Lisaks pakutakse liinihooldus teenust välismaa lennujaamades. Firmal on müügiesindused mitmel pool maailmas. Kokku on töötajaid ligi 700, neist enamik - umbes 400 - on ametis Tallinnas. Personal on rahvusvaheline. Firma tütarettevõttena tegutseb Magnetic Academy, mille  eesmärk on koolitada lähiaastatel 60–100 uut lennumehaanikut. Programm pakub võimalust neile, kellel puudub varasem lennundusalane haridus või kogemus, samuti annab see koolitusvõimalusi  ettevõttesse tööle võetud spetsialistidele.

 

 

 

 

Iirimaa reisimuljed

 

Klubikaaslane Ott meenutas oma mullu toimunud reisi Iirimaale. Nagu teada, on Suurbritanniast läänes eraldi saarel asuv Iirimaa jagunenud kaheks: kirdeosas paiknevaks pindalalt väiksemaks Põhja-Iirimaaks, mis on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist pealinnaga Belfast ja Iiri Vabariigiks pealinnaga Dublin, mis asub saare idarannikul. Riigis elas 2024. aasta seisuga umbes 5,4 miljonit inimest. Tänu suurele naabrile Inglismaale on iirlased pidanud läbi ajaloo osalema tõsistes ususõdades. Samas on loodus ja arhitektuur suures osas naabritega sarnane. Iirlaste uhkus on kindlasti maailmakuulus Guinnessi õlu. Mägistel karjamaadel kasvatatakse peamiselt lambaid, keda karjatavad peremeeste näpunäidete järgi ülikuulekateks õpetatud karjakoerad.

Seakõrva Ordu võõrustamine

 

Nõmme vanameestel käisid külas Kehtna Seakõrva Ordu liikmed. Nõmmekad kutsusid külalised kõigepealt Laagrisse Rimi poe katusele kardiga kihutama. Kiireimaks meheks osutus endisest krossisõitjast Avo nimeline külaline, aga järgmised neli kohta hõivasid keskmise vanuse järgi eakamad võõrustajad. Seejärel külastati koos Nõmme raudteejaamas asuvat Nõmme muuseumi, kus selgitusi jagas tuntud ajaloolane Leho Lõhmus. Esimene Nõmme raudteejaam kandis 1905. aastal ametlikku nime “7 versta Tallinnast”. 1924. aastal avati esimene elektriraudtee, mida näiteks Nõukogude Liidus veel polnud. Kivimäe raudteejaama praegust hoonet, kus asub Nõmme Vanameeste Klubi kodu, siis samuti  ei olnud. Selle rolli täitis algul üksnes katusealune, mille hiljem vahetas välja kaubavagunist paviljon. Nõmmel on elanud väga mitmed end Eesti kultuurilukku jäädvustanud inimesed: Nikolai von Glehn, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, Marie Under, Jaan Kross, Eno Raud, Heljo Mänd, Lennart Meri, Käbi Laretei ja paljud teised. Kohtumispäev lõppes Pääskülas Nõmme vanameeste traditsioonilises jõulupeopaigas kahe klubi ühise õhtusöögiga.

Nõmme muuseumis

Õhtusöök

Õhtusöök

Kardisõit

Külas gümnaasiumiõpilased

 

Vanameestele tulid külla Püha Johannese Kooli 10. klassi 16 õpilast koos õpetajaga. Nende soov oli kuulda vanameeste meenutusi teemal: “Minu elu muutnud hetked või inimesed”. Mart meenutas, kuidas ta ühe läti neiuga kohtuma minnes sai tuttavaks hoopis oma tulevase abikaasaga, kellega ta tänaseks juba kuuskümmend aastat koos elanud. Klubi vanim liige Joel meenutas, mismoodi ta Saksa okupatsiooni ajal läbi metsa koolist koju tulles puu otsas rippuma jäänud Vene parašütistiga kahevõitlusse sattus. Kuna neil aastail oli peaaegu igal koolipoisil kuskilt leitud püstol põues, jõudis omaealistega tublilt laskmist harjutanud Joel tulistada varem, kui ootamatult tulirelvaga possi sihtinud langevarjur. Toona ei julgenud ta juhtunust peale isa kellelegi teisele sõnagi rääkida. Oma lood jutustasid ka Jüri, Urmas ja Tiit.

Otsustades koolilaste kirjutusvahendite pideva liikumise järgi, jäid külalised kuulduga igati rahule.

Kohtumine Nõmme arhitekti ja linnaosavanemaga

Seekord vanamehad pressisid end linnaosa arhitektuuri ja laiemalt arengu eest vastutavate ametnike jutule. Arhitekt Alice Laanemägi ja linnaosavanem Karmo Kuri tutvustasid töö all olevaid arendusi ja mõtteid Nõmme arengutest. Vestluses puudutati ka igapäevasemaid teemasi: liiklus, soojuspumpade seadustamisega seotud ja laiemalt ehitustega seotud bürokraatiat jne. Huvitav info oli, Nõmme elanikud vananevad nii kiiresti et varsti tuleb hakata vähendama lasteaedade ja koolide õpilaskohti! Seepärast püütakse uute arendustega tuua Nõmmele uusi elanikke, maksumaksjaid.

Vanamehed Iru Soojuselektrijaamas

Eesti Energia energiakontserni kuuluvale Enefit Greenile alluv Iru SEJ alustas 1978. aastal masuudil töötava soojuse ja elektri koostootmisjaamana. Kui vahepeal oli üsna pikalt kütuseks ka maagaas, siis aastal 2013 alustas Irus tööd jäätmeenergiaplokk, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks Eestis tekkivaid segaolmejäätmeid. Kuigi gaasigeneraatorid on pidevalt sisselülitusvalmis, pole neid viimasel viiel aastal kordagi käivitatud. Põhiosas toodetakse praegu Tallinnale ja Maardule kodusooja, elektrit väljastatakse vaid 16 megawatti ehk kolme keskmise tuuliku jagu. Segaolmejäätmeid põletatakse päevas 600, aastas 250 000 tonni. Kui algusaastatel toodi neid juurde ka Soomest ja Iirimaalt, siis nüüd on kõik jäätmed kodust päritolu. Olmejäätmed on soojatootmisel isegi parema efektiivsusteguriga (82%) kui näiteks põlevkivi või biojäätmed. Tarbija küttesüsteemi jõuab soojus eelnevalt puhastatud ja seejärel ülessoojendatud Pirita jõe veena. Vanamehed nägid ka segajäätmete seas jaama jäätmehoidlasse sattunud ja 1000-1200 kraadises ahjus põletamisprotsessist järele jäänud suuri metallkonstruktsioone, mis olid magnetiga ahjupõhjast välja tõstetud. Unikaalseimateks võõrkehadeks olid vaieldamatult gaasiballoon ja õppegranaat. 202 meetrisest jaama korstnast väljuvaid suitsugaase puhastatakse nii lubjapiima pihustamise kui kottfiltritega. Kui mürkgaaside kontsentratsioon ületab lubatu, jõuab info anduritest kohe keskkonnaametisse. Vanameeste võõrustaja Irus oli Enefit Greeni ohutusjuht Raul Reap.

Põlev prügi

Vanamehed Iru SEJ

Turbiinid

Iru SEJ tutvustus

Kuidas eakad e-Eestis ellu jäävad?

 Esmaspäeval trügisid klubisse Kataloonia TV-3 ajakirjanikud, et otsida vastust pealkirjas toodu küsimusele. Kolm ajakirjanikku ja tõlk Eestist uurisid vanameestelt, kuidas Eestist sai e-tiiger. Kohal olnud 8 meest said jagada oma mälestusi. Edasi uuriti milliseid e-teenuseid meievanused kasutavad ja milline on nende teenustega rahulolu. Lõpuks võeti Urmas veel personaalselt ette. Lõunamaise kombe kohaselt võttis kogu protsess ca 3 tundi.

Kohtumine eduka ettevõtjaga

 

Meie klubi vanim liige 96aastane Joel kutsus vanameestega kohtuma oma 60aastase vennapoja Urmase, kes tegutseb kolmes erinevas ettevõtlusvald konnas. Urmas on töötanud Hansapangas ning ettevõtluse ja innovatsiooni siht asutuse (EISA) eelkäijana tegutsenud EASi esimese juhina. Praegu on ta mööblitootja Woodman  OÜ, elektroonika-, masinaehitus- ja testseadmeid valmistava Tech Group ASi ning maadehaldusega tegeleva Farad Group OÜ nõukogu liige ning üks omanikest. Seitsme miljonilise aastakäibega Woodman OÜ ekspordib väikeseeria tellimusmööblit 20 erinevasse välisriiki. 28miljonilise käibega Tech Group AS toodang läheb enamikus samuti ekspordiks. 5500 hektarit metsa ja põllumaad haldava Farad Group OÜ rendib maid erinevatele ettevõtjatele. Kokku on firmal Eestis 318 kinnistut. Igal aastal istutatakse juurde 50 ha metsa. 

Erinevalt paljudest teistest ettevõtjatest Urmas Vahur Eesti praeguse majandus kliima üle väga ei kurda. Tuleb olla lihtsalt ettevaatlik ja ettenägelik, siis läheb hästi.

 

Klubi suurim reisimees andis aru

 Jaak on olnud meie kõikide suviste väljasõitude usin videole jäädvustaja juba pikki aastaid. On teinud seda igati professionaalselt ja lisanud pildile mõõduka huumoriga tekstiosa. Mitte vähem pole me nautinud Jaagu reisifilme laiast maailmast. Seekord tõi Jaak meile näha oma videoesinemise 2018. aasta klassikokkutulekult, kus ta tegi endistele klassikaaslastele kokkuvõtte oma kalli abikaasaga sooritatud maailmamatkadest. Kus nad küll poleks käinud? Lõuna-Koreas, USAs, Kanadas, Singapuris, Austraalias, Uus-Meremaal, Araabia Ühendemiraatides, Jaapanis, lisaks kõigis Euroopa riikides. Eredaimad muljed on Jaagule jäänud vaatest New-Yorgi kaksiktornide katuselt, senini maailma kõrgeimaks ehitiseks peetava Burj Khalifa ühelt ülakorruselt Dubais, osalemisest suurte maasturite kõrberallis sealsamas lähedal, pilgust udusele Fujijama mäele Jaapanis ning uskumatul kombel ka ühest unikaalse WC külastusest samas riigis. Kujutage ette: mehe sisenedes tõuseb prill-laud automaatselt üles, kui mehel aga muud vajadused, piisab õigetele nuppudele vajutusest ja sinu määrdunud kehapiirkond pestakse just sulle sobiva vee temperatuuri, surve ja kordade arvuga puhtaks ning seejärel ka kuivatatakse hellalt. Ei, selles kambris ei tööta kuulekad geišad, vaid tegutseb briljantne automaatika. Ilmselt sama lööva elamuse võiks tänapäeva jaapanlane saada kauges Eesti külas kuivkäimla külastusest.

Lõpetuseks kinnitas Jaak, et selleks tulebki palju reisida, et uskuma jääda, miks pole kuskil ilmas Eestimaast kaunimat paika.

Kehtna Seakõrva Ordul külas

 12. augustil külastasime Kehtna mehi, kes pakkusid meile terveks päevaks huvitavat vaatamist ja lõpuks maitsva lõuna. Meie poolt vedas projekti Urmas, kes kirjutab sellest pikemalt.

Niisiis pikemalt:

Esimese "objektina" maabusime kerges vihmasajus Lau külla, Otsa tallu, kus peremees Aare Hindremäe koos perenaisega meid lahkelt vastu võtsid. Saime tutvuda väga pika ajalooga taluga, kus tänaseks on osatud ühendada uus ja eelmine aeg. Peremees on tuntud fotograaf, aga samahea ka põllumehena. Tema tehtud on ka meie grupifoto, kus on juba kohal meie võõrustajad Seakõrva Ordust.

Järgmiseks võttis meid jutule hr. Kalju Laiapea, vaatasime ja nostalgitsesime tema muuseumis "Minevik", kuhu peremees oli kogunud endisaegseid põllutööriistu ja -masinaid. Püüdsime meeldida tema hobustele ja ponidele, ostes neilt huvi meie vastu pealinnast kaasavõetud leivapalukestega. Kohalikud perenaised olid valmistanud imehästi maitsva ja tummise seljanka (+ kringel ja kohv), mida manustasime koos võõrustajatega.

 Edasi kippus asi traditsiooniliseks - ei saa vanamehed ju läbi spordita. Hr. Aavo Toomla andis oma talus meile võimaluse proovida vibulaskmist. Mõni nool tabas meil isegi märklauda!

Loodame juba oktoobrikuus vastuvõõrustada Kehtna klubi mehi.

Vanamehed Pääsküla rabas

Meie nooruses oli levinud loosung: ka üks on võitlusväljal sõdur! Seega on ilmselt ka kolm vanameest Nõmme Vanameeste Klubi sobilik esindus. Eriti kui need kolm on klubi president, rahandusminister ja kroonik. Liiatigi oli esimesele kahele  Pääsküla raba lapse- ja nooruspõlve mängumaa. Nii jagus muljeid raba ja selle lähiümbruse kunagisest väljanägemisest ja võrdlusest tänasega terveks pooleteiseks tunniks, mis meil kulus neljakilomeetrise punase matkaraja läbimiseks. Üllatavalt palju noori kaasteelisi tuli rajal vastu.

Külaskäik Torgu kuningriiki

Oma igasuvisel traditsioonilisel väljasõidul otsustasime seekord külastada Saaremaa lõunatipus asuvat Torgu kuningriiki. Enne praamileminekut jõudsime veel käia uudistamas Virtsu vasallilinnuse varemeid. Meie esimese päeva võõrustajaks ja teejuhiks saarel oli Salme Põhikooli vägilaskasvu (202 cm) füüsikaõpetaja Kaupo Vipp, kes tutvustas koolimaja kõrval 2008. ja 2010. aastal leitud kahte laevmatust koos 41 viikingist sõdalase jäänustega, mis paigutas viikingite sõjaretked seni teada olnust ajajärgust tunduvalt varasemaks. Külastasime 160 aastast Jämaja kirikut, sealset ilusa muruvaibaga kaetud kalmistut, kuhu maetud ka osa Torgu kuninga Kirill I tuhast ning Nõukogude okupatsiooni algaastatel toonase tehnika viimase sõna järgi rajatud rannakaitsepatarei nr 315 ehk nn Stebeli patarei komandopunkti varemeid. Seejärel ronisid kolm vanameest, kes varem polnud Sõrve tipus käinud, sealse kõrge tuletorni vaateplatvormile, et kaunist ümbrust imetleda. Ülejäänud 11 leppisid maapeal asuvate vaatamisväärsuste nautimisega.

Piduliku õhtusöögi ja ööbimiskohaks sai endise Iide kooli ühiselamu. Järgnes hommikusöök Ohessaare rannakohvikus ja seejärel visiit Saaremaa unikaalsesse Lambakogusse Karala külas, mille rajajaks on olnud riigikogulane Mart Maastik koos pere ja paari abilisega. Elamus Eesti parlamendi maakivist klooni istungi külastusest ületas vanameeste kõik ootused. Esindatud olid nii kõigi riigikogu fraktsioonide hüüdlaused kui ka diskussioonid erinevatel riiklikel teemadel. Ei puudunud sõjaväeparaad, puhvet ega jõusaal. Selgitusi jagas härra Maastik isiklikult. Väljasõidu lõpetuseks kohtusime Kuressaares Saaremaa Seeniormeeste Klubi liikmetega ja tegime nende pealiku Kalle Kesküla juhtimisel lühikese bussiekskursiooni saare pealinnas. 

 

Virtsu linnuse varemetel

Jämaja kirikus

Kuningas Kirilli mälestuskivi

Sõrve tuletorn

Hüüdlaused

Lambakogu orkester

Mart Maastik selgitusi jagamas

 Seeniormeeste vabariiklik kokkutulek Haapsalus 08.07.2025.

            Nõmme vanamehed vallutasid Haapsalu – vihmast hoolimata

Tänavuse kokkutuleku korraldas Meeste Koda Haapsalu Kuur.

Haapsalu Kuuri esindaja Taivo Leesmendi sõnul oli kokkutulekule registreeritud 160 osavõtjat.

Kokkutulek avati piiskopilinnuse õuel piduliku rongkäigu, lipu heiskamise ja Eesti hümni laulmisega. Kokkutuleku kavas olid sportlikud võistlused: landi täpsusheide spinninguga, redeli mäng, naela löömine paku sisse, luua vise,   Da Vinci silla ehitamine ja mälumäng. Võistluste kulgu segas kohati tihe vihmasadu, kuid võistluste pinget see ei heidutanud. Meie võistkonnast oli medalimängus Paul. Teised Nõmme mehed jäid medalimängust napilt välja. Seega panustame edaspidi rohkem treeningutele, et järgmisel kokkutulekul 11. augustil 2026. Saaremaal olla parimas vormis!

Kokkuvõttes: ilm oli märg, naelad kõverad ja huumor terav. 

Nõmme on jälle esindatud – ja kuidas veel.

 

Skulptuurid Tallinnas

 Mart otsis välja kümmekond fotot Tallinnas linnaruumis asuvatest skulptuuridest ja tutvustas neid vanameestele viktoriini vormis. Üllatusi oli kõigile, polnud ühtki meest kes oleks kõiki esitletud teoseid teadnud. Väga hariv viktoriin.

Nõmme Gümnaasiumi spordihoone külastus

 Paljud klubi liikmed on õppinud Nõmme Gümnaasiumis või õigemini vana nimega 10 keskkoolis. Seega oli huvi uue olukorra, ehk spordihoone vastu suur. 3 aastat tagasi avatud maja on juhataja Kaido Paltsi väga heades kätes, silmatorkavalt huvitav sisedisain ja viimase sõna järgi sisustus on just kui eile kasutusse võetud. NB! see on kooliõpilaste igapäevases kasutuses! Vanamehed olid end sportlikult ettevalmistanud, kuid korvpalli vabavisked väga ei õnnestunud. Sellest hoolimata oli Jüri kõigile medalid valmis pannud ja autasu sai ka linnaosavanem Karmo Kuri, kes tabas vabaviskeid kõrge protsendiga. 

Külaskäik Repligen Estonia OÜsse

 

Seekord käisime ühes Eesti kaasaegsemas tootmisettevõttes Jüris, mis arendab ja toodab vaktsiinide ning biotehnoloogiliste ravimite tootmise seadmeid suurtele ravimifirmadele üle maailma. Kõik masinad ja seadmed projekteeritakse ning ehitatakse algusest lõpuni valmis siinsamas Eestis. Ettevõte sai alguse 2016. aastal ameeriklasest rootsi juurtega ärimehe Michael Gagne’i ja eestlase Madis Undi asutatud startup firmast Artesyn Biosolutions Estonia OÜ, mille nad müüsid hiljem USA börsil opereerivale korporatsioonile Repligen. Repligen tegutseb oma 20 erineva üksusega kaheksas riigis. Mullu oli korporatsiooni käive 634 miljonit dollarit. Madis Unt on olnud Repligen Estonia OÜ tegevjuht selle tekkimisest peale ja praeguseks on ta lisaks ka Repligen Corporationi asepresident süsteemide ja tehnoloogia arenduse alal. Hetkel töötab Repligen Estonia meeskonnas 81 inimest, kellest suure osa moodustavad disaini-, mehaanika-, automaatika- ja tootmisinsenerid. Hoone lubab aga laieneda kuni 200 töötajani. Ettevõtte töökeel inglise keel ja tööl on inimesi enam kui kümnest erinevast rahvusest. Seal toodetud seadme töölehakkamist tellija juures kontrollib alati juures viibiv korporatsiooni esindaja. Repligen Estonia töötajate keskmine brutopalk on 3700 eurot.

Vanameeste võõrustajateks Jüris olid projektijuhtide üksuse pealik Liisi ja tootmisoperatsioonide juht Eva.