Vanameestele andis kontserdi Nõmme Akordioniklubi

 

Muusika teeb rinna rõõmsaks. Pärast kümneaastast pausi käisid meil taas külas Nõmme oma akordionimängijad - 12 liikmelisest ansamblist neli daami ja kolm härrat. Erinevalt kümne aasta tagusest ajast kuulub nüüd üks ansambliliige - Raimo - ka vanameeste klubisse. Kontsert pakkus mõnusa sissevaate eelmise sajandi levimuusikasse. Alustati 1958. aasta saksa palaga “Kalkuta”, millele järgnes viktoriin Eesti filmimuusikast. Saime ilusa ülevaate vähemalt mingil perioodil Nõmmel elanud tuntud heliloojatest nagu Ülo Vinter, Valter Ojakäär, Arne Oit, Uno Veenre, Gennadi Podelski ja neist mitmete poolt filmidele kirjutatud muusikast. Kokku kuulsime muidugi üsna väikse osa akordioniklubi enam kui 300 pala sisaldavast repertuaarist. Suur au oli kuulda ka üht esiettekannet -  rootsi lugu “Jaaniöö”. Hoolimata vanameeste tagasihoidlikust lauluandest, suutsid sellised lood nagu “Postipoiss” ja “Mustlase elu” ka meid lõpuks laulma panna.

Jüri Raudsik motoringrajasõidust

 Klubi külastas mitmekordne Kalevi Suursõidu võitja Jüri Raudsik. Jüri väitis, et see juhtus 15 korda aga Ülo teadis et 16 korda. Aga see oli vaid väike seik motoringraja ässa spordi tegemise ajaloos. Jutuajamine keskenduski Jüri motosportlaseks kujunemise ajaloole. Alustas ENSV ajal Valgas juuniorina motokrossis ja lõpetas vabas Eestis Euroopas võisteldes. Huvitavam ja võib olla vähem teatud jutud olid sots maade karikavõistlustest NL võistkonna koosseisus. Seda meeskonda kureeris ALMAVÜ, ehk sõjaväelased. Iga võistlusreis algas "vastuvõtuga" kindrali juures Moskvas, ehk pidi olema moraalselt "kindel". Võidusõitjad oli sõjaväe palgal, ehk spordiroodu sõdurid. Palka maksti vähe, aga võite premeeriti autoostu lubadega. Huvitav oli kuulda kuidas hangiti varustust NL ajal ja hiljem juba erasõitjana. Muheda jutuga mees. Jüri kutsus klubisse Ülo, tema võidusõidu aegne abiline tehnika ettevalmistamisel. Mälestuseks tehtud koostööst kinkis Ülo klubi poolt Jürile klaasist Ducati mootorratast meenutava suveniiri.

Jüri "uue" Ducatiga

Klubi külastas Voldemar Kuslap

 Eile oli klubi külaliseks tuntud laulja Voldemar Kuslap. Suhteliselt lühikese kohtumise ajal rääkis artist oma taustast, lavakaaslastest ning laulis 7-8 tuntud laulu. Peab ütlema, et vanamehed olid väga loiud refrääne kaasa laulma, selgelt "tehnikataustaga" mehed. Juttu oli ka Voldemari hobbist uurida tuntud eestlaste haudu erinevatel Euroopa kalmistutel. 

Külaskäik Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli

 Kümmekond vanameest võttis ette ringkäigu Kristiines Kännu tänavas asuvasse õdede, ämmaemandate, tegevusterapeutide, optometristide, farmatseutide ja veel mitme meditsiinieriala kooli - kokku õpetatakse seal keskhariduse baasil seitset eriala. Ringkäiku juhtis Siret Piirsalu. Kool, kus pere- ja erialaõed ning ämmaemandad saavad viie aastaga magistrikraadi, tegutseb juba 86ndat aastat. Kokku on õpilasi ligikaudu 2200, poisse nende seas kümnendik. Konkurss kooli on vägev: tuhandest soovijast võetakse kaks korda aastas vastu vaid kakssada. Meile pakuti valikut ravimteedest, tutvustati raamatukogu ja puuetega inimeste näidiskorterit. Viimases saime ise järele katsuda, kuidas näevad maailma silmakaega vaegnägijad, milline peab olema ratastooliinimese köök, WC ja vannituba, et kõik eluks vajalik oleks raskusteta kättesaadav. Ühtlasi lepiti kokku klubi ja kooli edasistes kontaktides.

Kohtumine Nõmme uue linnaosavanemaga

 

Traditsiooniliselt külastab iga uus linnaosavanem oma võimuloleku esimese poolaasta jooksul ka Nõmme Vanameeste Klubi. Seekord siis võõrustasime Gerry Konnovit Isamaast. Tegu on ettevõtjaga, kes ka ise tunnistas, et tema sisimas käib veel võitlus, kas olla rohkem poliitik või nõmmekas. Esimene variant loob kindluse säilitada kergemini ametipost, teine aga teha rohkem Nõmme heaks ning pälvida elanike lugupidamine. Konnov tõdes, et nõmmekate soovid peaksid kõik linnavalitsuse lauale jõudma, ehkki nende täitmiseks võib kuluda rohkem aega, kui jäänud uute valimisteni. Nõmme keskuse ümberehituse kava on valmis ja võiks peagi töössegi minna, aga tema arvates ei parandaks see sõidukite läbilaskevõimet, oleks vaid ilusam ummikus autoaknast välja vahtida. Kogenud ettevõtjana on Konnov tähele pannud, et vastupidiselt ärimaailmale, kus eesmärgiks on tulemus, paistab avalikus sektoris eesmärgiks olema pigem protsess ise. Nõmme tänavate kõige silmatorkavamaks hädaks on kõnniteede puudumine. Kui Hiiu põhikool saab sügiseks täiesti uue näo, siis Nõmme põhikool peaks minema uuesti projekteerimisse: kool ja raamatukogu vajavad eraldi majasid. Linnaosavanemaga kaasas olnud ehitusnõunik vaatas üle ka meie klubi kõik vähesed ruumid, eks näis, milliseid muutusi see kunagi kaasa toob.

Väärfilmide valik klubis

 Eilseks klubi õhtuks valmistas Peeter ette filmiprogrammi. Jooksma pandi Vietnami sõjast jutustav film.  Karm film sõja õudustest. Ilmselt liiga masendav, filmi vaatasid lõpuni neli klubi liiget, Peeter nende seas. Tundub, et filmiteema vanameestele ei sobi, ilmselt tuleb midagi kergemat valida.

Pilk tehisliigeste maailma

 

Klubil oli külas tehisliigeste spetsialist Taavo Kivistik. Tänapäeval pole inimesel põhimõtteliselt enam ühtegi liigest, mida kulumise tõttu tehisliigesega asendada ei saaks. Tehisliigese saab panna nii pöidlale kui kaela- või selgroolülide vahele. Nende esmane ülesanne on võtta ära valu, teiseks muidugi taastada liikuvus. Kõigi kolme maailma suurima tehisliigesefirma peakorterid asuvad USAs ühes ja samas Warsawi nimelises linnas Indiana osariigis, ehkki tootmisüksused on maailmas laiali.  Esimesed algsed tehisliigesed valmistati 19. sajandi teises pooles hobustele. Peaaegu iga 20. sajandi kümnend tõi liigese proteeside tehnoloogiasse midagi uut, lisades ka uusi materjale nende valmistamises: kuld, roostevaba teras, koobaltkroom, luutsement, titaan, keraamika jne. Tänapäeval moodustavad 60% paigaldatavatest liigeseproteesidest puusaproteesid. 97-98% puusaproteesidest toimivad vähemalt kümme, 94-95% 15 aastat. Arst valib konkreetse puusaproteesi sõltuvalt patsiendi liikumisharjumustest ja puusa seisundist. Tulemus sõltub nii kirurgi professionaalsusest kui ka patsiendi organismi eripärast ning inimese opijärgsest käitumisest taastumisperioodil. Eestis paigaldatakse aastas umbes 3000 puusaproteesi. Esimesed puusaliigendid Nõukogude Liidus paigaldas Tallinnas doktor Seppo. Puusaliigend koosnes toona 14 erinevast terasetükist. Kolm niisugust tehisliigendit valmistas lukksepana ka meie uus klubiliige Ülo. 

Vastlapäev Keila tubemäel

 Kümme hakkajamat meest võtsid kätte ja lasksid vastlaliugu tubemäel. Mõnele oli see esimene kord sellist atraktsiooni proovida, tõstukiga üles ja suure kiirusega mäest alla. Muidu mõnus, aga tube rõngast oli "vanakestel" raskusi välja saamisega. Kui liuga saadi ühele poole, siirduti Keila jaama hernesupile ja vastla kukleid sööma. Rein oli ürituse hästi planeerinud ja ettevalmistanud, ehk kõik jäid terveks ja said vastla kohustuslikud road kätte.

Vastlapäeva meeskond

Keila liumägi

Viktoriin + mälumäng

 

Klubikaaslane Tiit T korraldas 20 küsimusega viktoriini taliolümpiamängude ajaloost. Saime selgeks, millal leidsid aset esimesed taliolümpiamängud, palju neid üldse toimunud on, millises paigas ja riigis kõige rohkem, mitu medalit on läbi aegade võitnud eestlased. Seejärel viis Feliks läbi viie küsimusega mälumängu lähiminevikust. Kes hoidis ära Mihhail Gorbatšovi Eesti visiidi katkemise, kuidas KGB Tartu osakond Kalevipoja kuju taastamist rahaliselt toetas ja Kingissepa ausammas Harjumäel hoidis ära 1979. aasta oktoobri paraadil Nõukogude armee suurtükiveoki veeremise mäenõlvalt ülesrivistatud sõjaväeosade sekka. 

 

Norra reisifilm

 3. veebruaril pakkus Jaak oma arhiivist reisifilmi 2003 aasta Norra reisist. Nii nagu alati, väga kvaliteetne töö. Asjakohane tekst ja taustamuusika. Parem kui  mõned televisioonis näidatavad reisifilmid. 

Külas oli Mati Kaal

 

57 aastat Tallinna Loomaaias, enamik aega direktorina töötanud Mati Kaal rääkis vanameestele teemal: kellele on vaja loomaaedu? Maailma tuhandet teaduspõhist loomaaeda külastab igal aastal 700 miljonit inimest. Loomaaed on kui loomariigi diplomaatiline saatkond, mis tutvustab selle suurriigi elulaadi, tegevusi ja kombeid. Kas teate, miks kaelkirjaku keel sinist värvi on? Kaelkirjak magab vaid neli tundi ööpäevas, suurema osa päevast ta sööb, mistõttu suu on kogu aeg lahti ning päike võib muidu keelele liiga teha. Kuna kaelkirjaku aju on südamest väga kaugel, on viimane loomariigi suurim, kaaludes 4 kilogrammi. Eriti olulised on lasteloomaaiad, kus lapsed saavad loomadega külgkülje kõrval suhelda. Laps peab saama oma hellust ja hoolivust välja näidata, muidu võib ta sadistlikuks muutuda. Teadlased on kindlaks teinud, et viibides looduslähedases keskkonnas, taastub inimese töövõime tavapärasest kuus korda kiiremini. Loomaaias käitub metsloom inimese läheduses loomulikumalt ja vabamalt kui looduses, kus ta näeb inimest vaenlase ja ohuna. Loomaliikide väljasuremine toimub kaasajal 1000 korda kiiremini, kui kunagi varem, loomariigi sünni aegu. Põhjuseid on mitmeid: inimene tarbib loomi söögiks rohkem, kui ta vajaks, loomade elupaiku  jääb järjest vähemaks, võõrliikide kiire levik hävitab selle piirkonna algliike. Seega teisalt on loomaaiad kui kindlustuskompaniid: säilitavad väljasuremisohus liike ja aitavad neid taas arvukamaks muuta. Näiteks koguti loodusest kokku viimased 54 euroopa piisonit ja nüüd on neid taas Ida-Euroopa metsades 2000 isendit. Sama juhtus california kondori ja mustjalg-tuhkruga. Taastatud on ka Euroopa naaritsa asurkond Hiiumaal, mis vahepeal kogult pisut suurema ja inimesi vähem kartva ameerika naaritsa poolt oli miinimumini kahandatud. Praegu püütakse Matsalu looduskaitsealal elus hoida kõre ehk juttselg-kärnkonda. Kongos oma hinnalise sarve tõttu röövküttide poolt hävitatud põhja-laimokkninasarvikuist on säilinud vaid kaks isendit. Ka nende ninasarvikute sugu üritatakse katseklaasibeebi abiga elus hoida.

Lõpetuseks veel üks huvitav fakt: Tallinna Loomaaed avati kaks päeva pärast Mototov-Ribbentropi pakti allakirjutamist augustis 1939.

Vanamehed RaRa-s

 

Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) avab pärast rekonstrueerimist oma uksed alles tuleva aasta mais. Tänu ühe klubiliikme headele perekondlikele sidemetele õnnestus meil üle ukseläve astuda juba ligi poolteist aastat varem. Meie võõrustajaks oli raamatukogu personali- ja administratiivjuht Indrek Ostrat. Kuna RaRa asub kokku kaheksal maapealsel ja kahel maa-alusel korrusel ning võtab enda alla 46210 ruutmeetrit, siis pole ime, et uuendatud hoone sisustamine ja varade tagasitoomine nii palju aega nõuab. Kui meie esindusraamatukogu avas 1993. aastal president Lennart Meri, siis seekordse tähtsaima lindilõikaja nime meist keegi veel ei tea, sest presidendivalimised on tänavu alles ees. Ehitusmeeste üllatuseks leiti esifassaadi seest raudbetooni vahelt ka tühje paberist tsemendikotte ja nõukaaegsete ehitajate vuhvaikasid. Kui arvestada ka meeletu inflatsiooniga, siis on mõistetav, miks rekonstrueerimine esialgse 57 miljoni euro asemel koos tehnikaga 100 miljonit maksma läks. 2200 eurot ruutmeetri kohta polegi ehk liig palju, kui arvestada, et RaRa-st kaks korda väiksema Helsingi Linnaraamatukogu ehitus maksis sama palju ja Tartu Siuru oma läheb maksma kolm korda enam. RaRa näeb end neljas rollis: sündmus-, haridus- ja kultuurikeskus ning muidugi raamatukogu. Umbes 27% pinnast saab endale Riigiarhiiv, rentnikke on hoones teisigi nagu näiteks VAT Teater. RaRa külastajate koguarvuks aastas oodatakse miljon inimest.

Veidi taoismist

 

Klubi asutajaliige Urmas rääkis meile taoismist. Taoism on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. See on konfutsianismi ja budismi kõrval üks niinimetatud kolmest õpetusest, millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Eri rahvastel on oma elurütm, vaade maailmale, teadmine, kust otsida tõde. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoism on isikusekeskne maailmanägemine. Taoismi põhimõiste on dao (tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jms. See õpetus tekkis enne sõdade ajajärku maailmas ja kinnitab, et agressiivsus ja ülereageerimine suurendavad kaost. Dao ühendab ja on alus kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele; dao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Taoismi põhipostulaadiks on sujuv kulgemine. Viimane väldib kaost ja aitab säilitada sisemist tasakaalu ning rahu ka siis, kui inimese välismaailmas juba valitseb kaos. Taoism ei anna inimesele reegleid, käske ega korraldusi, vaid kutsub tunnetama, kogema, teadvustama. Taoismi tees on: tark ei sekku asjade kulgu, vaid jälgib ning teiseks: peatu alati enne ristmikku, mõtle järele, kuhu edasi suundud. Ja veel: ära sekku heitlusse, ole tagasihoidlik, alandlik ning ära pürgi esile. Dao liikumised pole peale sunnitud, vaid toimivad loomulikult ja sundimatult. Sundimatus on dao üks omadusi ja seega peaks ka dao'ga kooskõlas olekut taotleva inimese käitumine olema sundimatu. Taoismi iseloomustavad loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. Taoism taotleb õnnelikkust, leebust, lapselikkust, süütust ja rahu. Üks taoismi lemmiksümboleid on voolav vesi.

 

Tehisintellekt ja 7B klass

 Seekord külastasid meid Rock al Mare kooli õpilased eesmärgiga näidata oma oskusi tehisintellekti kasutamisel. Muidugi oli ka eesmärgiks põlvkondade vaheline suhtlus. Noored jaotati 8 vanamehe vahel ja siis läks lahti. Esiteks rääkisid vanamehed oma taustast ja siis noored lasid TI-l koostada luuletuse etteantud teemal. Järgmine katse oli filmiklipi genereerimine. Kogu see sagimine toimus lõbusa aasimise ja kommentaaridega.

Põnev põige lennukitemaailma.

 

Ilmselt iga mees on sattunud vähemalt mõned korras elus autoremonditöökotta. Kujutage nüüd ette aga mitmekümne meetri kõrgust angaari, kus remonditakse lahtivõetud mootorite ja osaliselt ka keredega suuri reisilennukeid.  Magnetic MRO AS on Tallinna Lennujaama territooriumil tegutsev kommertslennukitele täisteenust pakkuv hooldusettevõte. Ettevõte evib nii Euroopa Lennundusohutus ameti kui ka Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti sertifikaate. Firma eelkäija alustas 1995. aastal Estonian Airi hooldusosakonnana. 16-liikmeline meeskond hoolitses toona kahe uue Boeing 737-500 eest. Aastakümnete jooksul on endaga liidetud mitmeid teisi lennukite hooldusega tegelenud Euroopa firmasid. Praegu kuulub Magnetic MRO Hiina kapitalile. Tallinna lennujaamas paiknevates angaarides tehakse baashooldust lennukitüüpidele Boeing 737 ja Airbus 320. Teostatakse ka lennukite värvimist. Lisaks pakutakse liinihooldus teenust välismaa lennujaamades. Firmal on müügiesindused mitmel pool maailmas. Kokku on töötajaid ligi 700, neist enamik - umbes 400 - on ametis Tallinnas. Personal on rahvusvaheline. Firma tütarettevõttena tegutseb Magnetic Academy, mille  eesmärk on koolitada lähiaastatel 60–100 uut lennumehaanikut. Programm pakub võimalust neile, kellel puudub varasem lennundusalane haridus või kogemus, samuti annab see koolitusvõimalusi  ettevõttesse tööle võetud spetsialistidele.

 

 

 

 

Iirimaa reisimuljed

 

Klubikaaslane Ott meenutas oma mullu toimunud reisi Iirimaale. Nagu teada, on Suurbritanniast läänes eraldi saarel asuv Iirimaa jagunenud kaheks: kirdeosas paiknevaks pindalalt väiksemaks Põhja-Iirimaaks, mis on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist pealinnaga Belfast ja Iiri Vabariigiks pealinnaga Dublin, mis asub saare idarannikul. Riigis elas 2024. aasta seisuga umbes 5,4 miljonit inimest. Tänu suurele naabrile Inglismaale on iirlased pidanud läbi ajaloo osalema tõsistes ususõdades. Samas on loodus ja arhitektuur suures osas naabritega sarnane. Iirlaste uhkus on kindlasti maailmakuulus Guinnessi õlu. Mägistel karjamaadel kasvatatakse peamiselt lambaid, keda karjatavad peremeeste näpunäidete järgi ülikuulekateks õpetatud karjakoerad.

Seakõrva Ordu võõrustamine

 

Nõmme vanameestel käisid külas Kehtna Seakõrva Ordu liikmed. Nõmmekad kutsusid külalised kõigepealt Laagrisse Rimi poe katusele kardiga kihutama. Kiireimaks meheks osutus endisest krossisõitjast Avo nimeline külaline, aga järgmised neli kohta hõivasid keskmise vanuse järgi eakamad võõrustajad. Seejärel külastati koos Nõmme raudteejaamas asuvat Nõmme muuseumi, kus selgitusi jagas tuntud ajaloolane Leho Lõhmus. Esimene Nõmme raudteejaam kandis 1905. aastal ametlikku nime “7 versta Tallinnast”. 1924. aastal avati esimene elektriraudtee, mida näiteks Nõukogude Liidus veel polnud. Kivimäe raudteejaama praegust hoonet, kus asub Nõmme Vanameeste Klubi kodu, siis samuti  ei olnud. Selle rolli täitis algul üksnes katusealune, mille hiljem vahetas välja kaubavagunist paviljon. Nõmmel on elanud väga mitmed end Eesti kultuurilukku jäädvustanud inimesed: Nikolai von Glehn, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, Marie Under, Jaan Kross, Eno Raud, Heljo Mänd, Lennart Meri, Käbi Laretei ja paljud teised. Kohtumispäev lõppes Pääskülas Nõmme vanameeste traditsioonilises jõulupeopaigas kahe klubi ühise õhtusöögiga.

Nõmme muuseumis

Õhtusöök

Õhtusöök

Kardisõit

Külas gümnaasiumiõpilased

 

Vanameestele tulid külla Püha Johannese Kooli 10. klassi 16 õpilast koos õpetajaga. Nende soov oli kuulda vanameeste meenutusi teemal: “Minu elu muutnud hetked või inimesed”. Mart meenutas, kuidas ta ühe läti neiuga kohtuma minnes sai tuttavaks hoopis oma tulevase abikaasaga, kellega ta tänaseks juba kuuskümmend aastat koos elanud. Klubi vanim liige Joel meenutas, mismoodi ta Saksa okupatsiooni ajal läbi metsa koolist koju tulles puu otsas rippuma jäänud Vene parašütistiga kahevõitlusse sattus. Kuna neil aastail oli peaaegu igal koolipoisil kuskilt leitud püstol põues, jõudis omaealistega tublilt laskmist harjutanud Joel tulistada varem, kui ootamatult tulirelvaga possi sihtinud langevarjur. Toona ei julgenud ta juhtunust peale isa kellelegi teisele sõnagi rääkida. Oma lood jutustasid ka Jüri, Urmas ja Tiit.

Otsustades koolilaste kirjutusvahendite pideva liikumise järgi, jäid külalised kuulduga igati rahule.

Kohtumine Nõmme arhitekti ja linnaosavanemaga

Seekord vanamehad pressisid end linnaosa arhitektuuri ja laiemalt arengu eest vastutavate ametnike jutule. Arhitekt Alice Laanemägi ja linnaosavanem Karmo Kuri tutvustasid töö all olevaid arendusi ja mõtteid Nõmme arengutest. Vestluses puudutati ka igapäevasemaid teemasi: liiklus, soojuspumpade seadustamisega seotud ja laiemalt ehitustega seotud bürokraatiat jne. Huvitav info oli, Nõmme elanikud vananevad nii kiiresti et varsti tuleb hakata vähendama lasteaedade ja koolide õpilaskohti! Seepärast püütakse uute arendustega tuua Nõmmele uusi elanikke, maksumaksjaid.

Vanamehed Iru Soojuselektrijaamas

Eesti Energia energiakontserni kuuluvale Enefit Greenile alluv Iru SEJ alustas 1978. aastal masuudil töötava soojuse ja elektri koostootmisjaamana. Kui vahepeal oli üsna pikalt kütuseks ka maagaas, siis aastal 2013 alustas Irus tööd jäätmeenergiaplokk, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks Eestis tekkivaid segaolmejäätmeid. Kuigi gaasigeneraatorid on pidevalt sisselülitusvalmis, pole neid viimasel viiel aastal kordagi käivitatud. Põhiosas toodetakse praegu Tallinnale ja Maardule kodusooja, elektrit väljastatakse vaid 16 megawatti ehk kolme keskmise tuuliku jagu. Segaolmejäätmeid põletatakse päevas 600, aastas 250 000 tonni. Kui algusaastatel toodi neid juurde ka Soomest ja Iirimaalt, siis nüüd on kõik jäätmed kodust päritolu. Olmejäätmed on soojatootmisel isegi parema efektiivsusteguriga (82%) kui näiteks põlevkivi või biojäätmed. Tarbija küttesüsteemi jõuab soojus eelnevalt puhastatud ja seejärel ülessoojendatud Pirita jõe veena. Vanamehed nägid ka segajäätmete seas jaama jäätmehoidlasse sattunud ja 1000-1200 kraadises ahjus põletamisprotsessist järele jäänud suuri metallkonstruktsioone, mis olid magnetiga ahjupõhjast välja tõstetud. Unikaalseimateks võõrkehadeks olid vaieldamatult gaasiballoon ja õppegranaat. 202 meetrisest jaama korstnast väljuvaid suitsugaase puhastatakse nii lubjapiima pihustamise kui kottfiltritega. Kui mürkgaaside kontsentratsioon ületab lubatu, jõuab info anduritest kohe keskkonnaametisse. Vanameeste võõrustaja Irus oli Enefit Greeni ohutusjuht Raul Reap.

Põlev prügi

Vanamehed Iru SEJ

Turbiinid

Iru SEJ tutvustus