AVANT-i ja SAMI keskuse külastus

 Pea pooled klubi vanameestest viitsis võtta ette teekonna Sauele vaatama vastavatud AVANT-i keskust ja SAMI tootmist. Meid võõrustasid firma tegevjuht Mõttus ja turundusjuht Ruubel, kes tegid põhjaliku ülevaate oma ettevõtte toodetest ja tootmisest. Mehed küsisid niipalju, et esitlejad vaevu jõudsid kõigile vastata. Ka tootmise mastaapsus üllatas, päris masinaehitus. SAMI tooted müüakse praktiliselt kogu maailmas. Vanamehed, kes mäletasid oma tööeluaegseid tootmistingimusi, olid muutunud võimalustest ja toodete kvaliteedist positiivselt üllatunud.

Vanameeste muljed noortele oma kooliajast

 Püha Johannese Kooli õpilased tulid klubisse uurima, mida tegid vanamehed oma kooliajal, kuidas nägi välja elu Nõmmel. Mart oli kohtumiseks korralikult ettevalmistunud, kaasas olid klassitunnistused ja pildialbumid kogu kooliajast. Elav vestlus kestis paar tundi, kuni õpilastel tuli kodutee ette võtta.

Vanamehed Poska tänavas

 

Neliteist klubilist käis külas Vanurite Eneseabi- ja Nõustamiskeskuses (VENÜ) Kadriorus, kus juba üle 29 aastat tegutseb ligi kolmesaja liikmega vanurite päevakodu. Ilusas ja avaras puidust villas toimub neljal korrusel iga päev vilgas tegevus: arvukad huvialaringid, raamatukogu, kunstinäitused, ekskursioonid muuseumidesse ja pealinna põnevatesse paikadesse, pärastlõunased kohtumised muusikute, näitlejate, kirjanike ning teiste huvipakkuvate inimestega. Ajaloolises majas tegutses alates esimesest maailmasõjast kuni 1945. aastani laatsaret, seejärel Tallinna toidukaubastu kontor ning pärast kasutuseta aastaid andis linnavalitsus selle vastloodud VENÜle tasuta rendile, tingimusel, et hoone omavahenditega renoveeritakse. Tänu Saksamaa sõprade tõhusale rahalisele toele nii juhtuski ja nüüd tegutsetakse juba pikalt liikmemaksudest, linna seitsmetuhande eurosest aastatoetusest ning samal krundil asuva väikehotelli tuludest. 13 erinevat toimkonda hoiavad keskuse töös ja heas korras. Köögitoimkond valmistab iga päev soodsa hinnaga lõunat ja pakub kodusküpsetatud kooki koos kohviga. Viimast said maitsta ka Nõmme vanamehed. Ühiselt lauldi Valter Soosalu ema Tiina kitarri saatel “Põdra maja” ja “Rohelisi niite”. VENÜd on kõik need aastad juhtinud juhatuse esimehena Heino Hankewitz.

Selg on vanamehe kallim vara.

 

Külas käis tuntud ja tunnustatud spordiarst Gunnar Männik, kes kirjutanud neli erialaraamatut ülekoormusvigastustest sportlastel ja muusikutel. Vestluse teemaks olid eaka inimese seljamured. 60-70% üle 60aastatest inimestest kannatavad luu- ja liigestehaiguste käes. Põhiliseks hädaks on liigeste kulumine. Sageli on valu põhjust üsna keeruline tuvastada. Põlve- või puusavalu alguspunkt võib asuda hoopis kaelas või lülisambas, kus paikneb kesknärvisüsteem. Seljavalu võib tingitud olla pidevast sundasendist, stressist või vähesest puhkusest. Kunagi ei tohi seljavalu lasta muutuda krooniliseks ehk sellest tuleb jagu saada maksimum kolme kuuga. Parimaks abiliseks on liikumine: kui püsti ei suuda, tuleb liikuda kasvõi käpuli. Saun ja eakatel ka kiropraktika on seljavalu korral keelatud. Seljavalu jaguneb alaselja- (80-90%) ja kaela- ning rindkerevaludeks (20%). Parim lahendus on lasta perearstil end taastusarsti juurde suunata, kes paneb diagnoosi ja saadab füsioterapeudi juurde raviharjutusi tegema.

Külaskäik Milremisse

 

Vanamehed said oma silmaga näha Eestis välja mõeldud ja valmistatud kaugjuhitavaid robotsõidukeid sõjategevuse tarvis. Hetkel võib öelda, et 11 aastat tegutsenud ettevõte Milrem Robotics on selles vallas oma tehniliste ja tarkvaralahendustega maailmas kõige kaugemale jõudnud. Samas ollakse alles arendusfaasis ja seeriatootmiseni kulub veel aega. Roomikutega robotplatvormi THeMis saab kasutada nii tulistava võitlus- kui pioneerimasinana, lahingumoona ja haavatute transpordialuse või vaatlus- ja luureseadmena. TYPE-X RCV, mis meenutab välimuselt väiketanki, on aga kahuri- või raketilaskeseadmega varustatult sobilik abivahend tanki- või jalaväerünnaku korral. Milremi tarkvaraarendus ja koosteüksus asuvad Eestis, inseneri-, allhankekeskused ning tooteesindused paiknevad veel Poolas, Hollandis, Rootsis, Soomes ja Abu Dhabis. Araabia Ühendemiraadid omavad praegu ka Milrem Roboticsi aktsiate kontrollpakki. Oma tooteid on katsetusteks tarnitud kahekümnesse maailma riiki, sealhulgas Ukrainasse, kust on saadud igati positiivset tagasisidet otse lahinguväljalt.

Veel Venemaast.

 

Klubiliige Feliks jätkas nädalakirja Economist Moskva endise korrespondendi Arkadi Ostrovski raamatu “Venemaa loomine. Gorbatšovi vabadusest Putini sõjani” tutvustamist. Juttu tuli perestroika lõpuaastatest, mil Gorbatšov toetus  vanameelsetele, kelle sepitsetud putš viis koheselt NSVL lagunemiseni. Enne Putini määramist Jeltsini poolt peaministriks ei tundnud teda Venemaal peaaegu keegi. Kuna rahvas igatses pärast Jeltsini ”vaesuse kümnendit” riigivalitsemises “kõva kätt” ja Putin korraldas FSB toel Moskvas korterelamute õhkulaskmise, et Tšetseenias uut sõda alustada, hakkas uus valitseja venelastele üha enam meeldima. Sellele aitas kaasa ka naftahindade tõusu tõttu maailmaturul tublisti kosunud Vene riigieelarve ning rahva paranenud elatustase. Üha enam võttis maad nostalgia suure Nõukogude riigi järele, mis viis 2008. aastal Gruusia ründamiseni ning 2014. aastal Krimmi annekteerimiseni. Lõpetuseks luges Feliks ette mõned read äsjailmunud miniväljaandest “Putini anekdoodid”:

“Vladimir Vladimirovitš, kas te olete Stalini poolt? Ei, tema asemel!”

Kuidas keel tehnoloogialt abi saab

 

Klubil oli külas TTÜ IT teaduskonna vanemteadur Einar Meister. Saime teada, et kõnekeel tekkis umbes 200 000, kirjakeel 5000 aastat tagasi. Trükikunsti teke suretas välja kirjakeelt mitte omanud keeled. Maailmas on 7164 registreeritud keelt. Kultuurkeelteks (neid on umbes 2400) loetakse keeli, milles on trükitud emakeelne piibel. Viis suurima rääkijate arvuga keelt on inglise, mandariini hiina, hindi, hispaania ja prantsuse keel. Üle miljoni kõnelejaga keeli, mida nimetatakse juba suurteks keelteks, on ainult 400. Iga 40 päeva järel sureb välja üks registreeritud keeltest. Oletatakse, et saja aasta pärast on alles vaid 50-10% praegu räägitavatest keeltest. Infotehnoloogia meeletu areng on suurt mõju avaldanud ka keeletehnoloogiale. Lisaks masintõlkele on tekkinud kõnesüntees ehk masin on suuteline rääkima inimkeeles. Kohe-kohe saabub aeg, mil ka kõige teravam inimkõrv ei suuda eraldada masinkõnet inimkõnest. Juba mõnda aega pakub arvuti salvestatud kõne kirjapaneku teenust, mis lihtsustab eeskätt teadlaste, ajakirjanike ja mitmeid teisi elukutseid omavate inimeste tööd.

Teadmisi USA koolikorraldusest.

 

Vanameestele tuli külla klubi presidendi Meelise 13aastane tütretütar, kes hoolimata oma noorusest kogenud elu neljas erinevas riigis. Lenneli Arumeel sündis Šveitsis, kus käis prantsusekeelses lasteaias ja siis pooleteise aastat venekeelses lasteaias Venemaal, läks Euroopa kooli prantsuskeelsesse esimesse klassi Tallinnas ja siis õppis kolmandast kuuenda klassi lõpuni USA koolis Dallases. Seda kõike tänu oma prantslasest isa ja eestlannast ema ametitele loetletud riikides. Praegu õpib Lenneli Pääsküla kooli seitsmendas klassis. Peres kasvavad veel tema kaks venda, kellest üks on 11ne ja teine 3aastane. Aktsendita valdab tütarlaps eesti, prantsuse ja inglise keelt,  äsja alustas ta koolis hispaania keele õppimisega. Ameerikas koosnes koolipäev üheksast tunnist, vaheajad kestsid vaid neli minutit, välja arvatud söögivaheag, mille pikkus oli 30 minutit. Igal koolipäeval kõik tunnid kordusid. Seega ka kunsti- ja muusika- ning kehalise kasvatuse tunde kogunes nädalaga viis. Õppetöö toimus tervenisti laptopi vahendusel, kus valminud õpilase ainetöö kuvas õpetaja klassiseinal paiknenud suurele ekraanile ning alustas siis kaasõpilaste nähes töö läbivaatamist. Hinded pani õpetaja protsentides. Vaid ideaalne, vigadeta õpiülesande lahendus vääris 100%. Koduseid ülesandeid ei antud. Kooli tulid ja sealt lahkusid kõik lapsed koolibussiga, ehkki kodutee kestis Lennelil vaid umbes kaheksa minutit. Üheks lisapõhjuseks niisugusele Ameerikas levinud elukorraldusele oli kindlasti tõsiasi, et Dallase selles piirkonnas, kus lapsed elasid, puudub ühistransport ja autotee kõrval kõnniteed. Lapsevanemad tulid lastele bussipeatusse vastu. Kooliaasta kestab USAs augusti teisest nädalast mai kolmanda nädala lõpuni. 

 

 

Nõmme Vanameeste Klubi 15 aastane

 Me kõik oleme kuulnud, mis viib rähnipoja puu otsa. Mis toob aga eakad mehed vanameeste klubisse? Nõmme Vanameeste Klubi ühe asutajaliikme Urmas Lepiku sõnul on igal inimesel sõltumata vanusenumbrist vajadus kuhugi kuuluda, suhelda eakaaslastega, tunda nendega hinge- ja mõttelähedust. Kui saabub pensioniiga, kaovad sõpradena tajutavad töökaaslased ning tihti jääb üle kodus vaid abikaasaga juba ammu tuttavaid jutte veeretada ja kassiga mängida. Aga sellest jääb väheks. Septembris 2009 pani Urmas Nõmme Sõnumitesse väikese kuulutuse,  milles kutsus linnaosa vanemaid mehepoegi, kes julgevad endid vanameesteks kutsuda, kokku saama.  Nii sündis peagi, 1. oktoobril Nõmme Vanameeste Klubi. Algul ei olnud klubil “oma kodu”, kohtuti Alfredi Pubis, Silva baaris, kord isegi kunagi tegutsenud lõbumaja ruumides. Alles siis, kui pöörduti linna osavanema Rainer Vakra poole palvega saada endale oma ruumid, koliti üle Kivimäe endisesse jaamahoonesse, kus käiakse koos igal teisipäeval kell 16. Praegu on klubi nimekirjas 27 meest vanuses 70 kuni 95. Kõige eakam meie hulgas on õismäelane Joel Vahur, kes hoiab end vormis igapäevaste ringkäikudega ümber koduasumi kauni veesilma ning lõbustab kaaslasi pikast elust pärit humoorikate tarkustega. Klubi president Meelis Arumeel arvutas välja ka klubiliste keskmise vanuse, mis on 80,8 aastat.

Tähtpäeval austas meie klubi külaskäiguga linnaosavanem Karmo Kuri, kel kaasas sünnipäevatort. Enne sünnipäevapeo algust austasime kõiki 15 aasta jooksul meie seast lahkunud klubiliikmeid. Elu on teinud oma töö ja nii on klubi asutajaliikmetest peale 80aastase noorusliku ning ideerikka Urmase rivis veel vaid samaealine, alati hea mälu ja muheda ütlemisega Johannes Kuura. Klubil on oma logo, lipp ja laul. Iga kuu viimasel teisipäeval tähistame sama kuu sünnipäevi ja jõulupeol  teeme järjekordse ühispildi. 15 aasta jooksul on kirja saanud 780 sündmust - kohtumist külalisega või külaskäiku mõnda põnevasse paika. Täna on raske leida Eestimaal paika, ettevõtet või asutust, kus Nõmme vanamehed poleks käinud. Samuti tuntud või põnevat eestimaalast, keda klubi poleks Kivimäele külla kutsunud. Nii me vanas eas end pidevalt harime, et noorematest mitte maha jääda. Viimasel ajal on meis suurt huvi äratanud klubiliste ühised päringud tehisintellektile. Nagu paljud teisedki oleme niimoodi avastanud, et AI polegi veel kõiketeadja, vaid tihtilugu hoopis inimlikult eksiv. Iga-aastasel seeniorklubide kokkutulekul tõdeme, et mõnigi vennasklubi on aastate jooksul lubanud oma ridadesse ka mõne “õrnema soo” esindaja (vabandust feministide ees!). Nõmme vanameestele meeldivad samuti naised, aga klubi nime me siiski muuta ei tahaks. Kui aga mõni memmeklubi meid külla kutsub, tuleme heameelega. Samuti võtame vastu iga meiega ühineda sooviva vanamehe, tulgu ta Kivimäele kustkandist tahes.

 

 

Kuidas demokraatiaalgetega Venemaast sai diktaatorriik

 

Klubiliige Feliks tutvustas nädalakirja Economist Moskva endise korrespondendi Arkadi Ostrovski raamatut “Venemaa loomine. Gorbatšovi vabadusest Putini sõjani.” 1957.aastal püüdis rühm staliniste: Molotov, Kaganovitš ja Malenkov Hruštšovi kukutada. Vandenõulasi kutsuti parteivastaseks rühmaks. Paar aastat varem oleks selline süüdistus tähendanud surmaotsust, aga seekord ei hukatud ega pandud vangi mitte kedagi. See otsus päästis hiljem ka Hruštšovi enda elu.

Venemaa oli veidi muutunud. Aasta pärast Nõukogude invasiooni Tšehhoslovakkiasse käis Gorbatšov komsomolidelegatsiooniga sealsete noortega suhteid parandamas. Kuid nõukogude külalistega keelduti rääkimast. Gorbatšov: “Sain aru, et meie riigis on midagi valesti.” Endine Venemaa peaminister liberaal Nemtsov kirjutas 2014. aastal, veidi enne enda mõrvamist: “Ma ei mäleta, et Moskvas oleks kunagi valitsenud selline üleüldine vihkamine. Televisioon õhutab agressiivsust ja julmust ning selle põhimõisted tulevad Kremli kurjast vaimust vaevatud pere mehelt”.

Raamat tekitas klubis elava keskustelu.

Külas Mati Narusk

 

Vanameeste klubil käis külas Eesti Televisiooni tuntud maaelusaate Viljaveski endine saatejuht 83aastane Mati Narusk. Elupõlise ajakirjaniku juured ulatuvad esiisa, pärustalupoeg Villem Naruskini Põlvamaal Räpinas aastal 1638. Põlva kandis on isegi Naruski küla, kuigi praegu seal enam sellenimelisi ei ela. Kui Viljaveski ainsa telesaatena teatraliseeritud “peiedega” lõpetati, alustas Mati Narusk 1993.a. koos režissöör Olev Jaksiga Ajakirjanike Liidu aastapreemia võitnud sarjaga "Bussiga maale". Veel on Narusk teinud koostöös Maalehega kümneid reisisaateid üle Euroopa, filme Eesti Künni- ja Rukkiseltsi tegemistest ning olnud Piimaliidu filmi kroonik. Külalise sulest on ilmunud raamatud Võta päev sülle”, „Viljaveski tuules” ja „Kirgede karussell”. Põnev oli kuulda ka sellest, kuidas Mati Tartu Ülikooli sisseastumiseksamiteks valmistudes koos pinginaaber Udo Themasega trammis seitsme minutiga tulevase abikaasa leidis. Praeguseks on Mati ja Vaike abielus olnud üle kuuekümne aasta.

Klubi raudvara Joeli suur juubel

 

Nõmme Vanameeste Klubil oli seniolematu suursündmus: tähistasime oma vanima liikme Joel Vahuri 95. sünnipäeva. Et üks mehepoeg Eestimaal nii vanaks elab, pole just igapäevane nähtus. Veel suuremaks saavutuseks tuleb aga pidada juubilari vaimset ja füüsilist reipust. Iga päev läbib Joel oma elukohas Õismäel vähemalt kolmekilomeetrise jalutusringi, venitab tund aega kodusel venituspingil selga ja jagab oma pikka elukogemust appi võttes iganädalastel klubiüritustel kaaslastele eluraskustega toime tulekuks hädavajalikke tarkusi. Lisaks veel vürtsikaid naljalugusid! Kui tänavu oktoobris saab meie klubi 15aastaseks, siis juubilari klubiliikme staaž on vaid neli kuud lühem. Kes eluaegse erimööblitisleri Joeli kireva elukäigu vastu suuremat huvi tunneb, otsigu välja ajakirja 60+ 2023. aasta juuninumber, kus tema pikk elutee üksikasjadeni kirja pandud.

Juubilar

Nõmme vanamehed suvereisil ja kokkutulekul.

Nagu meil kombeks, käisime ka sel suvel klubirahvaga veidi reisimas. Esimene peatus oli Jäneda linnamäel. Seal paiknes 10.-12. sajandil muistsete järvamaalaste kaitsekindlus. Edasi viis reis meid Moe piiritusetehasesse, kus saime ülevaate Eesti piiritusetootmise ajaloost. Järgnes lõuna Koerus asuvas Januse Käo pubis. Seejärel läksime tutvuma samas asuva Konesko elektrimootorite tehasega. Päevase ringkäigu viimaseks huvikohaks oli Siimusti keraamika- ja savitöökoda. Inforikka päeva lõpetasime koos sauna, grilli ja õhtusöögiga mugavas ja maitsekas Mokko maahotellis Änkkülas. Järgmisel hommikul ootas meid Tartu lauluväljakul üle-eestiline seeniormeeste klubide 13. kokkutulek. Esmakordselt võtsid kokkutulekust külalistena osa Leedu ja Läti segaseenioride klubide esindused. Kettagolfivõistluse esikoht kuulus Nõmme Vanameeste Klubi liikmele ja meie ringreiside iga-aastasele väsimatule bussijuhile Paul Kustalale.

Koeru pub

Mokko saunas

Siimusti savitöökoda

Siimusti savitöökoda

Mokko õhtugrill

Reisifilmide õhtud

 Viimased paar klubiõhtut täitsid Jaagu väga hästi tehtud reisifilmid Kaplinnast ja Vancouverist. Jaagul on "hea käsi" selliste fimide tegemiseks, korralik tekst ja profesionaalne pilt.

Külas käis kaasaegse südamerütmuri üks leiutajatest Mart Min.

 

Esimene hokilitri suurune kehasisene südamestimulaator (rütmur) paigaldati 43aastasele rootslasele Arnele 1958. aastal Karolinska instituudis. Elu jooksul kasutas Arne 20 rütmurit ja ta suri alles 2001. aastal hoopis vähki. Pärast Eesti taasiseseisvumist asusid neli eestlast, kaks meedikut pluss kaks elektroonika inseneri, meie külaline kaasa arvatud, Rootsis tuntud USA teadusfirma egiidi all kokku panema palju pisemat ja kaasaegsemat rütmurit. Sellele firma poolt taotletud patenditunnistuses on kirjas ka eestlaste nimed. Tänaseks on toonast seadet järgmiste teadlaste kaasabil mitmeti täiustatud ja see toimib korraga nii rütmuri, defibrillaatori kui ka sünkronisaatorina. Lähitulevik toob ilmselt ilma juhtmeteta töötava rütmuri.

Praegu töötab TTÜ emeriitprofessor, 80aastane Mart Min Ida-Tallinna kesk haiglas tehnoloogia kallal, mis võimaldab patsiendi seisundi automaatset operatsioonijärgset jälgimist. Selleks mõõdetakse südame ja kopsude takistust. Katsetused patsientidega juba käivad.

Rütmuritemaatika oli klubiliikmetele igati lähedane, sest ka kahele meist on niisugune abivahend juba aastaid tagasi paigaldatud.

Gambia reisi mälestused

 Urmas otsis oma videoarhiivist üles filmi Gambia reisist, pikkus 2 tundi! Aasta oli siis 1998 aga reisi episoodid olid ikka hästi meeles. Päris huvitav on kuulata jutte eksootilistest paikadest.

Diplomaat ja poliitik Marina Kaljurand

 Seekord (21. mai) oli meil külas Nõmme elanik Marina Kaljurand. Naine, keda on tunnustatud nii riiklikult kui ka diplomaadi ja suursaadikuna tehtud suure töö eest. Selline rahvusvaheline kogemuspagas viis teda 2019 aastal Brüsselisse Euroopa Parlamenti. Klubis rääkis ta tööst Brüsselis, olukorrast maailmas ja muidugi iseendast.

Külas käis õigusteadlane, poliitik ja vaimulik Igor Gräzin

Gräzin on ilmselt kõige rikkalikuma minevikuga Nõmme Vanameeste Klubi külaline läbi aegade: NSVL Rahvasaadikute Kongressi saadik, USA Notre Dame'i ülikool õppejõud, USA Vabariikliku Partei Liige, Eesti Reformierakonna asutajaliige, eraülikooli Akadeemia Nord prorektor, Riigikogu viie koosseisu saadik, Tallinna (Keskerakonna nimekirjas) ja Muhu vallavolikogu liige, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku diakon. Külaline meenutas, et Jeltsin olevat kunagi naljatamisi pakkunud Eestile tagasi Petserimaad, lisades, et see kingitus tooks meile kaasa kulud ligikaudu 20% riigieelarvest. Gräzin keskendus Eesti riigi suurimatele majanduslikele möödalaskmistele: Rail Baltica, Saaremaa süvasadama, Koidula piiri raudteejaama, LNG terminaali, Pärnu lennujaama, põlevkivikaevanduse rajamine USAs Utah osariigis, Nordica lennufirma asutamine, Saaremaa silla ehitamise ja Tallinna suurhaigla rajamise idee, käpardlik haldusreform ja muidugi kiirustav rohepööre. Vaimulikuna teadis külaline ka peapõhjust, miks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik‎u tegevus Eestile ohtlik on: jutlusele järgneb alati palve, kus nimeliselt palutakse nii president Putini kui ka kirikupea patriarh Kirilli eest.

Kohtumine rohepöörde tõerääkijaga

 

Kuna ajad on ärevad ja valitsuse plaanid kummalised, oli meil taas külas elektriinsener Arvi Hamburg. Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimehena teab ja julgeb külaline tõde rääkida. Kui veel 2017. aastal kinnitatud Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 oli ette nähtud subsiidiumide ehk siis elektriarvetel taastuvenergiatasu kaotamine, põlevkivisektori osakaalu kahekordistamine sisemajanduse koguproduktis ning taastuvenergia osatähtsuse viimine 50%ni, siis viis aastat hiljem, 2023. aasta alguses muudeti energiamajanduse korralduse seadust nii, et selsamal 2030. aastal, vähem kui kuue aasta pärast, peab kogu elektri tootmine 100% tulema taastuvatest allikatest. Hamburgi sõnul võib ju kõike teha, aga mis see maksma läheb? Eriti praegu, kui suhteline vaesus igal aastal Eestis kasvab ja riigi eelarve on üha suurenevas miinuses. Kõige kurja juureks peetakse CO2te, mille kõrge hinna tõttu elektriturg ehk Nord Pool Spot, mis asutati 2002. aastal, kui elektrit toodet rohkem kui tarbiti (nüüd on ammu vastupidi), meile kõik eluks tarvilikud tooted üle jõu kalliks teeb. Rõhud on rohepöördes vales kohas. Fossiilkütused pole milleski süüdi, korstnatest tulev CO2 tuleb lihtsalt kinni püüda ja sellest hakata uute tehnoloogiate abil igasugu tarvilike asju valmistama. Niisugusele lähenemisele võib pikapeale kaasa meelitada ka ülejäänud maailma atmosfääri suursaastajate Hiina ja  Indiaga eesotsas.

Hiina ja Tiibet

 Klubikaaslane Feliks näitas 2016. aastal TV3 Seitsmestes uudistes eetris olnud reportaažilõike Pekingist ja Tiibetist. Taevase Rahu väljak, Lama tempel, Hiina müür, merepinnast 3650 meetri kõrgusel asuv Tiibeti autonoomse piirkonna pealinn Lhasa ja sealne dalai-laamade ajalooline residents Potala palee. Ühest küljest väga põnev ja eksootiline, teisalt kommunistlikule võimule alluv ja kuuletuv ligi pooleteise miljardilise elanikkonnaga riik, mis püüab vähemusrahvusi nagu tiibetlased jõuga Suure Hiina rahva osaks muuta.

 

Vanamehed ja tehisintellekt

 Meelis võttis nõuks anda ChatGPTle ülesandeks koostada klubilistele viktoriin. Ühiselt otsustasime teemaks pakkuda raudtee. Ikkagi rauast ja vana nagu vanamehed ise. Just eelmisel õhtul olid mõned meist näinud ETVs filmi tehisintellekti arengust ja puudustest, mida inimene oma mõistuse ja kätega klaarima peab. ChatGPT mõtles vaid mõned kümned sekundid ja küsimused koos vastustega olidki valmis. Küsimused olid korrektsed, vastused mitte alati. Näiteks väitis tehisaru, et Tallinna ja Tartu vahel puudub reisirongiliiklus ning pealinnast Tartusse saamiseks peab enne sõitma rongiga Valka ja alles sealt Tartusse. Samas saime teada, et Hiinas ulatub reisirongide maksimum kiirus 431 km/h, Saksamaal seni umbes 300ni. Kuna klubis on palju insenere, tuli isekeskis  aruteluks, miks trammid kurvides “vilistavad”, rongid aga mitte. Targemad meist seletasid asja ära, aga kindlaks tegemata jäi, kas tehisintellekt ka õiget vastust võiks teada.

Eesti kõrghariduse seisust

 Klubilisi külastas eakaaslane, endine TTÜ ja EBSi rektor, riigikogu kul tuurikomisjoni esimees (2003-2007) tehnikadoktor ja akadeemik Olav Aarna. Tegu on väga mitmekülgse teadlasega, kes on kodus nii automaatikas ja telemehhaanikas, keemiatööstuse protsesside ning aparaatide juhtimises, samuti küberneetikas ja informaatikas. Aarna meenutas elektroonika arenemiskiirust  näitega, et tema tööelu alguses 1959. aastal vajati ühe bitise  info säilitamiseks tervelt liitrit füüsilist ruumi. Puutunud kokku väga mitmete erinevate tehnoloogiatega, kinnitas külaline, et kõige mustem kõigist on siiski poliittehnoloogia. Oma kogemustest teadis ta väita ka seda, et mõõdukas vaimne ja füüsiline stress on parim vahend Alzheimeri eemal hoidmiseks. 1088. aastal loodud esimene klassikaline ülikool (Bolognas) kus oli neli teaduskonda - teoloogia, filosoofia, meditsiin ja juura - oli pigem kutseõppeasutus. Tehnikateaduskonnad ülikoolides tekkisid alles tehnikarevolutsiooni järgselt. Meie haridusmudeli üheks peamiseks puuduseks on see, et viiendast klassist lõpevad ära matemaatika tekstiülesanded ja keskendutakse gümnaasiumi lõpuni üksnes valemite õppimisele ja lahendamisele. Sellega kaob matemaatika seos reaalse eluga ning ühtlasi enamike õpilaste huvi reaalainete vastu. Füüsikalise maailmapildi saaks selgeks teha ka ilma valemiteta. Tänapäeval on bakalauruseõpe võrdsustunud rakendusliku kõrgkooliga. 50-60% kõrgkooli astunuist piirduvadki bakaõppega.

Geoloogiatund

 

Külas käis TTÜ professor Siim Veski. Miks Euroopa põhjaosa pinnasevormid just niisugused välja näevad, selles on süüdi umbes 15 000 aastat enne meie ajaarvamist lõppenud viimane jääaeg. Kokku on jääaegu 2,5 miljoni aasta jooksul olnud 53. Kunagi kõrgusid Rootsi ja Soome kohal 15 km kõrgused mäed. Praeguseks on neist järele jäänud vaid toonaste “hammaste juured”. Tänapäeval ulatub Soome kõrgeim punkt Norra piiri ääres 1316 m kõrguseni. Jääajal oli ookeani veetase 120 m allpool, mistõttu oli Inglismaa Euroopa mandri ääreala. Veel 12650 aastat tagasi purskas Saksamaal viimati vulkaan. Mida paksem oli kunagi jääkiht, seda sügavamalt on pinnase all setteid ja rikkalikumalt ka maavarasid. Eestis on setteid keskmiselt 120, Leedus 1000 meetri paksuselt ning Poolas koguni 4 km. Kui Soomes on kohe pinnase all paks graniidikiht, mida killustikuna asfaltkatte aluskihina kasutatakse, siis näiteks Maardu kandis leidub graniiti alles 80 meetri sügavuses. Graniit on siiski nii odav maavara, et sellises sügavuses ei tasu seda kaevandada. See-eest kavandatava Paldiski energiapumpla rajamisel tuleb paratamatult maapõuest välja tuua 3-4 Viru hotelli mahus graniiti. Kui Tallinn-Helsingi võimaliku tunneli Soome poolse osa saaks graniiti raiuda paari aastaga, siis Eesti poolne osa tuleks rajada liivakivisse, mis oleks kordades keerulisem ja aeganõudvam.

Veel mõned faktid: 50 miljonit aastat tagasi oli kliima Maal praegusest 15 kraadi soojem ning Eesti territoorium on aastast aastasse tänu veetaseme langusele Läänemeres oluliselt suurenenud. Kõige kiiremini kasvab Hiiumaa.

Kuidas valmistuda kriisiks.

 Vanamehed nii kriisihirmus pole nagu neist nooremad kodanikud, sest ühtteist on elus juba nähtud ja kogetud. Aga tark inimene peab ometi nõu ja aru, mida siis ikkagi teha, kui harjumuspäraselt hetkel enam edasi tegutseda ei saa. Just nii defineeris kriisi klubiliige Urmas. Siis võttis arutelu juhtohjad üle Tiit. Kõigepealt on eriolukorras vaja vett ja elektrivoolu. Esimest saab teatud koguses ette varuda või teha diil kaevu omava naabri või sõbraga. Voolu saamiseks võiks muretseda  generaatori või piisava mahtuvusega aku. Isegi autoakult võib mootorit töös hoides mingi voolu kätte saada. Et end ohuolukorraga kursis hoida, peaks käepärast olema patareidel töötav raadio. Mõned klubikaaslased andsid teistele nõu, kuidas isegi telepildi võib raskes seisus ekraanile võluda, et end maailmas toimuvaga kursis hoida. Kokkuvõttes: kriisiolukorra algkursus sai edukalt läbitud.

 

Klubi suvereiside kaart

 Lisatud kaardil on püütud nähtavaks teha meie suvereisidel külastatud kohti. Rohekassinised ja väiksemad "päikesed" märgivad kohti, kus peatusime/uurisime/ööbisime aastatel 2009 kuni 2018, suuremad ja tumedamad märgid märgivad külastatud kohti aastatel 2019 kuni 2023. Täieliku info saab, lugedes blogi kirjutisi.

Vastuseid küsimusele, mis on Venemaa ja kes on venelased?

 

Just sellise pealkirja all tutvustas klubiliige Feliks Mihhail Šiskini essee- kogumikku SÕDA VÕI RAHU?, mis ilmunud Šveitsis 2019 ja eesti keeles Loomingu Raamatukogus 2022.a. Vene riikluse üheks loojaks peetakse Aleksandr Nevskit, kes mongoli-tatari ikke aegu Batu-khaani vastast üles tõusu maha surudes lasi Novgorodis tuhandetel inimestel nina peast lõigata ning silmad välja torgata. Üks tuntumaid ajaloolasi Nikolai Kostomarov (1817-1885) kirjutas mongolite valitsemise kohta: “Vabaduse, au, isikliku väärikuse tunne kadusid. Allaheitlikkus ülemuste suhtes, despootlikkus alamate vastu said vene hinge omadusteks.” Praegusel Venemaal hoitakse au sees nii Nikolai II-t kui ka Feliks Džeržinskit. Üks oli tsaar, võimu sümbol, seepärast väärib ta austust ja teda ei oleks tohtinud tappa. Teinegi teenis riigivõimu, kaitses seda vaenlaste eest, seepärast ei ole ta timukas ja mõrvar, vaid eeskujulik riigi alam. Endiselt pole enamikul Venemaa elanikest välispassi ja nad pole kunagi käinud välismaal. Neil pole ka raha, et kasvõi korra läände sõita. Venemaa enamus elab vaimselt keskajas, usub zombikasti (ehk televisiooni, mis teeb inimestest zombid), usub, et püha isamaa on vaenlastest ümbritsetud. Kord aastas tohivad rahvamassid, kellelt on röövitud kõik kodanikuõigused, tänavale minna ja end välja elada: “Me oleme võitjate rahvus!” - “Meie tegime kõigile ära!” - “Võime seda korrata!” - ”Me oleme kõige võimsamad ja meil on õigus!”. Uhkus venelane olemise üle tõuseb taevani. Sel ainsal päeval aastas pidutsevad võitjad, juba järgmisel päeval saavad neist kõigist jälle võidetud: liikluspolitseinik pressib välja pistist, arstid haiglas ütlevad  õlgu kehitades: “Meil seda ravimit pole, muretsege see ise” ning sinu maja ette tekib jäätmehoidla ja sinu protestiga ei arvesta keegi.

Indrek Tarand tunneb õpetajaametit läbi ja lõhki.

 

Lõpuks käis Nõmme Vanameeste Klubil külas ka Tarandite perekonna kolmas, tuntud liige Indrek Tarand - valitsuse eriesindaja Narvas (1993), diplomaat ja välisministeeriumi kantsler, rekordilise 102 509 poolthäälega Europarlamendi liige ning hetkel gümnaasiumi ajalooõpetaja. Et just lõppes õpetajate streik, siis keskendus külaline eeskätt selle ameti murekohtadele. See 9 eurot palgalisa kuus polnud muidugi see, mida tööseisakuga taotleti. Näiteks võrdlus torumehega, kes kõrvaldab kahe minutiga ummistuse ja küsib töö eest 50 eurot. Koolis, kus Tarand ajalugu õpetab, on personali kokku 88 inimest, neist vaid 11 mehed ning äsja oma 60. sünni päeva tähistanud Indrekust üksnes 14 nooremat pedagoogi. Suhtumist õpetajasse näitab kasvõi tõsiasi, et kui Päts oli president, anti reeglina õpetaja perele riigi poolt elamiseks 3-toaline. Praegu peab õpetaja olema õnnelik, et politsei ei algata lapsevanema mõne kaebuse peale kriminaalasja. Praegu on normkoormusega töötava õpetaja palk selline, et mõni õpetaja sõidab õhtuti Bolti taksot, teine aga käib rikkurite elamist koristamas. Nõudmised õpetajale on aga suured. Tunde tuleb ette valmistada, pärast tundide lõppu tuleb parandada kontrolltöid, pidada lapse ja tema vanematega arenguvestlusi. Kirsiks tordil oli haridusametniku poolt algatatud juurdlus, miks nõudis õpetaja Tarand pärast õpilasele koridoris öeldud “Tere hommikust!” sama tervitust vastu ka õpilaselt. Sest üheski haridust puudutavas õigusaktis niisugust nõuet ju kirjas pole.

Kuhu suundume? Ennustamisest.

Seekord, teisipäeval 16.jaanuaril võtsime päevakorda filosoofilise teema mis vanameestele ikka korda läheb. 

Urmas kirjutas Sirbis juba viis aastat tagasi, et “Naljaga pooleks ennustan kõigusoojaste liikide edukäiku, seega ka valitsemas neid inimesi, kes reageerivad oludele kõige paindlikumalt”. 

Kokkuvõtlikult:

Ennustamise eesmärk, s.t. milleks?

Mis ennustamiseks vaja on?

Mida arvestada? 

Elu paratamatused.

Kuidas ennustada?

1.      Kogemuse pealt (talupojatarkus).

2.      Soovmõtlemine (=unistamine 😊).

3.      Puuduliku info pealt (masside tegevuse põhjus).

4.      Analüüsides ( loodusseaduste pealt).

Vanameeste raamatuõhtu

 Internetiajastul on paganama mõnus kogeda, et paberile trükitud ajaleht ja raamat pole siiski veel kuhugi kadunud. Järjekordse tõdemuse selle kohta pakkus klubilistel 2. jaanuaril külas käinud Eike Lille Tondi raamatukogust koos kaasatoodud kuhja põnevate trükistega. Nende hulgas oli uuemaid ja vanemaid teoseid. Viimaste seas neidki, mida mitmed raamatuhuvilised vanamehed paraku seni lugenud polnud. Mõned autorid: Haruki Murakami, Mihhail Šiškin, Fred Jüssi, Olav Osolin, George Orwell. Mis aga kõige meeldivam: igaüks sai valida kõige põnevama autori ning raamatu koju lugemiseks kaasa võtta. Kolme nädala pärast toome läbiloetu tagasi ja vahetame muljeid, mis kõige enam meelde sööbis.

Klubiõhtusse mahtus veel Meelise tehtud väga heade küsimustega viktoriin ja selle aasta suve 2-päevase ekskursiooni sihtkoha väljamõtlemise mõttetalgud.