7. septembri
vihmalubaval varahommikul startisid vanamehed Leppneeme sadama poole.
Seltskonnas
oli ka kaks naiskodanikku, mis tekitas teatavat elevust.
Sadamas asuti
reisilaevale Wrangö, et sõita Prangli saarele. Samas oli kohal
reisijuht Indrek Herman, kes tutvustas päevaplaani (Prangli ja Keri saare
vaatamisväärtused).
Pranglil
Kelnase sadamas istusime ringi postipaat Helge`le,
mille kapten Ivar Piirsaar viis meid tunniga Keri saarele. Ja üllatus... kuivale maale saab vaid väikese
mootorpaadiga 4-5 inimest korraga. Saar on väike, kõik servad ühest kohast
nähtavad. Lagunenud tuletorn, aga siiski töötav, mõned vene sõjaväest jäänud
ilmetud hooned, milles „suvitas” paar
patsiga noormeest koos sülearvutiga. Maasikaks Keri saarel oli Marko Matvere piltide näitus. Pildid joonistas ta oma ümbermaailma reisil. On ikka mõnele andeid antud!Ja siis tagasi
Pranglile, kus ootas veoauto GAZ-52, roolis sama laeva kapten Ivar. Sõit läks
Lääneotsa külla- kohe sööma pika laua taha, magustoiduks võrratud suitsulestad.Siis lühike
jalutuskäik kiriku juurde, mille kõrval väike surnuaed- mälestuskividel tihti ühedsamad rootsipärased perenimed. Kirik on ehitatud 1848 a. ja on praegu täiesti toimiv. Sõit jätkus
läbi kolme küla, kus nägime saare muuseumi, kena rahvamaja (samas majas koos raamatukogu ja arstiga) põhikooli,
tenniseväljakut. Saare põhjatipus üllatas meid kaunis männimets, kus vaatasime
1941 a. hukkunud auriku „Eestirand” mälestuspaika, kus hukkus ligi 3500 Eestist
nõukogude armeesse mobiliseeritut teel Kroonlinna.Huvitav on
ka see, et saare all on gaasimaardla. Tõesti, 1960- ndatel puuritud puuraugust
tuleb senini tundmatut gaasi- süüta vaid tikuga, mida me ka tegime.Nägime, et
elu edeneb ka väikesaartel, kus oli näha renoveeritud kodusi ja avalikke
hooneidSamuti on
asfalteeritud külateed ja sadama ümbrus.
Nagu ikka
vanameestega: lõpp hea, kõik hea- parajalt väsinud ja õnnelikult kodus!
Kirjutas Ott ja suur tänu temale selle sõidu korraldamise eest!
 |
| Nii see sõit algas |
 |
| Keri tuletorn |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar