Lähme metsa

Klubis diivanitel külitamisest sai natuke palju.Seepärast otsustati minna loodusesse ja tuulutada väheke endi sabaaluseid. Lahemaa Rahvuspargis asuv Oandu ootas meid oma metsanduse väljapanekute ja loodusmetsa radadega. RMK oli kogunud sinna hulganisti metsa ülestöötamiseks leiutatud  masinaid, käsiriistu ja muid abinõusid, mis tekitasid meis hulganisti äratundmisrõõmu. Kahjuks eksponeeritud aparaat “Metsakohin“ meie sealoleku ajal ei töötanud. Teabepunkti juhataja Tiina, kuuldes, et oleme ühed nõmmevanamehed, rõõmustas väga meie nägemisest  ja juhatas meid manitsedes ja emaliku hoolitsusega teele loodusmetsarajale. Rajal, mis pooles ulatuses oli kaetud laudteega, nägime põlismetsa,  kus inimene polnud ammu looduslikule arengule vahele seganud. Mahalangenud jämedad puud, kännud, samblikud, sõnajalgade vahel looklevad allikad koos linnulauluga  ja metsamuusikaga – annaksin kaksteis punkti sellele. Võimas!

Järgnevalt sõitsime Altjale, kus Mäekõrtsis sõime rannakülale omast head heeringasuppi ja tegime pisikese rännaku Altja kalurikülas ning vaatasime üle jõe viivat rippsilda, mida kutsutakse Kärbse palgiks. Tagasisõidul külastasime Tiidu suvemõisa Lobil, kus puhkasime jalga, imetlesime merd ja paiga ilu.

Kena päev oli, mida ka ülalt taevavanamees igati soosis.

Kirjutas Jaak