Juh - hei!
Sellel mardipäeval jooksid marti 8 Nõmme vanameest Raplamaal. Tunnistagem, et kasutasime selleks mugavat, sooja bussi. Urmas, meie eestkõneleja või juhataja oli kaubelnud oma kolleegi, Pauli, meile mardisõitu tegema. Eesmärk oli "vallutada" kõigepealt Varbola linnus, mida kunagi pole vallutatud ja pärast üksik metsatalu. Kui me teeviida juhatuse järgi Pärnu mnt. ära keerasime, tibas kerget uduvihma, mis tähendas, et kerge see retk ei ole. Mõnel mehel oli ikka oma "salarelv" taskus, mida nad ka teistele "näitasid".
Kohale jõudes ootas meid ees väikest kasvu naisinimene Tiiu, kelle silmad särasid nagu Tiinal libahundi filmist ja kes rääkis kuidas seda linnust vanal ajal edutult vallutada püüti. Erilist usaldust meie salk talle ei avaldanud, sest miks muidu võttis ta kõige aeglasema tempo ja manitses meid jalge ette vaatama. Imetlenud piisavalt säilinud linnusevalli, väravat, kaevu ja vanaaegseid kiviheitemasinaid hakkas sügisjahedus tasahilju vanadesse kontidesse pugema. Poseerisime grupipildi tarvis ja seadsime end minekule. Tuhat tänu Tiiule, oli kena kohtumine ja loodame, et mitte viimane.
Paul liikus oma bussiga käbedalt läbi uduvihma järgmise objektini milleks osutus palksaun talu õuel. Kõigepealt kohtusime noore mehega, kes aiakäruga sauna puid juurde vedas. Tähendab, tahetakse linnameestel tagumik kuumaks "kütta"! Perenaise lahke vastuvõtu katkestas peremees, kes ilmus kui ilmutus, alles muinasaja lummuses olevate vanameeste ette. Ta olevat mõlematpidi Tiit!? Loe kuidas tahad. Muidu oli Tiit mees, nagu metsapuu. Peremehe juhatamisel tutvusime valdustega, mis olid hoolitsetud ja hästi planeeritud. Igas ilmakaares võis näha puust skulptuure ja taieseid, mis andsid õuealale natuke müstilise ning muinasjutulise ilme. Samas, mitte eriti kaugel olid järved, mille kaldal "tukkus" veel üks saun! Eemal karjakoplis patseerisid mägiveised, kes elavad looduses, ilma et neil oleks vaja kuiva küljealust või katust peale. Riigipööraja Madissonilt saadud pull torkas teiste seast kohe silma, sest ta oli suur, võimas ja musta karva.
Edasi suundusime sauna, kus lahke perenaine juba ootas omaküpsetatud lihapirukate, võileibade ja teega. Nüüd kuulasime Tiidu pajatusi metsameeste-, jahimeeste-, riigimeeste- ja maameeste elust. Kuigi jutus oli kerget kriitikat ja rahulolematuse noote, suhtus ta elusse maal positiivselt ja huumoriga!
Saun oli super! Hea leil ja mõnusad vanamehed ümber suure laua ajavad meeste juttu. Mida sa hing veel ihkad? Ahjaa, palun korrata! Suur, suur aitähh Tiidule ja tema perele! Juh-hei!
kirjutas Johannes Kuura
Tänud ka osavõtjatele!
VastaKustuta