Talgupäev

1.mai talgupäev

Vesisevõitu hommik head tuju ei tekitanud, aga nii hull ilm ka ei olnud, et Nõmme Vanameeste Klubi talgutele minemata oleks jätnud. Kogunesime kell kümme Mustamäe hüppetorni alla, saime linnaosavalitsuse seltskonna juhilt juhtnöörid ja päris tõsine töötegemine läks lahti. Tassisime kokku talvel lumekoorma all murdunud männioksi ja muud suuremat risu, mis parkmetsale iluks ei olnud. Murdunud oksad lastakse purustajas hakkeks ja veetakse terviseradade katteks. Linnaosavalitsuse rahvas koristas prügi. Prügi tekitamisel olid talvised sodisportlased olnud hämmastavalt edukad – toidu- ja joogitaarat koguti suur autokoorem. Meie ühise töö tulemust oli kahtepidi kena vaadata – metsaalune oli lõunaks puhas ja kokkukorjatud okste ning prügi hunnikud olid tehtud töö mahu mõttes muljetavaldavad. Korraldajate kohaletellitud hernesupp maitses seejärel hästi.
Kella kahe paiku maandusime Hiiule sauna, kõrvetasime end üle sajakraadises leilis, saime tükikese juttu veeretada, mitut õllemarki proovida ja häid pannkooke nautida.
Talgulisteks olid Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Rein Koppel , Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller. Loodetavasti kodumaa kiidab meid ja ei unusta :-)

NVK protokoll nr. 15

NVK protokoll nr.15.

Tallinnas 27.04.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Paul Kustala, , Eero Laidre, Enn Landra, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Feliks Unt, Joel Vahur

Liikmeks soovis astuda Rein Koppel

Seekord ekskurseerisime tunnikese päikesepaistelisel ja kevadisel Toompeal. Giid Aasa Lepik rääkis Tallinna ja Toompea ajaloost, tutvustas vanemate ehitiste lugu ja legende, vaateplatvormilt uurisime linna tähtsamate majade, kirikute, sadamate ja tuulelippude paiknemist ja saime muuseas teada, et meie klubikaaslane Jaak on oma kooliajal roninud Oleviste kiriku kullatud kuuli, mis seest olevat nii suur, et neli meest võiks seal kaarte mängida. Silma järgi hinnates täiesti uskumatu lugu, aga ilmselt siiski tõde.
Seejärel läksime Bastionikäikude muuseumi Kiek-in-de-Kök´i torni all. Kõndisime poolteist tundi külmas ja rõskes allilmas, saime teada käikude tekkeloo, tundsime kaasa seal hiljuti elanud kodututele, kuulasime käikude punkari-aja muusikat, tuletasime meelde omi tsiviilkaitse-kogemusi nõukaajast ja kiitsime muuseumi loojaid tehtud hea ja suure töö eest. Lõpuks sõitsime „tulevikurongiga“ (mis kippus küll veidi jukerdama) Tallinna tulevikku, aastasse 2219. Suurel ekraanil nägime, milline võiks meie linn välja näha paarisaja aasta pärast – mõne arengustsenaariumi järgi kohati ilus, kohati õõvastav, teise stsenaariumi järgi vastupidi :-(.
Külmadest käikudest väljusime veidi soojemale tänavale ja mõnigi meist tundis nostalgilist vajadust soojendada vanu liigeseid Karolina baari hõõgveiniga. Karolina on enamvähem säilitanud oma külalislahke hinge, nagu mehed, kes seal paar-kolmkümmend aastat polnud käinud, tunda said.
Mida nägime, vaata allpool.

Vanalinn ja Bastioni käigud

Meie logo

Nõmme Vanameeste Klubil on nüüd oma logo ehk firma märk. Logo valisime viie variandi seast välja ja nüüdne logo pälvis enamuse heakskiidu. Logo autoriks on neiu Triin, kes õpib kauneid kunste ja oli varmalt nõus kapriisseid vanamehi aitama. Tänu tema kannatlikusele sai mitmeid kordi muudetud ja ümbertehtud logo siis lõpliku viimistluse ja siin ta nüüd on:

NVK koosoleku protokoll nr. 14

NVK protokoll nr.14.

Pääsküla Gümnaasiumis 13.04.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Paul Kustala, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Magnold Selts, Hilmo Seppel, Feliks Unt, Jaanus Kaljulaid.

Liikmeks soovisid astuda Tavi Nirk ja Enn Landra

Valisime variantide seast lõplikult välja klubi logo.
Hilmo pakkus välja võimaluse tellida kõigile meestele klubi logo ja omaniku nimega keraamiline kohvitass. Rahvas võttis mõtlemisaja.
Eero algatab diskussiooniringi teemal „Eesti rahvastikupoliitika“, kuhu kutsub huvilisi korraliste koosolekute vahelisel ajal.
Püüame 25.05.10. korraldada käigu Tallinna Botaanikaaeda, (Magnold korraldab giidi)

Toimus vaba vestlus, hiljem arutlesime teemal „Kuidas tunda elust suuremat rahulolu“

Järgmise korralise koosoleku päeval 27. 04. 10. kell 14.30 koguneme Pika Jala väravasse, teeme jalgsiekskursiooni Toompeal (kestusega umbes 1 tund), puhkame jalgu mõnes kohvikus ja kell 16.00 koguneme uuesti Kiek in de Kök`i ees, et külastada Bastioni käike.


1.mai talgupäevast otsustasime osa võtta. Registreerus 9 meest. Ühineme talguteks Nõmme LOV meeskonnaga ja koristame Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal hüppetorni piirkonda. Kogunemine 1.05.10. kell 10.00 Raja tn. mäepoolses otsas. Pärast tööd, kell 14, läheme koos Lepido külalistemaja sauna.



Protokollis Urmas

Nii sai arutatud, kuidas paremini elada!

Kuidas tunda elust suuremat rahulolu

(13.04.10. toimunud vestluse konspekt)

Mis seis mul on? Maailmast ja elust tunnen igapäevaselt natuke vähem rõõmu, aga maailma oluliselt muuta ma enam ei jaksa! Järelikult tuleb muuta ennast.
Enda n.ö. väljuvaid omadusi (tegusust, mälu, mõtlemiskiirust jne.) ka ei saa enam muuta, järelikult tuleb muuta seda, mis minu teadvuses on.

Aga enne muutmist püüan mõista, mis ümberringi toimub? Kliimamuutus, rahvasteränne, tehnilise intellekti sünd, aja eksponentsiaalne kiirenemine, kapitalismi muutumine, islami ja hiina pealetung Õhtumaale, inimese muutumine (kaks liiki!). Põlvkonnad sisenevad muutustesse erinevalt ja kaugenevad üksteisest. Toimub võõrandumine ühiskonnast, võrgustumine, väärtussüsteemi muutus, individualismi kasv, kihistumine, ebakindlus... Selle kõigega pean arvestama.

Me arenesime:
5.-nda aastani tekkis meie loomus
20.-nda aastani laadisime endasse väärtushinnanguid ja väärtusi
50.-nda aastani teostasime oma eesmärke
- edasi peaksime noppima vilju
Aga vilju ei saa kätte. Või siis on nad hapud :-)
Mida siiski saan teha? Kas tegevuse, mõtlemise ja muretsemise objektiks peaksid olema varandus, lapsed, positsioon, püsimine endisel tasemel ....? Surres võidab see, kellel on rohkem.......?
„Võidab see“
kes
hinges rahu saavutab,
kelle
vaimus on laiem ja sügavam maailmapilt,
kelle
keha tervis on kontrolli all
kes
ei kannata materiaalsete probleemide käes.

Olen hing+vaim+keha
Minu mõistetes on hing sama mis elujõud või vägi, hing elustab müriaadid molekule, millest mu keha koosneb. Vaim on see mis hoiab mind maailmaga seotuses, mäletab minevikku, kasvab keerukamaks olevikus ja juhib mind tulevikus, vaim teab ja teadvustab. Keha on see, mille elustab elujõud ja mida vaim saab kasutada tunnetuse eesmärgil.

Mida keha heaks teha?
- treenin tajusid. Meeled vajavad samamoodi harjutamist nagu lihasedki.
- hoian tervise korras, s.t. püüan tagada, et keha vaevad oleksid kontrolli all.
- kasutan vaimu võimalusi keha vajaduste rahuldamiseks (mõnikord ka vastupidi)

Mida elujõu heaks teha?
- kulutan elujõudu ratsionaalselt (väldin vampiire, hoian tasakaalus elundite kulutamist)
- otsin elujõu taastamise võimalusi (rakkude teadlik toitmine vajalike ainetega, keskendumine looduse energiaväljades)
- otsin tasakaalu elujõuväljadega (loodus on elujõuga ebaühtlaselt täidetud)

Mida vaimu heaks teha?
- parandan maailmapilti (loon maailma asjadest järjest üksikasjalikuma süsteemi)
- pean konfliktide korral silmas, et tõde on info sobivus minu maailmapildiga
- arvestan, et minu hinnangutepagas värvib märkamatult kogu sissetulevat infot
- puhastan ajusisest infot (meempleksi) teadlikult rämpsust
- annan jõudumööda endale andeks oma varasemaid lollusi
- annan jõudumööda teistele andeks nende tehtud lollusi, kuid mitte nende kurjust
- kasutan järelejäänud aega kiirustamata, sest elukaar on normaalne asi.

Taotlen harmooniat
- hoian keha, hinge (elujõu, väe) ja teadvuse muutumist omavahelises kooskõlas
- taotlen oma maailmapildi ja maailma kooskõla (kontrollin vastuvõetava info väärtust)
- hoian enda kulgemist kooskõlas aja kulgemisega
- tähtis on mõista mineviku mäletamise, oleviku tunnetamise ja tulevikuootuste kooskõla
- kasutan igapäevaselt tootemeid (hoian armsaid asju enda argipäevas)
- pean tähtsaks teekaaslasi (valin, mõistan, aitan neid, lasen aidata ennast)

Vahendeid rahulolu tõstmiseks:
lähedaste heaks olemasolemine + aitamine
kulutuste jaotuse ümbervaatamine (igas eluetapis tuleb „investeerida“ selle etapi huvides)
õppimine (süsteem, mis ei muutu, on surnud süsteem. Mina olen ka süsteem)
mälestuste kirjutamine iseenda tarvis (elu uuesti läbielamine)
kirik kui tasakaalustav, õpetav, rahustav ja lootustsäilitav sõber
loengutel käimine (toetab õppimist, maailmapildi korrastamist, suhtlemist)
koduloomad (toetavad vajalikkuse-, suhtlemis-, hoolitsemis-, vastutamisetarvet...)
aiandus
käsitöö
reisimine (ka lähiümbruses)



Inimene sünnib üksi
Inimene sureb üksi
Elu aeg on endaga sõbraks saamise aeg

Ole enda lemmikloom :-)

Lend kosmosesse!

NVK protokoll nr. 13

NVK protokoll nr.13.

Energia avastuskeskuses 30.03.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Feliks Unt, Joel Vahur, Jaanus Kaljulaid.

Külastasime Energia avastuskeskust. Hoone ajaloost:
Hoone ehitati aastal 1912 ja ehitust juhtis insener P. Kürenius. Esimene elektritarbija ühendati võrku 24. märtsil 1913. Jaam sai nimeks Tallinna Linna Elektri Keskjaam.Hoonet on ümber ehitatud aastail: 1924, 1929 (arhitekt E. Habermann) ja 1934. Teise maailmasõja ajal elektrijaam osaliselt hävis, kuid see taastati 1948. aastaks.Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse eelkäijaks selles hoones oli Energeetikamuuseum, mis avati 17. detsembril 1993 ja tegutses 5 aastat. Aastast 1999 tegutseb põnevate torude ja generaatorite interjööris Sihtasutus Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus, mille ärinimeks oli 10 aastat «ENERGIAKESKUS». Augustist 2009 kasutab asutus nimetust Energia avastuskeskus.
Esimeseks ja ilmselt kõiki huvitavaks sündmuseks meie külaskäigul oli Virtuaalkosmose-nimeline programm. Nägime sfäärilisele ekraanile projekteeritud tähistaeva kujutist kõikide tähtkujudega ja planeetide lähivaadetega. Keskuse teemajuhid rääkisid sellele peale väga huvitavaid seletusi. Hiljem tutvus igaüks omal käel 160 interaktiivse eksponaadiga.

Meie juhatus jätkas päeva kiirete probleemide arutamisega. On idee korraldada sotsioloogiline küsitlus Nõmme pensionäride tüüpiliste probleemide kohta. Küsitluse tulemused annaksid meile asjalikke mõtteid selle kohta, mida klubi saaks Nõmme heaks teha.

Otsustati: 1) Eero Laidre täpsustab hr. Nugisega kohtumise 13.04.10. ja püüab kaasata Ülo Vooglaiu meie sotsioloogilise küsitluse korraldamisse
2) Esitatud logo variantide hulgast leidis poolehoidu logo „Kolm pead“. Tiit palub kunstnikul veel mõnd pisiasja täiendada
3) Jaak püüab saada meile kohtumise hr. Vakraga, et saada teada linnaosa soove talgute asjus, mille järel valime meile talgutööde objekti
4)Kõik juhatuse liikmed otsivad klubile võimalust peale talguid 1.05. pidada maha mõnus saunaõhtu
5) Tiit sai kokkuleppe Bastioni käikude külastamiseks 27.04.10



Protokollis Urmas

Pildid

Kevad on täis üllatusi!

! Nii ka täna 23. märtsil 2010. aastal. Kui me Nõmmelt sõitma hakkasime, et kella üheks Toompeale jõuda, paistis päike. Klassikut meenutades, võiks öelda, et kui 10 Nõmme vanameest Toompea lossi jõudsid, oli Riigikogu istung juba lõppenud. Üksikud rahvaesindajad kiirustasid veel vaheajale, et õhtul taas kohad sisse võtta ja kuulata suure tähelepanuga opositsiooni esitatud parandusettepanekuid, mis takistaksid koalitsiooni hääletamast pensioniea tõstmise poolt. Esimene üllatus oli see, kui Hanno Pevkuri asemel tuli meile vastu pr.Õnne Pillak, kes on Linnavolikogu liige, aga peale selle ka Nõmme halduskogu liige. Tema juhtis meid mööda koridore, kus parajasti ajakirjanikud oma küsimustega poliitikuid piinasid, valgesse saali. Siin tabas meid uus üllatus. Meid võttis vastu proua Maret Maripuu, kes rääkis meile põhjalikult Toompea lossi ajaloost. Edasi viis ta meid Riigikogu tiiba, kus tutvustas parlamendi ülesandeid, XI koosseisu ja selle paiknemist suures saalis. Meil oli võimalus olla külaliste rõdul ja jäädvustada end üldpildile koos lugupeetud Maret Maripuuga ajakirjanike rõdul. Suur tänu neile!
Edasi jalutasime juba üle lossiplatsi sotsiaalministri Hanno Pevkuri saatel täidesaatva võimu teostaja poole. Peale tavapärast turvakontrolli saime tutvuda pressikonverentsi ruumiga, sest saaliks teda nimetada kuidagi ei saa. Annab välja keskmise tippjuhi kabineti mõõdud. Proovisime siis olla ministri rollis ja ajakirjanike (vahest ka ebakompetensete) küsimuste turmtule all. Siit suundusime juba tiiba, kus asub Vabariigi Valitsuse kabinett. Üllatuste jada jätkus sellega, et meid oli nõus vastu võtma Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister Andrus Ansip isiklikult, kellel oli oma päeva ajakavas tekkinud väike paus! Stenbocki maja peremehena andis ta meile korraliku ajalootunni, selle sõna otseses mõttes. Sisukas ülevaade maja ajaloost tänase päevani välja kestis umbes tund aega. Selle aja sees jõudis peaminister tutvustada oma töö- ja valitsusekabinetti, kus iga vanamees valis endale sobiva ministri tooli, et kuulata Eesti Vabariigi Valitsusjuhi arvamust Eesti kohast Euroopa majanduslikpoliitilisel kaardil.
Kevad on täis üllatusi! Kui me Toompealt alla astusime, sadas juba midagi, mis ei olnud lumi ega ka vihm. Niisugune üllatusterohke on see kevad. Ootame ja loodame, et Toompealt jõuab meieni ainult häid üllatusi!

kirjutas Johannes

Vastuvõtt Toompeal

Ekskursioon Riigikokku ja peaministri vastuvõtt.

Mõne aja eest kirjutas ajakirjanik Sirje Niitra meie klubist väikese artikli „Postimehes“. Seda juhtus lugema sotsiaalministri nõunik Timo Vaarmann. Tubli noormees nägi meie tegevuse inimlikku mõõdet ning sotsiaalset sisu, esitas info hr. Pevkurile ja üks meie jaoks kena sündmus hakkas hargnema.
Saime sotsiaalminister hr. Hanno Pevkurilt kutse EV valitsuse maja külastamiseks. Sellega liideti võimalus kõndida ringi Toompea lossis, näha Riigikogu tööruume ja saada teada hoonetekompleksi ajaloolisi üksikasju.
23. märtsil kogunesimegi Riigikogu pääslasse, meid kureeris linnavolikogu liige pr. Õnne Pillak (ilmselt on ta ka Riigikogu juures mingis ametis, kas ehk RE-s?). Vastuvõtt oli soe ja infotihe. Riigikogu liige pr. Maripuu tutvustas Toompea linnuse, lossi ja Riigikogu hoonete ajalugu, juhatas meid läbi ajalooliste saalide istungisaali rõdule. Tegime, nagu traditsiooniks, grupipilte. Imetlesime 1920. aastatel tehtud (Riigikogu hoone ehitusaeg) julget sisekujundust, kiikasime reformikate fraktsiooni tööruumidesse. Üllatavalt lahedad töötingimused paistsid olevat, seda enam, et igal Riigikogu liikmel on oma kabinet ja abivägi. Sellega sai elementaarne ring Toompea lossis läbi. Meie klubivend Jaak oleks hea meelega vaadanud sisse kabinetti, kus tema isa mõne aastakümne eest oli töötanud, aga kahjuks oli ruum parajasti hõivatud. Koridoris kõndides nägime, kuidas ETV võttis intervjuud riigikogulastelt, sest täna algas erakondade juntimislahing pensioniea tõusu teemal. Paar kaamerat oli korraks suunatud ka meie „delegatsioonile“ ja õhtul AK-s võisime kümmekond sekundit meid ekraanil näha. Pr. Õnne Pillak jättis meiega hüvasti, pakkudes lahkelt võimalust igal vajalikul ajal tema kui Tallinna linnavolikogu ja Nõmme linnaosa halduskogu liikme poole pöördumiseks.
Nüüd asus meiega tegelema hr. Pevkur. Jalutasime Stenbocki majja, tõestasime turvaväravates veelkord rauasisalduse puudumist ja istusime maha valitsuse pressiruumi toolidele. Mängisime kordamööda ministreid, et peaministri assistendi fotoaparaat ja meie endigi omad saaksid jäädvustada meid tähtsatel toolidel. Saime teada, et harilikult juhatab pressikonverentsi peaminister ise, aga tema äraolekul haridusminister või kolmanda võimalusena valitsuse „kõige ilusam minister“. Meie ja vist ka sotsiaalministri suureks ja toredaks üllatuseks võttis meid nüüd „ette“ peaminister hr. Ansip. Ootamatult põhjaliku ja ligi tunnipikkuse vestluse (muidugi viisakalt peaministripoolse aktiivsusega) jooksul saime humoorika ülevaate Stenbocki maja ehitamisest ja ajaloost, riigieelarve tasakaalu küsimustest, erinevate valitsuste panusest meie Venemaa-ekspordi mahtude kõikumistesse, suhtlemisest välisriikide VIP-idega, Bushi ja Blairi külaskäikudest ja päris paljudest muudest valitsusasjadest. Vägagi huvitav oli! Hr. Ansip juhtis meid läbi e-valitsuse kabineti ja läbi „neljasilmavestluste“ toa kuulsale Stenbocki terrassile ja sealt oma töökabinetti. Kabinetis on ajaloohõnguline mööbel, esimese riigivanema töötool (väidetavasti toolist kinnihoidmise küünejälgi ei pidavat näha olema), vägev kappkell, mis tuletab valitsusjuhile meelde valitsusaja ajalikkust ja tähtis nahkne tugitool, millel Partsi kassi küünejäljed. Keegi meist teadis, et kassi nimi oli olnud Miisu, aga keegi ei tea seda, mis tast nüüd saanud on. Hr. Parts ise on majandusministrina igatahes omal kohal ja mine tea...
Tänasime hr. peaministrit väga huvitava vestluse eest ja hr. Pevkuri juhtimisel asutasime end lahkuma. Mulle jäi natuke hinge kriipima, et Hanno Pevkur, kes meile selle vägeva päeva korraldas, jäi natuke varju oma ülemuse kõrval, aga – tagasihoidlikkus kaunistab inimest. Saime lubaduse, et juhul kui vajame häid nõuandeid oma klubi rahastamise asjus, võime loota ministri toetusele. Vastastikuste heade soovidega jätsime ministriga Toompeal hüvasti ja omavahel tulevastest riigikoguvalimistest vesteldes kõndisime all-linna. Asjaolude soodsa kujunemise korral läheme suvel veelkord Toompeale ja seekord ronime 205 astet üles piki Pika Hermanni treppe, et ülal imetleda meie superilusat linna ja seista riigi kõige nähtavama lipu all.
kirjutas Urmas

Erakorraline protokoll nr.1

23.märts.10
Nõmme VK Erakorralise kogunemise protokoll nr.1
Erakorraline kogunemine toimus meil 23 märtsil 2010 erkorralises kohas. Ja ka sündmus oli erakorraline. Olime kutsutud külaskäigule Toompeale Riigikogusse ja
Valitsuse ruumidesse Stenbocki maija. Küllakutsujaks oli sotsiaalminister hr.Pevkur.
Kogunesime kl. 13.00 Riigikogu sissepääsu juurde ja meid võttis vastu Tallinna linnavolikogu liige pr. Õnne Pillak, kes juhatas meid läbi Riigikogu keeruliste käikude Valgesse saali. Saalis ootas meid Riigikogu liige pr. Maret Maripuu, kes andis meile põhjaliku ülevaate Toompea lossi ajaloost ja tänapäevast. Tänu Maret Maripuu headele ajaloolistele teadmistele ja ladusale jutuoskusele täienesid meie teadmised oluliselt meie parlamendihoone ja parlamendi töö kohta.
Teadmisi tulvil suundusime pr. Maripuu juhatusel tutvuma Riikikogu tööruumidega. Soovijad võisid rahuldada oma uudishimu mööda koridore jalutades ja Riigikogu saali rõdudelt Riigikogu saali kiigates. Kõigi küsimustele anti ammendav vastus. Fotoaparaatidel lasti välkuda ja neid pilte näete ka selle loo lisana.
Kui Riigikoguga oli tutvutud, ühines meiega sotsiaalminister hr. Hanno Pevkur, kes juhatas meid Stenbocki maija tutvuma Eesti Valitsuse majaga.
Peale rutiinset turvakontrolli juhatati meid Valitsuse pressisaali. Olime palju kordi näinud seda ruumi televiisori vahendusel ja arvasime selle olevat avara saali. Tegelikult oli see oodatust kordi väiksem ja tagasihoidlikum, kuid siiski asjalik ja õdus. Kasutamsime võimalust istuda toolidel ja laua taga, kus Eesti Valitsus annab pressi ees aru. Loomulikult jäädvustasime selle ka piltidele. Soovijad võisid esitada küsimusi sotsiaalminister hr. Hanno Pevkurile.
Ruumist lahkudes ootas meid ees tõeline üllatus. Peaminister Andrus Ansip oli nõus,vaatamata oma tihedale töögraafikule, meile tutvustama Stenbocki maja ajalugu ja ka valitsuse praeguseid tööruume. See, mida olime näinud ainult TV vahendusel,seda nägime ja kuulsime nüüd ise. Saime tõesti hea ülevaate kogu maja ehituse, remondi ja sisustamise kohta sellisena nagu seda praegu ise nägime. Vastuvõtu saalist siirdusime ministrite tööruumi (e-valitsuse kabinet), kus igaüks võis valida endale sobiva ministri tooli ja proovida, kuidas ministri toolil istumine tegelikuses on. See e-kabinet oma kaasaegsusega on avaldanud kõiki Eesti Valitsuse tööruume ja seda e-valitsust külastanud välismaiste riigipeade ja delegatsioonide imeltlust. Peminister vestles meiega ja rääkis praegusest olukorrast. Vastates küsimustele, toonitas ta, et majanduses on praegu kõige suurem probleem töötus, kuid valitsus tegeleb sellega ja prioriteediks on õppimine ja ümberõpe, milleks eraldatakse ka suuri rahasummasid.
Eesti-Vene suhetes nägi hr. Ansip positiivsena seda, et ärimehed on üksteist leidnud ja kaubavahetus Venemaaga on protsentuaalselt kõrgeim, võrreldes eelnevate valitsustega. Ka toonitas hr. Ansip, et pensioni tõus oli õige otsus, vaatamata soovitustele vähendada pensione, et kokkuhoitud rahaga saada tasakaalu riigi eelarve. Eelarve tasakaalustamiseks leiti teisi võimalusi ja seda mitte populistlikel kaalutlustel valimishäälte püüdmiseks, vaid lähtudes soovist parendada pensionäride olukorda.
Nüüd jätkus maja tuvustus ja külastasime ruume, kus peetakse läbirääkimisi välisriikide kõrgete peadega. Sealt siirdusime peaministri kabineti rõdule, millelt avanes lummav vaade lumisele Tallinnale. Rõdult astusime peaministri kabinetti.
Kabineti mööbel on tõeline vaatamisväärsus, mis on valmistatud Lutheri vabrikus. Peaministri toolil kinnihoidmiest tekkinud küünejälgi näha ei olnud. Küll olid aga küünejäljed külaliste toolil, mille oli jätnud hr. Juhan Partsi peaministriks oleku ajal tema kass. Peminister näitas meile temale käsikirjas president Bucshi poolt kirjutatud kirja ja laual oli pilt, kus spordimehena tuntud hr. Ansip poseerib koos meie sumomaadleja Baruto ja Jaapani suursaadikuga.
Tõeliselt muljetavaldav päev sai läbi ja siirad tänud kõigile, kes võtsid vaevaks seda päeva meile sisustada. Hüvastijätul soovis pr. Õnne Pillak nägemist , et külastada ühel kenal kevadpäeval Toompea lossi liputorni.

Protokollis Tiit

NVK protokoll nr.12.

Pääsküla Gümnaasiumis 16.03.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Rünno Meos, Kalev Rannala, Heino Reindla, Jaak Sal-Saller, Hilmo Seppel, Feliks Unt, Joel Vahur.

Klubi liikmeks soovis astuda: Jaanus Kaljulaid


Arutati: Stenbocki maja külastust, Energiakeskuse külastust, hr. Nugise kutsumist meile esinema, klubi logo valikut, hr. Pugi taotlust retsenseerida tema teost „Järg Põrgupõhja uuele Vanapaganale“.

Otsustati: 1) 23.03.10 kell 13.00 koguneme Toompea lossi ees ekskursiooniks lossis ja sealt läheme edasi Stenbocki majja, kus toimub kohtumine sotsiaalministri hr. Pevkuriga
2) 30.03.10. kell 15.00 läheme ekskursioonile Energiamuuseumi
3) Eero Laidre räägib läbi hr. Nugisega kohtumise 13.04.10. Koht jäi veel lahtiseks
4) Esitatud logo variantide hulgast leidis poolehoidu logo, mis kujutab istuvat härrasmeest. Siiski taotletakse veel mõne variandi esitamist ja otsus tehakse 30.03.10.
5) Hr. Pugi teose trükib välja Tiit, loevad Arnold ja Eero ning retsenseerib Eero.

Toimus: Klubiliikmete vaheline mälumäng. Mängu parimad lahendajad olid Paul Kustala ja Jaanus Kaljulaid. Nende vahel korraldasime lisavooru, mis püsis kaheksa küsimuse jooksul tasavägine, lõpuks võitis mängu Paul Kustala, kes sai auhinnaks teatmiku „1000 parimat küsimust ja vastust“.
Tähistasime Pauli juubelit tordi, kohvi ja hea shampanjaga (juubilari kulu ja kirjadega!)
Arutasime meie rahva demograafilist olukorda, infouputuse probleemi jms. huvipakkuvaid teemasid.



Protokollis Urmas

NVK protokoll nr. 11

NVK protokoll nr.11.

Nõmme muuseumis 02.03.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Feliks Unt.

Klubi liikmeks soovisid astuda: Joel Vahur, Heino Reindla


Arutati: Järgmise koosoleku teemat

Otsustati: 1)16.03.10. toimub Pääsküla Gümnaasiumis klubi liikmete mälumängu individuaalvõistlus. Küsimused koostavad Kalev ja Urmas.
2) Arnold teatab 16.03. koosolekul Energiamuuseumi külastamise tingimused 30.03.10.
3)Tiit selgitab Botaanikaaia külastamise võimalusi 13.04. 10.

Teemal „Kliimamuutused“ esines hr. Andres Tarand, kes käsitles kliima soojenemise vastu tegutsemise poliitilisi aspekte, kliima parameetrite mõõtmise, modeleerimise ja analüüsi probleeme ja energeetilise julgeoleku olukorda erinevates riikides. Kuulajate poolt esitati palju küsimusi. Teema on väga lai ja raskestiuuritav ning kliima muutumise kiiruse suhtes ei ole kindlaid seisukohti.


Järgmine koosolek toimub Pääsküla Gümnaasiumis 16.03.10.


Protokollis Urmas

Kaks nõmmevanameest käis Tartu maratonil

21. veebruaril sõitsid Paul ja Urmas Tartu maratoni 31. km. raja läbi. Raske rada oli, aga rõõmu ja rahulolu sai sellest sõidust iga suusataja.

Kohtumine "Postimehe" ajakirjaniku pr. Sirje Niitraga

NVK protokoll nr.10.

Pääsküla Gümnaasiumis 16.02.2010.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Rünno Meos, Madis Pobul, Kalev Rannala, Hilmo Seppel, Feliks Unt.
Uue liikmena võtsime vastu: Eero Laidre

Arutati: järgmise koosoleku toimumist Nõmme Muuseumis, hr. Andres Tarandi nõusolekut esineda meile kliimamuutuste teemal. Kuna oli vastlapäev , siis kohvi ja kuklite juures oli võimalus arutada vabadel teemadel, mida ka kasutati.

Teemal „Ajalehtede toimetuste töö, ajalehe kirjutamisega seonduv“ esines Postimehe ajakirjanik pr. Sirje Niitra.


Järgmine koosolek toimub Nõmme Muuseumis 02.03.10.

Protokollis Urmas

Ajaleht "Postimees" 23.02.2010

Nõmmel tegutseb Vanameeste Klubi

Nõmmel tegutseb juba viiendat kuud omalaadne klubi, kus soliidses eas härrasmehed koos käivad ja tarka juttu kuulavad-räägivad.

«Panin tähele, et tänavail kõnnib palju kurbade nägudega vanemaid mehi, kes poekott näpu otsas, tülpinult kodu poole astuvad. Mõtlesin, kas neil on seal koduski ootamas kedagi, kellega juttu vesta. Nii tekkiski mõte luua suhtlemisvõimalus väärikas eas üksikutele meestele ja miks mitte ka neile, kel ainuüksi oma naisega suhtlemisest väheks jääb,» rääkis idee algataja Urmas Lepik. Teine oluline eesmärk on ajaga tasa püsida, samuti ennast kuhugi kuuluvana tunda.
Ajalehes «Nõmme Sõnumid» ilmunud kuulutuse peale vastas esialgu mõni üksik, kel oli nii palju huumorimeelt, et julges ennast vanameheks nimetada. «Ega me selliseid, kes seda nime pelgavad, väga tahagi, sest need on liiga tõsised,» lausus Lepik. Teadlikult pandi uks kinni nende ees, kes tahtsid sellist uudset rahvaalgatust poliitilistel eesmärkidel ära kasutada.

Tänaseks on MTÜ Nõmme Vanameeste Klubi nimekirjas juba paarkümmend meest, kellel vanust 59 ja 84 eluaasta vahel ja haridust seinast seina. Mingeid piiranguid peale poliitikakeelu pole klubile pandud - tulla võivad kõik, kel huvi ja tahtmist. Ka liikmemaks, 25 krooni kuus, peaks olema kõigile jõukohane.

Esialgu käiakse koos Pääsküla Gümnaasiumi tühjaks jäänud klassiruumis, kus on mõne asjatundja esineja toel jutuks olnud nii vabamüürlus kui X-failid, taoistlik maailmakäsitlus ja tänapäeva ajakirjandus. Järgmisena tuleb diskussiooni kliimamuutustest käivitama Andres Tarand.

Kavas on ka mitmed väljasõidud nii Nõmme muuseumi kui Tallinna vanalinnaga tutvumiseks, aga ka põhjarannikule ja suvel Soome Turu saarestikku kalale.

Sirje Niitra

Koosolek koolis

Väike piltlik ülevaade koolis toimunud koosolekust. Millal me istusime viimast korda koolipingis?

NVK koosoleku protokoll nr. 9

Pääsküla Gümnaasiumis 02.02.2010.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Rünno Meos, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Enno Selke, Magnold Selts, Hilmo Seppel, Feliks Unt, Heino Vollmann.

Uue liikmena võtsime vastu: Rünno Meos.

Arutati: klubiruumide kasutamist Pääsküla Gümnaasiumis, järgmiste koosolekute ja tegevuste teemasid.

Otsustati: 1. Kalev ja Feliks ehitavad ühele kapile ukseluku, et klubi inventari kapis hoida. 2.Kalev teeb ruumikasutus-registri.
3. Kohvitassi/teetassi hinnaks lepiti kokku 2 kr.
4. Jaak taotleb Nõmme linnaosavalitsuselt arvuti ja projektori pidevat kasutusvõimalust ja klubile paremat ruumi, kohtudes hr. Vakraga.
5. Püüame alustada mälumängude korraldamisega (Madis Pobul) koosolekutevahelisel ajal.
6. Urmase poolt pakutud lähikuude tegevuskava täiendati mitmete punktidega ja võeti tegevuse korraldamise aluseks järgmisel kujul:
- 16.02. Teemal „Ajalehtede kirjutamine ja toimetuste töö“ kutsume esinema pr. Sirje Niitra (Urmas korraldab);
- 02.03. Teemal „Kliimamuutused“ kutsume esinema hr. Andres Tarandi (Jaak korraldab);
- 16.03. Teemal „Reisid Euroopas“ kutsume esinema Arnoldi sõbra;
- 30.03. või 13. 04. toimub klubi koosolek Tallinna Botaanikaaias (Hr. Urmas Laansoo)
- 27.04. või 13. 04. toimub koosolek Nõmme Muuseumis (Tiit täpsustab)
- 11. 05. Püüame korraldada kohtumise hr. Rainer Vakraga ( Jaak kohtub temaga 8.02.) teemaks info Nõmme arenguplaanide kohta;
- 25.05. jalgsiekskursioon Toompeal (Urmas korraldab) ja Kiek in de Kök`ist algavate maaaluste käikude külastus (Tiit korraldab )
-. 9.-13. 06. kalastusretk Turu saarestikku (Urmas korraldab)

Edaspidi (suvel) korraldame petangimängu, jalgsiekskursiooni Nõmmel, ekskursiooni põhjarannikul kuni Narvani ja talgulaagri mõnel looduskaitsealal. Sõltuvalt asjade arengust Nõmme Noortemajas võibolla ehitame neile suve jooksul õuesõppe hoone (katusealuse).

Rein rääkis puhkusereisist Indiasse.
Paul kogus liikmemaksu.

Järgmine koosolek toimub Pääsküla Gümnaasiumis 16.02.10.


Protokollis Urmas

Jaagu jutustus Islandist

Jaagu ülevaatlik ja huvitav ettekanne tema reisist Islandi vabariiki pakkus kuulajatele huvi ja tekitas nii mõneski reisimõtte, külastada seda külma maad. Vastust küsimusele, kuidas maitses kohalik hapendatud vaalaliha on näha kõrvalolevalt pildilt.

NVK protokoll nr. 8

NVK protokoll nr.8

Alfredi pubis 19.01.2010.

Kohal olid: Paul Kustala, Johannes Kuura, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Mati Selts, Hilmo Seppel, Feliks Unt.

Uue liikmena võtsime vastu: Mati Selts

Arutati: klubiruumide rentimist Pääsküla Gümnaasiumis, klubiliikmetelt intervjuude üleskirjutamise eesmärke, järgmiste koosolekute ja tegevuste teemasid.

Otsustati: 1.Korraldada järgmine koosolek 02.02.10. Pääsküla Gümnaasiumis klassis nr. 301, milles Urmas lepib kokku kooli direktori hr. Peep Laidveega ja kus klubi otsustab kohavaliku lõplikult. Järgmiseks koosolekuks toob Tiit kaasa kohvikeetja, Urmas toob ühekordse kasutuse kohvitasse, kohvi, suhkru jm. vajaliku ning liikmed võtavad soovi korral kaasa omad kohvitassid. Koosolek on mõeldud sisseelamiseks uues kohas ja erilist päevakorda ei ole.
2. Johannes alustab esimesel võimalusel intervjuudega, mille eesmärkideks on koostada liikmete nõusolekul neid ja nende elu ning huve teistele liikmetele tutvustav materjal, võimaluse korral koostada sellise materjali põhjal üldistav väljaanne ja võibolla koostada raamat meie põlvkonna kohanemistest mitmekordsete suurte muutustega meie eluajal.
3. Mati ettepanek korraldada tulevikus kutsutud esinejatega tasulisi sündmusi (loengud etc.) ja sel teel teenida klubile sissetulekut võeti kavadesse.
4.Trükkida järgmiseks koosolekuks kõigile liikmetele liikmete kontaktide leht. ( Tiit )
5.Järgmistel koosolekutel püüame oma külalisteks saada linnaosavanema hr. Vakra, millalgi ka hr. Andres Tarandi, lähemal ajal Mati tütre ja hr. Urmas Laansoo (kes räägivad meile maagilistest taimedest) ja ühe kevadistest koosolekutest viime läbi Nõmme Muuseumis koos jalgsiekskursiooniga Nõmmel.
6. Klubiruumide peremeesteks esitati Kalev ja Feliks, kes elavad Pääsküla kooli lähedal ja on sobivalt asjalikud mehed.


Jaak Sal-Saller rääkis oma sidemetest Islandiga, esitas sisuka ülevaate saarest, Islandi riigist ja rahvast, proovisime pitsikese islandi viina ( hea rüüp! ) ja vaatasime slaidiprogrammi Jaagu poolt saarel tehtud piltidest.
Paul kogus liikmemaksu.
Tiit jäädvustas esineja blogi tarvis oma kaamerasse.

Järgmine koosolek toimub Pääsküla Gümnaasiumis 02.02.10. kl.16.00

Elust maakeral ja mujal!

Juh-hei!
HEAD UUT AASTAT KÕIGILE! Nii noorematele kui vanematele ja Nõmme Vanameestele!
Tänaseks on pühad möödas. Kui ma mõtlen eilsele klubiõhtule, siis oli see super hea õhtu! Oma elus oleme me kõik midagi vastuolulist kogenud, aga midagi sellist kohtasin esmakordselt.
Asja juurde! Vähem mögöšš rohkem kui tögöšš, nagu ütlevad hõimuvennad Ungaris. Mõni aeg tagasi tekkis meil huvi vabamüürluse kui liikumise vastu. Kõik me oleme midagi kuulnud, aga see on rohkem kui kuulujutt millel pole tõepõhja raasugi all. Tänu Paulile saigi me klubi suure au osaliseks ja meile pidi vabamüürlaste vennaskonnast tulema rääkima keegi , kes ei häbene seda avalikult teha. Jõudsime Toomasega mõni minut varem kohale ja pidasime aru kas minna üles või oodata kuni teised ka kohale tulevad. Järsku astub sisse lugupeetud kultuuri- ja ühiskonna tegelane härra Voldemar Promet.Tundsime teineteist ära ja tervituse järel jõudis mulle kohale, et Volli ongi meie tänane lektor. Talle omase mõttekindla esinemisstiiliga tunnine ettekanne möödus kiiresti. Kuskil on kirjutatud: sõin ja jõin seal minagi kõhtu ei saanud midagi! Ei jõudnud eelnev info mu „kõvakettale” kinnituda kui juba tuli uus „lask raskerelvadest”.Igor Volke! Kõige kuulsam pritsimees ENSV-s. Rääkis endast, oma tegevusest, maast ja ilmast ja sellest mis selle sees on. Oskas ka oma teema väga oskuslikult traagelniitidega eelmise teemaga kokku vedada, jäädes maailma käsitluselt ikkagi täiesti vastaspoole.Lugupeetud Urmas ütles seepeale: Üks udune asi läks veelgi udusemaks! Juh-hei!
Kirjutas Johannes Kuura

2009 Jõuluõhtu!

Juh-hei! Meil vanameestel ikka veab nagu vanal seal. Ära seda võta tõsiselt, sest sead tuuakse kõiki traditsioone järgides ohvriks suuremat sorti söömarallile, mis läheb kohe-kohe lahti.
Vedas aga selle poolest et saime sellest Jõulude kodusest ettevalmistusrallist üheks õhtuks vabaks!
Loomulikult, oli ju järjekordne teisipäev, 22. detsember, kell on 16, aga see tähendab klubi õhtut. Meie värskelt valitud MTÜ juhatus oli tellinud lauale jõulutoidud. Hetk oli pidulik! Seoses õhtusöögiga, või oli see pühade lähedus, mis tekitas minus piduliku pühade tunde ja julgen arvata et enamus tundis samamoodi. See pühade tunne käib meiega kaasas, sest oleme ju piisavalt kaua ilmas elanud ja pühi pidanud.
Igaüks mäletab lapsepõlve jõuluõhtuid omamoodi ja kindlasti on nendes mälestustes midagi ühist. Olgu need toidulõhnad, reejalaste all krudisev ja kriuksuv lumi kirikuteel või värelev küünlaleek värskelt raiutud kuusepuul.
Oma sissejuhatavas sõnavõtus väljendas Urmas rahulolu meie pühadeeelse kokkusaamise puhul ja lisaks headele soovidele palus teha rohkem mõttetööd meie ühistegevuse osas. Pidulik õhtusöök võis alata. Ootasime teatud uudishimu ja põnevusega päevakorras olevat Heino ettekannet. Auväärt eas Heino pidi pajatama oma kirjust ja keerulisest eluteest aga viimasel hetkel tõmbas ta nagu hädapidurit ja saanud aru õhtu tähendusest jäi see ära. Sellega olid Jõulud saabunud Rahumäe jaama lähistele.
Juh-hei!
Kirjutas Johannes Kuura

NVK protokoll nr.7

NVK protokoll nr.7

Alfredi pubis 05.01.2010.

Kohal olid: Tiit Luiga, Johannes Kuura, Urmas Lepik, Jaak Sal-Saller, Paul Kustala, Arnold Branten, Madis Pobul, Toomas Erna, Hilmo Seppel.

Õnnitlesime Arnoldit 80.-l sünnipäeval.
Hr. Promet tutvustas vabamüürlust maailmas ja Eestis ning vastas küsimustele.
Hr. Igor Volke rääkis X-failide teemal.

Arutati: klubiruumide leidmise võimalusi, liikmemaksu kehtestamist, järgmise koosoleku teemat, klubiliikmete vormistamist avalduse esitamise teel.

Otsustati: Klubile ruumide leidmiseks kohtuvad Tiit, Jaak ja Johannes 7.01. Nõmme muuseumi direktrissiga, vajadusel lähevad Johannes ja Urmas vaatama Nurme tänaval asuvat linnaosavalitsuse omandis olevat puutöötuba.
Liikmemaksuks lepiti kokku 25 krooni kuus. Klubi rahadega tegelemiseks valiti laekuriks Paul Kustala. Maks kogutakse alates 19.01.10.
Järgmisel koosolekul räägib Jaak Islandi saarest ja Islandi Vabariigist ning islandlastest.
Klubiliikmed täidavad avalduse blanketi järgmisel koosolekul.
Johannes alustab klubiliikmetelt intervjuude võtmist järgmisel koosolekul.
Mardil palume jätkata klubi logo variantide väljatöötamist.

Järgmine koosolek toimub Alfredi pubis 19.01.10..

Protokollis Urmas