Vanamehed Iru Soojuselektrijaamas

Eesti Energia energiakontserni kuuluvale Enefit Greenile alluv Iru SEJ alustas 1978. aastal masuudil töötava soojuse ja elektri koostootmisjaamana. Kui vahepeal oli üsna pikalt kütuseks ka maagaas, siis aastal 2013 alustas Irus tööd jäätmeenergiaplokk, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks Eestis tekkivaid segaolmejäätmeid. Kuigi gaasigeneraatorid on pidevalt sisselülitusvalmis, pole neid viimasel viiel aastal kordagi käivitatud. Põhiosas toodetakse praegu Tallinnale ja Maardule kodusooja, elektrit väljastatakse vaid 16 megawatti ehk kolme keskmise tuuliku jagu. Segaolmejäätmeid põletatakse päevas 600, aastas 250 000 tonni. Kui algusaastatel toodi neid juurde ka Soomest ja Iirimaalt, siis nüüd on kõik jäätmed kodust päritolu. Olmejäätmed on soojatootmisel isegi parema efektiivsusteguriga (82%) kui näiteks põlevkivi või biojäätmed. Tarbija küttesüsteemi jõuab soojus eelnevalt puhastatud ja seejärel ülessoojendatud Pirita jõe veena. Vanamehed nägid ka segajäätmete seas jaama jäätmehoidlasse sattunud ja 1000-1200 kraadises ahjus põletamisprotsessist järele jäänud suuri metallkonstruktsioone, mis olid magnetiga ahjupõhjast välja tõstetud. Unikaalseimateks võõrkehadeks olid vaieldamatult gaasiballoon ja õppegranaat. 202 meetrisest jaama korstnast väljuvaid suitsugaase puhastatakse nii lubjapiima pihustamise kui kottfiltritega. Kui mürkgaaside kontsentratsioon ületab lubatu, jõuab info anduritest kohe keskkonnaametisse. Vanameeste võõrustaja Irus oli Enefit Greeni ohutusjuht Raul Reap.

Põlev prügi

Vanamehed Iru SEJ

Turbiinid

Iru SEJ tutvustus

Kuidas eakad e-Eestis ellu jäävad?

 Esmaspäeval trügisid klubisse Kataloonia TV-3 ajakirjanikud, et otsida vastust pealkirjas toodu küsimusele. Kolm ajakirjanikku ja tõlk Eestist uurisid vanameestelt, kuidas Eestist sai e-tiiger. Kohal olnud 8 meest said jagada oma mälestusi. Edasi uuriti milliseid e-teenuseid meievanused kasutavad ja milline on nende teenustega rahulolu. Lõpuks võeti Urmas veel personaalselt ette. Lõunamaise kombe kohaselt võttis kogu protsess ca 3 tundi.

Kohtumine eduka ettevõtjaga

 

Meie klubi vanim liige 96aastane Joel kutsus vanameestega kohtuma oma 60aastase vennapoja Urmase, kes tegutseb kolmes erinevas ettevõtlusvald konnas. Urmas on töötanud Hansapangas ning ettevõtluse ja innovatsiooni siht asutuse (EISA) eelkäijana tegutsenud EASi esimese juhina. Praegu on ta mööblitootja Woodman  OÜ, elektroonika-, masinaehitus- ja testseadmeid valmistava Tech Group ASi ning maadehaldusega tegeleva Farad Group OÜ nõukogu liige ning üks omanikest. Seitsme miljonilise aastakäibega Woodman OÜ ekspordib väikeseeria tellimusmööblit 20 erinevasse välisriiki. 28miljonilise käibega Tech Group AS toodang läheb enamikus samuti ekspordiks. 5500 hektarit metsa ja põllumaad haldava Farad Group OÜ rendib maid erinevatele ettevõtjatele. Kokku on firmal Eestis 318 kinnistut. Igal aastal istutatakse juurde 50 ha metsa. 

Erinevalt paljudest teistest ettevõtjatest Urmas Vahur Eesti praeguse majandus kliima üle väga ei kurda. Tuleb olla lihtsalt ettevaatlik ja ettenägelik, siis läheb hästi.

 

Klubi suurim reisimees andis aru

 Jaak on olnud meie kõikide suviste väljasõitude usin videole jäädvustaja juba pikki aastaid. On teinud seda igati professionaalselt ja lisanud pildile mõõduka huumoriga tekstiosa. Mitte vähem pole me nautinud Jaagu reisifilme laiast maailmast. Seekord tõi Jaak meile näha oma videoesinemise 2018. aasta klassikokkutulekult, kus ta tegi endistele klassikaaslastele kokkuvõtte oma kalli abikaasaga sooritatud maailmamatkadest. Kus nad küll poleks käinud? Lõuna-Koreas, USAs, Kanadas, Singapuris, Austraalias, Uus-Meremaal, Araabia Ühendemiraatides, Jaapanis, lisaks kõigis Euroopa riikides. Eredaimad muljed on Jaagule jäänud vaatest New-Yorgi kaksiktornide katuselt, senini maailma kõrgeimaks ehitiseks peetava Burj Khalifa ühelt ülakorruselt Dubais, osalemisest suurte maasturite kõrberallis sealsamas lähedal, pilgust udusele Fujijama mäele Jaapanis ning uskumatul kombel ka ühest unikaalse WC külastusest samas riigis. Kujutage ette: mehe sisenedes tõuseb prill-laud automaatselt üles, kui mehel aga muud vajadused, piisab õigetele nuppudele vajutusest ja sinu määrdunud kehapiirkond pestakse just sulle sobiva vee temperatuuri, surve ja kordade arvuga puhtaks ning seejärel ka kuivatatakse hellalt. Ei, selles kambris ei tööta kuulekad geišad, vaid tegutseb briljantne automaatika. Ilmselt sama lööva elamuse võiks tänapäeva jaapanlane saada kauges Eesti külas kuivkäimla külastusest.

Lõpetuseks kinnitas Jaak, et selleks tulebki palju reisida, et uskuma jääda, miks pole kuskil ilmas Eestimaast kaunimat paika.

Kehtna Seakõrva Ordul külas

 12. augustil külastasime Kehtna mehi, kes pakkusid meile terveks päevaks huvitavat vaatamist ja lõpuks maitsva lõuna. Meie poolt vedas projekti Urmas, kes kirjutab sellest pikemalt.

Niisiis pikemalt:

Esimese "objektina" maabusime kerges vihmasajus Lau külla, Otsa tallu, kus peremees Aare Hindremäe koos perenaisega meid lahkelt vastu võtsid. Saime tutvuda väga pika ajalooga taluga, kus tänaseks on osatud ühendada uus ja eelmine aeg. Peremees on tuntud fotograaf, aga samahea ka põllumehena. Tema tehtud on ka meie grupifoto, kus on juba kohal meie võõrustajad Seakõrva Ordust.

Järgmiseks võttis meid jutule hr. Kalju Laiapea, vaatasime ja nostalgitsesime tema muuseumis "Minevik", kuhu peremees oli kogunud endisaegseid põllutööriistu ja -masinaid. Püüdsime meeldida tema hobustele ja ponidele, ostes neilt huvi meie vastu pealinnast kaasavõetud leivapalukestega. Kohalikud perenaised olid valmistanud imehästi maitsva ja tummise seljanka (+ kringel ja kohv), mida manustasime koos võõrustajatega.

 Edasi kippus asi traditsiooniliseks - ei saa vanamehed ju läbi spordita. Hr. Aavo Toomla andis oma talus meile võimaluse proovida vibulaskmist. Mõni nool tabas meil isegi märklauda!

Loodame juba oktoobrikuus vastuvõõrustada Kehtna klubi mehi.

Vanamehed Pääsküla rabas

Meie nooruses oli levinud loosung: ka üks on võitlusväljal sõdur! Seega on ilmselt ka kolm vanameest Nõmme Vanameeste Klubi sobilik esindus. Eriti kui need kolm on klubi president, rahandusminister ja kroonik. Liiatigi oli esimesele kahele  Pääsküla raba lapse- ja nooruspõlve mängumaa. Nii jagus muljeid raba ja selle lähiümbruse kunagisest väljanägemisest ja võrdlusest tänasega terveks pooleteiseks tunniks, mis meil kulus neljakilomeetrise punase matkaraja läbimiseks. Üllatavalt palju noori kaasteelisi tuli rajal vastu.

Külaskäik Torgu kuningriiki

Oma igasuvisel traditsioonilisel väljasõidul otsustasime seekord külastada Saaremaa lõunatipus asuvat Torgu kuningriiki. Enne praamileminekut jõudsime veel käia uudistamas Virtsu vasallilinnuse varemeid. Meie esimese päeva võõrustajaks ja teejuhiks saarel oli Salme Põhikooli vägilaskasvu (202 cm) füüsikaõpetaja Kaupo Vipp, kes tutvustas koolimaja kõrval 2008. ja 2010. aastal leitud kahte laevmatust koos 41 viikingist sõdalase jäänustega, mis paigutas viikingite sõjaretked seni teada olnust ajajärgust tunduvalt varasemaks. Külastasime 160 aastast Jämaja kirikut, sealset ilusa muruvaibaga kaetud kalmistut, kuhu maetud ka osa Torgu kuninga Kirill I tuhast ning Nõukogude okupatsiooni algaastatel toonase tehnika viimase sõna järgi rajatud rannakaitsepatarei nr 315 ehk nn Stebeli patarei komandopunkti varemeid. Seejärel ronisid kolm vanameest, kes varem polnud Sõrve tipus käinud, sealse kõrge tuletorni vaateplatvormile, et kaunist ümbrust imetleda. Ülejäänud 11 leppisid maapeal asuvate vaatamisväärsuste nautimisega.

Piduliku õhtusöögi ja ööbimiskohaks sai endise Iide kooli ühiselamu. Järgnes hommikusöök Ohessaare rannakohvikus ja seejärel visiit Saaremaa unikaalsesse Lambakogusse Karala külas, mille rajajaks on olnud riigikogulane Mart Maastik koos pere ja paari abilisega. Elamus Eesti parlamendi maakivist klooni istungi külastusest ületas vanameeste kõik ootused. Esindatud olid nii kõigi riigikogu fraktsioonide hüüdlaused kui ka diskussioonid erinevatel riiklikel teemadel. Ei puudunud sõjaväeparaad, puhvet ega jõusaal. Selgitusi jagas härra Maastik isiklikult. Väljasõidu lõpetuseks kohtusime Kuressaares Saaremaa Seeniormeeste Klubi liikmetega ja tegime nende pealiku Kalle Kesküla juhtimisel lühikese bussiekskursiooni saare pealinnas. 

 

Virtsu linnuse varemetel

Jämaja kirikus

Kuningas Kirilli mälestuskivi

Sõrve tuletorn

Hüüdlaused

Lambakogu orkester

Mart Maastik selgitusi jagamas