Põnev põige lennukitemaailma.

 

Ilmselt iga mees on sattunud vähemalt mõned korras elus autoremonditöökotta. Kujutage nüüd ette aga mitmekümne meetri kõrgust angaari, kus remonditakse lahtivõetud mootorite ja osaliselt ka keredega suuri reisilennukeid.  Magnetic MRO AS on Tallinna Lennujaama territooriumil tegutsev kommertslennukitele täisteenust pakkuv hooldusettevõte. Ettevõte evib nii Euroopa Lennundusohutus ameti kui ka Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti sertifikaate. Firma eelkäija alustas 1995. aastal Estonian Airi hooldusosakonnana. 16-liikmeline meeskond hoolitses toona kahe uue Boeing 737-500 eest. Aastakümnete jooksul on endaga liidetud mitmeid teisi lennukite hooldusega tegelenud Euroopa firmasid. Praegu kuulub Magnetic MRO Hiina kapitalile. Tallinna lennujaamas paiknevates angaarides tehakse baashooldust lennukitüüpidele Boeing 737 ja Airbus 320. Teostatakse ka lennukite värvimist. Lisaks pakutakse liinihooldus teenust välismaa lennujaamades. Firmal on müügiesindused mitmel pool maailmas. Kokku on töötajaid ligi 700, neist enamik - umbes 400 - on ametis Tallinnas. Personal on rahvusvaheline. Firma tütarettevõttena tegutseb Magnetic Academy, mille  eesmärk on koolitada lähiaastatel 60–100 uut lennumehaanikut. Programm pakub võimalust neile, kellel puudub varasem lennundusalane haridus või kogemus, samuti annab see koolitusvõimalusi  ettevõttesse tööle võetud spetsialistidele.

 

 

 

 

Iirimaa reisimuljed

 

Klubikaaslane Ott meenutas oma mullu toimunud reisi Iirimaale. Nagu teada, on Suurbritanniast läänes eraldi saarel asuv Iirimaa jagunenud kaheks: kirdeosas paiknevaks pindalalt väiksemaks Põhja-Iirimaaks, mis on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist pealinnaga Belfast ja Iiri Vabariigiks pealinnaga Dublin, mis asub saare idarannikul. Riigis elas 2024. aasta seisuga umbes 5,4 miljonit inimest. Tänu suurele naabrile Inglismaale on iirlased pidanud läbi ajaloo osalema tõsistes ususõdades. Samas on loodus ja arhitektuur suures osas naabritega sarnane. Iirlaste uhkus on kindlasti maailmakuulus Guinnessi õlu. Mägistel karjamaadel kasvatatakse peamiselt lambaid, keda karjatavad peremeeste näpunäidete järgi ülikuulekateks õpetatud karjakoerad.

Seakõrva Ordu võõrustamine

 

Nõmme vanameestel käisid külas Kehtna Seakõrva Ordu liikmed. Nõmmekad kutsusid külalised kõigepealt Laagrisse Rimi poe katusele kardiga kihutama. Kiireimaks meheks osutus endisest krossisõitjast Avo nimeline külaline, aga järgmised neli kohta hõivasid keskmise vanuse järgi eakamad võõrustajad. Seejärel külastati koos Nõmme raudteejaamas asuvat Nõmme muuseumi, kus selgitusi jagas tuntud ajaloolane Leho Lõhmus. Esimene Nõmme raudteejaam kandis 1905. aastal ametlikku nime “7 versta Tallinnast”. 1924. aastal avati esimene elektriraudtee, mida näiteks Nõukogude Liidus veel polnud. Kivimäe raudteejaama praegust hoonet, kus asub Nõmme Vanameeste Klubi kodu, siis samuti  ei olnud. Selle rolli täitis algul üksnes katusealune, mille hiljem vahetas välja kaubavagunist paviljon. Nõmmel on elanud väga mitmed end Eesti kultuurilukku jäädvustanud inimesed: Nikolai von Glehn, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, Marie Under, Jaan Kross, Eno Raud, Heljo Mänd, Lennart Meri, Käbi Laretei ja paljud teised. Kohtumispäev lõppes Pääskülas Nõmme vanameeste traditsioonilises jõulupeopaigas kahe klubi ühise õhtusöögiga.

Nõmme muuseumis

Õhtusöök

Õhtusöök

Kardisõit

Külas gümnaasiumiõpilased

 

Vanameestele tulid külla Püha Johannese Kooli 10. klassi 16 õpilast koos õpetajaga. Nende soov oli kuulda vanameeste meenutusi teemal: “Minu elu muutnud hetked või inimesed”. Mart meenutas, kuidas ta ühe läti neiuga kohtuma minnes sai tuttavaks hoopis oma tulevase abikaasaga, kellega ta tänaseks juba kuuskümmend aastat koos elanud. Klubi vanim liige Joel meenutas, mismoodi ta Saksa okupatsiooni ajal läbi metsa koolist koju tulles puu otsas rippuma jäänud Vene parašütistiga kahevõitlusse sattus. Kuna neil aastail oli peaaegu igal koolipoisil kuskilt leitud püstol põues, jõudis omaealistega tublilt laskmist harjutanud Joel tulistada varem, kui ootamatult tulirelvaga possi sihtinud langevarjur. Toona ei julgenud ta juhtunust peale isa kellelegi teisele sõnagi rääkida. Oma lood jutustasid ka Jüri, Urmas ja Tiit.

Otsustades koolilaste kirjutusvahendite pideva liikumise järgi, jäid külalised kuulduga igati rahule.

Kohtumine Nõmme arhitekti ja linnaosavanemaga

Seekord vanamehad pressisid end linnaosa arhitektuuri ja laiemalt arengu eest vastutavate ametnike jutule. Arhitekt Alice Laanemägi ja linnaosavanem Karmo Kuri tutvustasid töö all olevaid arendusi ja mõtteid Nõmme arengutest. Vestluses puudutati ka igapäevasemaid teemasi: liiklus, soojuspumpade seadustamisega seotud ja laiemalt ehitustega seotud bürokraatiat jne. Huvitav info oli, Nõmme elanikud vananevad nii kiiresti et varsti tuleb hakata vähendama lasteaedade ja koolide õpilaskohti! Seepärast püütakse uute arendustega tuua Nõmmele uusi elanikke, maksumaksjaid.

Vanamehed Iru Soojuselektrijaamas

Eesti Energia energiakontserni kuuluvale Enefit Greenile alluv Iru SEJ alustas 1978. aastal masuudil töötava soojuse ja elektri koostootmisjaamana. Kui vahepeal oli üsna pikalt kütuseks ka maagaas, siis aastal 2013 alustas Irus tööd jäätmeenergiaplokk, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks Eestis tekkivaid segaolmejäätmeid. Kuigi gaasigeneraatorid on pidevalt sisselülitusvalmis, pole neid viimasel viiel aastal kordagi käivitatud. Põhiosas toodetakse praegu Tallinnale ja Maardule kodusooja, elektrit väljastatakse vaid 16 megawatti ehk kolme keskmise tuuliku jagu. Segaolmejäätmeid põletatakse päevas 600, aastas 250 000 tonni. Kui algusaastatel toodi neid juurde ka Soomest ja Iirimaalt, siis nüüd on kõik jäätmed kodust päritolu. Olmejäätmed on soojatootmisel isegi parema efektiivsusteguriga (82%) kui näiteks põlevkivi või biojäätmed. Tarbija küttesüsteemi jõuab soojus eelnevalt puhastatud ja seejärel ülessoojendatud Pirita jõe veena. Vanamehed nägid ka segajäätmete seas jaama jäätmehoidlasse sattunud ja 1000-1200 kraadises ahjus põletamisprotsessist järele jäänud suuri metallkonstruktsioone, mis olid magnetiga ahjupõhjast välja tõstetud. Unikaalseimateks võõrkehadeks olid vaieldamatult gaasiballoon ja õppegranaat. 202 meetrisest jaama korstnast väljuvaid suitsugaase puhastatakse nii lubjapiima pihustamise kui kottfiltritega. Kui mürkgaaside kontsentratsioon ületab lubatu, jõuab info anduritest kohe keskkonnaametisse. Vanameeste võõrustaja Irus oli Enefit Greeni ohutusjuht Raul Reap.

Põlev prügi

Vanamehed Iru SEJ

Turbiinid

Iru SEJ tutvustus

Kuidas eakad e-Eestis ellu jäävad?

 Esmaspäeval trügisid klubisse Kataloonia TV-3 ajakirjanikud, et otsida vastust pealkirjas toodu küsimusele. Kolm ajakirjanikku ja tõlk Eestist uurisid vanameestelt, kuidas Eestist sai e-tiiger. Kohal olnud 8 meest said jagada oma mälestusi. Edasi uuriti milliseid e-teenuseid meievanused kasutavad ja milline on nende teenustega rahulolu. Lõpuks võeti Urmas veel personaalselt ette. Lõunamaise kombe kohaselt võttis kogu protsess ca 3 tundi.