MEHED KOOS, ELU HOOS!

12 mai 2024

Kohtumine rohepöörde tõerääkijaga

 

Kuna ajad on ärevad ja valitsuse plaanid kummalised, oli meil taas külas elektriinsener Arvi Hamburg. Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimehena teab ja julgeb külaline tõde rääkida. Kui veel 2017. aastal kinnitatud Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 oli ette nähtud subsiidiumide ehk siis elektriarvetel taastuvenergiatasu kaotamine, põlevkivisektori osakaalu kahekordistamine sisemajanduse koguproduktis ning taastuvenergia osatähtsuse viimine 50%ni, siis viis aastat hiljem, 2023. aasta alguses muudeti energiamajanduse korralduse seadust nii, et selsamal 2030. aastal, vähem kui kuue aasta pärast, peab kogu elektri tootmine 100% tulema taastuvatest allikatest. Hamburgi sõnul võib ju kõike teha, aga mis see maksma läheb? Eriti praegu, kui suhteline vaesus igal aastal Eestis kasvab ja riigi eelarve on üha suurenevas miinuses. Kõige kurja juureks peetakse CO2te, mille kõrge hinna tõttu elektriturg ehk Nord Pool Spot, mis asutati 2002. aastal, kui elektrit toodet rohkem kui tarbiti (nüüd on ammu vastupidi), meile kõik eluks tarvilikud tooted üle jõu kalliks teeb. Rõhud on rohepöördes vales kohas. Fossiilkütused pole milleski süüdi, korstnatest tulev CO2 tuleb lihtsalt kinni püüda ja sellest hakata uute tehnoloogiate abil igasugu tarvilike asju valmistama. Niisugusele lähenemisele võib pikapeale kaasa meelitada ka ülejäänud maailma atmosfääri suursaastajate Hiina ja  Indiaga eesotsas.



18 aprill 2024

Hiina ja Tiibet

 Klubikaaslane Feliks näitas 2016. aastal TV3 Seitsmestes uudistes eetris olnud reportaažilõike Pekingist ja Tiibetist. Taevase Rahu väljak, Lama tempel, Hiina müür, merepinnast 3650 meetri kõrgusel asuv Tiibeti autonoomse piirkonna pealinn Lhasa ja sealne dalai-laamade ajalooline residents Potala palee. Ühest küljest väga põnev ja eksootiline, teisalt kommunistlikule võimule alluv ja kuuletuv ligi pooleteise miljardilise elanikkonnaga riik, mis püüab vähemusrahvusi nagu tiibetlased jõuga Suure Hiina rahva osaks muuta.

 

12 aprill 2024

Vanamehed ja tehisintellekt

 Meelis võttis nõuks anda ChatGPTle ülesandeks koostada klubilistele viktoriin. Ühiselt otsustasime teemaks pakkuda raudtee. Ikkagi rauast ja vana nagu vanamehed ise. Just eelmisel õhtul olid mõned meist näinud ETVs filmi tehisintellekti arengust ja puudustest, mida inimene oma mõistuse ja kätega klaarima peab. ChatGPT mõtles vaid mõned kümned sekundid ja küsimused koos vastustega olidki valmis. Küsimused olid korrektsed, vastused mitte alati. Näiteks väitis tehisaru, et Tallinna ja Tartu vahel puudub reisirongiliiklus ning pealinnast Tartusse saamiseks peab enne sõitma rongiga Valka ja alles sealt Tartusse. Samas saime teada, et Hiinas ulatub reisirongide maksimum kiirus 431 km/h, Saksamaal seni umbes 300ni. Kuna klubis on palju insenere, tuli isekeskis  aruteluks, miks trammid kurvides “vilistavad”, rongid aga mitte. Targemad meist seletasid asja ära, aga kindlaks tegemata jäi, kas tehisintellekt ka õiget vastust võiks teada.

31 märts 2024

Eesti kõrghariduse seisust


 Klubilisi külastas eakaaslane, endine TTÜ ja EBSi rektor, riigikogu kul tuurikomisjoni esimees (2003-2007) tehnikadoktor ja akadeemik Olav Aarna. Tegu on väga mitmekülgse teadlasega, kes on kodus nii automaatikas ja telemehhaanikas, keemiatööstuse protsesside ning aparaatide juhtimises, samuti küberneetikas ja informaatikas. Aarna meenutas elektroonika arenemiskiirust  näitega, et tema tööelu alguses 1959. aastal vajati ühe bitise  info säilitamiseks tervelt liitrit füüsilist ruumi. Puutunud kokku väga mitmete erinevate tehnoloogiatega, kinnitas külaline, et kõige mustem kõigist on siiski poliittehnoloogia. Oma kogemustest teadis ta väita ka seda, et mõõdukas vaimne ja füüsiline stress on parim vahend Alzheimeri eemal hoidmiseks. 1088. aastal loodud esimene klassikaline ülikool (Bolognas) kus oli neli teaduskonda - teoloogia, filosoofia, meditsiin ja juura - oli pigem kutseõppeasutus. Tehnikateaduskonnad ülikoolides tekkisid alles tehnikarevolutsiooni järgselt. Meie haridusmudeli üheks peamiseks puuduseks on see, et viiendast klassist lõpevad ära matemaatika tekstiülesanded ja keskendutakse gümnaasiumi lõpuni üksnes valemite õppimisele ja lahendamisele. Sellega kaob matemaatika seos reaalse eluga ning ühtlasi enamike õpilaste huvi reaalainete vastu. Füüsikalise maailmapildi saaks selgeks teha ka ilma valemiteta. Tänapäeval on bakalauruseõpe võrdsustunud rakendusliku kõrgkooliga. 50-60% kõrgkooli astunuist piirduvadki bakaõppega.


24 märts 2024

Geoloogiatund

 

Külas käis TTÜ professor Siim Veski. Miks Euroopa põhjaosa pinnasevormid just niisugused välja näevad, selles on süüdi umbes 15 000 aastat enne meie ajaarvamist lõppenud viimane jääaeg. Kokku on jääaegu 2,5 miljoni aasta jooksul olnud 53. Kunagi kõrgusid Rootsi ja Soome kohal 15 km kõrgused mäed. Praeguseks on neist järele jäänud vaid toonaste “hammaste juured”. Tänapäeval ulatub Soome kõrgeim punkt Norra piiri ääres 1316 m kõrguseni. Jääajal oli ookeani veetase 120 m allpool, mistõttu oli Inglismaa Euroopa mandri ääreala. Veel 12650 aastat tagasi purskas Saksamaal viimati vulkaan. Mida paksem oli kunagi jääkiht, seda sügavamalt on pinnase all setteid ja rikkalikumalt ka maavarasid. Eestis on setteid keskmiselt 120, Leedus 1000 meetri paksuselt ning Poolas koguni 4 km. Kui Soomes on kohe pinnase all paks graniidikiht, mida killustikuna asfaltkatte aluskihina kasutatakse, siis näiteks Maardu kandis leidub graniiti alles 80 meetri sügavuses. Graniit on siiski nii odav maavara, et sellises sügavuses ei tasu seda kaevandada. See-eest kavandatava Paldiski energiapumpla rajamisel tuleb paratamatult maapõuest välja tuua 3-4 Viru hotelli mahus graniiti. Kui Tallinn-Helsingi võimaliku tunneli Soome poolse osa saaks graniiti raiuda paari aastaga, siis Eesti poolne osa tuleks rajada liivakivisse, mis oleks kordades keerulisem ja aeganõudvam.

Veel mõned faktid: 50 miljonit aastat tagasi oli kliima Maal praegusest 15 kraadi soojem ning Eesti territoorium on aastast aastasse tänu veetaseme langusele Läänemeres oluliselt suurenenud. Kõige kiiremini kasvab Hiiumaa.



11 märts 2024

Kuidas valmistuda kriisiks.

 Vanamehed nii kriisihirmus pole nagu neist nooremad kodanikud, sest ühtteist on elus juba nähtud ja kogetud. Aga tark inimene peab ometi nõu ja aru, mida siis ikkagi teha, kui harjumuspäraselt hetkel enam edasi tegutseda ei saa. Just nii defineeris kriisi klubiliige Urmas. Siis võttis arutelu juhtohjad üle Tiit. Kõigepealt on eriolukorras vaja vett ja elektrivoolu. Esimest saab teatud koguses ette varuda või teha diil kaevu omava naabri või sõbraga. Voolu saamiseks võiks muretseda  generaatori või piisava mahtuvusega aku. Isegi autoakult võib mootorit töös hoides mingi voolu kätte saada. Et end ohuolukorraga kursis hoida, peaks käepärast olema patareidel töötav raadio. Mõned klubikaaslased andsid teistele nõu, kuidas isegi telepildi võib raskes seisus ekraanile võluda, et end maailmas toimuvaga kursis hoida. Kokkuvõttes: kriisiolukorra algkursus sai edukalt läbitud.

 

27 veebruar 2024

Klubi suvereiside kaart

 Lisatud kaardil on püütud nähtavaks teha meie suvereisidel külastatud kohti. Rohekassinised ja väiksemad "päikesed" märgivad kohti, kus peatusime/uurisime/ööbisime aastatel 2009 kuni 2018, suuremad ja tumedamad märgid märgivad külastatud kohti aastatel 2019 kuni 2023. Täieliku info saab, lugedes blogi kirjutisi.