Külas käis TTÜ professor Siim Veski. Miks Euroopa põhjaosa
pinnasevormid just niisugused välja näevad, selles on süüdi umbes 15 000
aastat enne meie ajaarvamist lõppenud viimane jääaeg. Kokku on jääaegu 2,5
miljoni aasta jooksul olnud 53. Kunagi kõrgusid Rootsi ja Soome kohal 15 km kõrgused mäed. Praeguseks on neist järele jäänud vaid toonaste “hammaste juured”.
Tänapäeval ulatub Soome kõrgeim punkt Norra piiri ääres 1316 m kõrguseni.
Jääajal oli ookeani veetase 120 m allpool, mistõttu oli Inglismaa Euroopa
mandri ääreala. Veel 12650 aastat tagasi purskas Saksamaal viimati vulkaan.
Mida paksem oli kunagi jääkiht, seda sügavamalt on pinnase all setteid ja
rikkalikumalt ka maavarasid. Eestis on setteid keskmiselt 120, Leedus 1000
meetri paksuselt ning Poolas koguni 4 km. Kui Soomes on kohe pinnase all paks
graniidikiht, mida killustikuna asfaltkatte aluskihina kasutatakse, siis
näiteks Maardu kandis leidub graniiti alles 80 meetri sügavuses. Graniit on
siiski nii odav maavara, et sellises sügavuses ei tasu seda kaevandada.
See-eest kavandatava Paldiski energiapumpla rajamisel tuleb paratamatult
maapõuest välja tuua 3-4 Viru hotelli mahus graniiti. Kui Tallinn-Helsingi
võimaliku tunneli Soome poolse osa saaks graniiti raiuda paari aastaga, siis
Eesti poolne osa tuleks rajada liivakivisse, mis oleks kordades keerulisem ja
aeganõudvam.
Veel mõned faktid: 50 miljonit aastat tagasi oli kliima Maal praegusest 15 kraadi soojem ning Eesti territoorium on aastast aastasse tänu veetaseme langusele Läänemeres oluliselt suurenenud. Kõige kiiremini kasvab Hiiumaa.