Vastuseid küsimusele, mis on Venemaa ja kes on venelased?

 

Just sellise pealkirja all tutvustas klubiliige Feliks Mihhail Šiskini essee- kogumikku SÕDA VÕI RAHU?, mis ilmunud Šveitsis 2019 ja eesti keeles Loomingu Raamatukogus 2022.a. Vene riikluse üheks loojaks peetakse Aleksandr Nevskit, kes mongoli-tatari ikke aegu Batu-khaani vastast üles tõusu maha surudes lasi Novgorodis tuhandetel inimestel nina peast lõigata ning silmad välja torgata. Üks tuntumaid ajaloolasi Nikolai Kostomarov (1817-1885) kirjutas mongolite valitsemise kohta: “Vabaduse, au, isikliku väärikuse tunne kadusid. Allaheitlikkus ülemuste suhtes, despootlikkus alamate vastu said vene hinge omadusteks.” Praegusel Venemaal hoitakse au sees nii Nikolai II-t kui ka Feliks Džeržinskit. Üks oli tsaar, võimu sümbol, seepärast väärib ta austust ja teda ei oleks tohtinud tappa. Teinegi teenis riigivõimu, kaitses seda vaenlaste eest, seepärast ei ole ta timukas ja mõrvar, vaid eeskujulik riigi alam. Endiselt pole enamikul Venemaa elanikest välispassi ja nad pole kunagi käinud välismaal. Neil pole ka raha, et kasvõi korra läände sõita. Venemaa enamus elab vaimselt keskajas, usub zombikasti (ehk televisiooni, mis teeb inimestest zombid), usub, et püha isamaa on vaenlastest ümbritsetud. Kord aastas tohivad rahvamassid, kellelt on röövitud kõik kodanikuõigused, tänavale minna ja end välja elada: “Me oleme võitjate rahvus!” - “Meie tegime kõigile ära!” - “Võime seda korrata!” - ”Me oleme kõige võimsamad ja meil on õigus!”. Uhkus venelane olemise üle tõuseb taevani. Sel ainsal päeval aastas pidutsevad võitjad, juba järgmisel päeval saavad neist kõigist jälle võidetud: liikluspolitseinik pressib välja pistist, arstid haiglas ütlevad  õlgu kehitades: “Meil seda ravimit pole, muretsege see ise” ning sinu maja ette tekib jäätmehoidla ja sinu protestiga ei arvesta keegi.

Indrek Tarand tunneb õpetajaametit läbi ja lõhki.

 

Lõpuks käis Nõmme Vanameeste Klubil külas ka Tarandite perekonna kolmas, tuntud liige Indrek Tarand - valitsuse eriesindaja Narvas (1993), diplomaat ja välisministeeriumi kantsler, rekordilise 102 509 poolthäälega Europarlamendi liige ning hetkel gümnaasiumi ajalooõpetaja. Et just lõppes õpetajate streik, siis keskendus külaline eeskätt selle ameti murekohtadele. See 9 eurot palgalisa kuus polnud muidugi see, mida tööseisakuga taotleti. Näiteks võrdlus torumehega, kes kõrvaldab kahe minutiga ummistuse ja küsib töö eest 50 eurot. Koolis, kus Tarand ajalugu õpetab, on personali kokku 88 inimest, neist vaid 11 mehed ning äsja oma 60. sünni päeva tähistanud Indrekust üksnes 14 nooremat pedagoogi. Suhtumist õpetajasse näitab kasvõi tõsiasi, et kui Päts oli president, anti reeglina õpetaja perele riigi poolt elamiseks 3-toaline. Praegu peab õpetaja olema õnnelik, et politsei ei algata lapsevanema mõne kaebuse peale kriminaalasja. Praegu on normkoormusega töötava õpetaja palk selline, et mõni õpetaja sõidab õhtuti Bolti taksot, teine aga käib rikkurite elamist koristamas. Nõudmised õpetajale on aga suured. Tunde tuleb ette valmistada, pärast tundide lõppu tuleb parandada kontrolltöid, pidada lapse ja tema vanematega arenguvestlusi. Kirsiks tordil oli haridusametniku poolt algatatud juurdlus, miks nõudis õpetaja Tarand pärast õpilasele koridoris öeldud “Tere hommikust!” sama tervitust vastu ka õpilaselt. Sest üheski haridust puudutavas õigusaktis niisugust nõuet ju kirjas pole.

Kuhu suundume? Ennustamisest.

Seekord, teisipäeval 16.jaanuaril võtsime päevakorda filosoofilise teema mis vanameestele ikka korda läheb. 

Urmas kirjutas Sirbis juba viis aastat tagasi, et “Naljaga pooleks ennustan kõigusoojaste liikide edukäiku, seega ka valitsemas neid inimesi, kes reageerivad oludele kõige paindlikumalt”. 

Kokkuvõtlikult:

Ennustamise eesmärk, s.t. milleks?

Mis ennustamiseks vaja on?

Mida arvestada? 

Elu paratamatused.

Kuidas ennustada?

1.      Kogemuse pealt (talupojatarkus).

2.      Soovmõtlemine (=unistamine 😊).

3.      Puuduliku info pealt (masside tegevuse põhjus).

4.      Analüüsides ( loodusseaduste pealt).

Vanameeste raamatuõhtu

 Internetiajastul on paganama mõnus kogeda, et paberile trükitud ajaleht ja raamat pole siiski veel kuhugi kadunud. Järjekordse tõdemuse selle kohta pakkus klubilistel 2. jaanuaril külas käinud Eike Lille Tondi raamatukogust koos kaasatoodud kuhja põnevate trükistega. Nende hulgas oli uuemaid ja vanemaid teoseid. Viimaste seas neidki, mida mitmed raamatuhuvilised vanamehed paraku seni lugenud polnud. Mõned autorid: Haruki Murakami, Mihhail Šiškin, Fred Jüssi, Olav Osolin, George Orwell. Mis aga kõige meeldivam: igaüks sai valida kõige põnevama autori ning raamatu koju lugemiseks kaasa võtta. Kolme nädala pärast toome läbiloetu tagasi ja vahetame muljeid, mis kõige enam meelde sööbis.

Klubiõhtusse mahtus veel Meelise tehtud väga heade küsimustega viktoriin ja selle aasta suve 2-päevase ekskursiooni sihtkoha väljamõtlemise mõttetalgud.

Seekord meeste tervisest

 Linnaosavanema soovitusel kutsusime külla telesaatejuhi Kaidor Kahar`i, saate "Mehed, hakkame elama" vedaja. Tervise teema huvitab kõiki ja seetõttu diskussioon klubis oli päris elav. Kuna külalise ja "vanameeste" vanusevahe on praktiliselt kahekordne, siis "õpetussõnu" tuli suhteliselt vähe, rohkem soovitused. Elavas vestluses klubi mehed avaldasid oma arvamusi ja elukogemusi, võibolla on neist kasu ka järgmiste saadete kokkupanekul. Igal juhul kasu oli kahepoolne.

 

David Vseviov rääkis ajaloo sünnist.

 

Ajaloolase ja tuntud raadiohääle David Vseviovi hinnangul püüab peaaegu iga uus põlvkond ajaloolasi minevikku oma teadmiste põhjal pisut teist moodi kirjeldada. Ühest küljest on see loomulik, kuid samas teeme suure vea, kui hindame näiteks Konstantin Pätsi otsuseid 1940. aastal tänapäevaste teadmiste taustal. Paljusid teadushuvilisi publitsiste on intrigeerinud inimkonna võimalik areng eeldusel, et mingi leiutis oleks ilmunud aastasadu või enamgi tegelikkusest varem. Näiteks, kui vanadel roomlastel oleks olnud kasutada aurumasin. Fantaasia, aga samas väga põnev! Üks Venemaa agressiivse käitumise põhjusi on venelaste skisofreeniline ajalugu. Kui kõik kunagised koloniaalriigid tõmbusid juba ammu tagasi oma emamaale, siis venelaste riigi ajalooline häll Kiievi-Vene asub hoopis praeguse Ukraina territooriumil. Pealegi tõmmatakse igal pidulikul juhtumil vardasse Tsaari-Venemaa lipp ja seda hümni saatel, mis loodi võimu poolt, mis selle tsaaririigi kukutas. Elame ajal, kui kaalukausil on väga palju: kas demokraatlik maailm suudab end kaitsta diktaatorliku võimu ja usuhullude rünnakute eest või ootab inimkonda teistsugune tulevik.

Külaliseks oli linnaosavanem

 

 

Keerulisevõitu aegadel on hea kohtuda informeeritud inimestega. Nii nüüd oligi – 14.11.23. tulid külla linnaosavanem hr. Karmo Kuri ja haridus- ja kultuurinõunik hr. Tiit Kruusalu. Põhiliseks jututeemaks oli olukord „kriisiturul“. Kriis on nii energia-, vee-, kaubanduse, tervishoiu, transpordimajanduse erakorralised tõrked kui eriti sõjalise olukorra tekkimine. Mõtetevahetus oli vajalik ja kasulik nii meile kui ka külalistele – meie saime teada mida on tehtud erinevate juhtimisüksuste poolt võimalike kriisiolukordadega toimetulekuks valmistumisel, külalised kuulsid meie küsimusi linnaosas leiduvate võimaluste kohta. Et linnaosavalitsus, Päästeamet, Kaitseliit, Naiskodukaitse, haiglad, koolid, lasteaiad, Tallinna Vesi, Elektrilevi, Elron jt. on tihedalt kriisialast koostööd arutanud, see oli meile rahustav kuulda. Aga saime aru, et päris palju tuleb igalühel meist ka ise ära teha, et võimalikeks häiringuteks valmis olla. Mõelgem olukorrale, kui elektrit ei ole (poed kinni, vett ei ole, kanalisatsioon ummistub, majad/korterid on kütteta, lapsed ei käi koolis, autokütuse tanklad ei tööta, polikliinikud on külmas/pimedas, rongid seisavad. Ja info ei liigu, sest telefonide akud on tühjad! ). Taskulampide, küünalde, 5 kg. jahu ja 5 liitri vee varumisest ei piisa. Kõlama jäi oluline mõte: kogukonnas on tugi!