Reisifilm Peruust

 

Mõned aastad tagasi, täpsemalt aastal 2006, käis Mart koos sõbra Jüriga Peruus.
Kaasas olid mõlemi abikaasad. Nii kaugele reisimisel tuleb koostada hea reisiplaan
ja see ka ellu viia. Selle raske tööga sai hästi hakkama Peruu reisibüroo Condor travel,
kes planeeris 4-le inimesele just nendele mõeldud teekonna ja muidugi juba varem
kokkutöötanud reisipaar.
Jüri videovõtetest ja Mardi fotodest sai kokku 2 tunnine videofilm tehtud ja näitamiseks
valmis juba aastaid tagasi, aga see oli rohkem kitsamas pereringis näitamiseks. Et aga
klubi liikmed saaks ka osa kunagisest kaugest ja eksootilisest reisist teisele poole ekvaatorit,
lõikas Mart video poole lühemaks.
8.augusti klubiõhtul saigi Peruu reisifilmi vaatamine teoks (koos kommentaaridega).

Jutt kaugnägemise ajaloost

 Klubi aktiivne liige Peeter Vilborn rääkis oma "raskest lapsepõlvest" ja tööst/õpingutest. Huvitavam osa jutust puudutas tema suurt hobi televisiooni, täpsemini telepildi ülekannet. Juba algaja elektroonikuna ehitas ta ise televiisoreid, hiljem sateliitülekande seadmeid. Jutt oli küllalt tehniline aga mõistetav. Vürtsi lisasid huvitavad seigad nõukogude aegsest sjaajamisest.

Arstina Brasiilias

 Endel kutsus pojapoja Andri rääkima oma muljetest praktika ajal elust Brasiilias ja Lapimaal. Kahekuuline praktika arst-residendina möödus Amasonase jõe kaldal asuvas suurlinnas Manaus. Kohalikud keeli ei valda, seega nõudis elu portugali keele rääkimist. Ka vahetusperes ei räägitud muid keeli. Kuulsime muljeid ja nägime pilte kohalikust elust ja loodusest. Kliima ja elu-olu erinevad euroopalikust märgatavalt. Tegelikult erineb elu ka teises praktikakohas Sallas, Lapimaal meile harjunud keskkonnast. Noor arst on lühikese praktise ajal kogenud äärmusi kuuma/külma, küllust/vaesust. Selliseid muljeid otseallikast on meeldiv kuulata.

Väljasõit Virtsu

 

Toomasel oli pikalt plaanis olnud Virtsu reis, kuhu ta ka meid kaasa kutsus. Nii oligi, et 13 meest istusid hommikul bussi ja võtsid suuna Virtsu suunas. Virtsu oli kuni 19.sajandini saar mis aga maapinna tõusu ja teetammi ehitamise tagajärjel mandriga ühines. Põnev oli meie reisi juures ekskursioon XV sajandil ehitatud Virtsu vasallilinnusesse. Seda linnust on esimest korda mainitud ajalooürikutes 1465.aastal. Virtsu ringreis jätkus Eesti I tuulikute parki, kus 0,6MW elektrigeneraatorid 60-meetriste mastide otsas kenasti elektrit tootsid. Ka kitsarööpmelise Rapla-Virtsu raudtee ajalugu ja infrastruktuur sai meile selgemaks, seda tänu vallavolikogu liikmest giidile. Meid aga ootasid Virtsu seltsimajas kohalik naisteklubi 60+ töökad naised, kes olid hoolega valmistanud pidulaua. Seltsimajas sai siis söödud, lauldud ja tantsitud ning mõtteid vahetatud. Nende esinaine, Riste Noor on kirjutanud end aktiivsena sisse Virtsu seltsiellu. Virtsu 60+ kogukond on päris tegus. Käiakse koos, harjutatakse laulmist jpm. Oli igati asjalik teisipäev.

Ekskursioon Ida-Virumaale

11.-l augustil asusime teele, bussis 18 toimekat vanameest. Esimene peatus oli Kiiul elektri-, elektroonika- ja plastjäätmete ümbertöötlemistehases Weerec.  http://weerec.ee/ . Edasi võtsime suuna Narva poole ja kell 13:30 olimegi kohal. Vabaduse tn 20 uksel oli meil vastas Eesti Maja juhatuse liige Ants (Liimets), kes tutvustas maja ajalugu ja seltsi tegemisi.

Lõuna oli kätte jõudmas. Tiit oli korraldanud asjad nii, et järgmiseks sõitsime vaatama, mida tühjadest pudelitest on võimalik teha. Vastuvõtjaks oli Narvas tuntud mees, Mart Pung, kes näitas oma pudelehitisi, tutvustas tegemisi ja kostitas lõunaga.

Seejärel oli hr. Liimets lahkelt nõus meile tegema linnaekskursiooni koos ajaloo tutvustamisega.
Pikem peatus sai tehtud tutvumaks näitusega "Vana. Uus. Narva. 1684/1984...2034" Narva mööblivabriku administratiivhoones, kus peaeksponaadiks on Vana-Narva makett. See Narva hiilgeaegadest pajatav näitus on kõigile külastajatele avatud.
Oligi õhtu käes ja võtsime suuna Toilasse. Tegime ikka peatuse ka Sillamäel. Kuulsalt kenade lillepeenardega Sillamäe pärlilt - Mere puiesteelt avaneb vaade otse merele.
Ööbimine oli plaanitud Aluoja puhkekeskusesse. Peremees Arno oli sauna soojaks kütnud ja mehed seadsid ka grilli hakkama. Huvitav, aga Toila kandis sääski ei olnud. Pidavatki selline koht olema.
Õhtusöök ühise laua taga õlle, grillitoodete ja mõnusa jutuga venis pikaks.

Järgmisel hommikul võtsime ette jalutuskäigu Toila mõisa pargis, mida hooldab RMK. Park oli kenasti korras ja vaatasime ka Konstantin Pätsi pronksausamba üle.
Seejärel kõik see mees bussi ja sõit läks Ontikale, Valaste juga vaatama.
Järgmine peatus oli Purtse kindluses, kus praegu tegutseb restoran von Taube. Möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpul hästi restaureeritud ehitis on omaette vaatamisväärt. Koos oma ajalooga muidugi.
Noo ja siis tuli meil mõte, et läheks ikka Kiviõli seikluskeskusesse ka. See oli meie tublile klubi liikmele ja bussijuhile Paulile tuttav lapsepõlve kodukant. Mõeldud tehtud. 
Lõuna hakkas ka lähenema ja seadsime ennast teele Rakvere Vallimäge vaatama ning taasavastama.
Korraliku lõuna pidasime maha Rakvere kesklinnas Berliini trahteri terrassil.
Ilm oli ilus, päikseline. Väike tuuleiil jahutas ka kenasti.

Kodukanti Kivimäele jõudsime kell 17 paiku.

Kanuumatk

Pärast sundpuhkust tuli kõigil meestel koduse ülesandena vaadata üht numbrit oma passis, kuulata ära abikaasa hinnalised arvamused ja nõuanded ning otsustada, kas istuda 21. juulil Pärnu jõel kanuusse ja mõlada allavoolu ca 15 km, nautida rannasauna leili, ujuda suvesoojas vees, grillida ja viita meie omas heas seltskonnas paar õhtutundi. Kuus meest leidsid, et passis olev number pole üldse oluline, abikaasa usub endiselt mehe tarmu, ilmateadet ei tasu tõsiselt võtta ning jões ujumiseks pole Tallinna inimesel kunagi liiga palju võimalusi. Läks sõiduks! Oli tuult, pilvi, päikest, väikeseid kärestikke, vesiroose, veelinde, kallastel hobuste/lehmade/lammaste kopleid, eelmise tormi langetatud puid. Enne sõitu valmistusime ülalt tuleva vee vastu, aga ühel paatkonnal tuli vesi altpoolt kallale. Imekombel pidasid seljakotid seni vett, kuni nad õigetpidi vee peal olevatesse kanuudesse said tõstetud - telefonid jäid töökõlblikeks. Mehed ise aga said hea supluse ja õppetunni, et vee peal tembutamine ei ole hea mõte, päästevestid tuleb korralikult kinnitada ja kaasaveetav kraam tuleb siduda kanuu istmete külge. Sündmus tegi ujumiseisu ka kuivaks jäänud meestel. Pärast seda vahejuhtumit läks sõit kuni saunatelgini mõnusalt, veelkordsed ujumised tõstsid leilimõnu ning grillvorstid maitsesid hästi. Järgmisel aastal jälle, inshallah 😎.

Metsaelust

Seekord veeres jutt "rohelisel" teemal. Külas oli metsamees Kristjan Väli ja põhiliselt vastas meie küsimustele. Teema on ajakirjanduses väga kuum ja seetõttu küsimusi/arvamusi oli äärest äärde. Tegelikult vanamehed on piisavalt elukogenud ja üldist paanikat eriti ei jaga. Seepärast oligi hea saada küsimustele vastuseid otseallikast.