Külas oli Mati Kaal

 

57 aastat Tallinna Loomaaias, enamik aega direktorina töötanud Mati Kaal rääkis vanameestele teemal: kellele on vaja loomaaedu? Maailma tuhandet teaduspõhist loomaaeda külastab igal aastal 700 miljonit inimest. Loomaaed on kui loomariigi diplomaatiline saatkond, mis tutvustab selle suurriigi elulaadi, tegevusi ja kombeid. Kas teate, miks kaelkirjaku keel sinist värvi on? Kaelkirjak magab vaid neli tundi ööpäevas, suurema osa päevast ta sööb, mistõttu suu on kogu aeg lahti ning päike võib muidu keelele liiga teha. Kuna kaelkirjaku aju on südamest väga kaugel, on viimane loomariigi suurim, kaaludes 4 kilogrammi. Eriti olulised on lasteloomaaiad, kus lapsed saavad loomadega külgkülje kõrval suhelda. Laps peab saama oma hellust ja hoolivust välja näidata, muidu võib ta sadistlikuks muutuda. Teadlased on kindlaks teinud, et viibides looduslähedases keskkonnas, taastub inimese töövõime tavapärasest kuus korda kiiremini. Loomaaias käitub metsloom inimese läheduses loomulikumalt ja vabamalt kui looduses, kus ta näeb inimest vaenlase ja ohuna. Loomaliikide väljasuremine toimub kaasajal 1000 korda kiiremini, kui kunagi varem, loomariigi sünni aegu. Põhjuseid on mitmeid: inimene tarbib loomi söögiks rohkem, kui ta vajaks, loomade elupaiku  jääb järjest vähemaks, võõrliikide kiire levik hävitab selle piirkonna algliike. Seega teisalt on loomaaiad kui kindlustuskompaniid: säilitavad väljasuremisohus liike ja aitavad neid taas arvukamaks muuta. Näiteks koguti loodusest kokku viimased 54 euroopa piisonit ja nüüd on neid taas Ida-Euroopa metsades 2000 isendit. Sama juhtus california kondori ja mustjalg-tuhkruga. Taastatud on ka Euroopa naaritsa asurkond Hiiumaal, mis vahepeal kogult pisut suurema ja inimesi vähem kartva ameerika naaritsa poolt oli miinimumini kahandatud. Praegu püütakse Matsalu looduskaitsealal elus hoida kõre ehk juttselg-kärnkonda. Kongos oma hinnalise sarve tõttu röövküttide poolt hävitatud põhja-laimokkninasarvikuist on säilinud vaid kaks isendit. Ka nende ninasarvikute sugu üritatakse katseklaasibeebi abiga elus hoida.

Lõpetuseks veel üks huvitav fakt: Tallinna Loomaaed avati kaks päeva pärast Mototov-Ribbentropi pakti allakirjutamist augustis 1939.

Vanamehed RaRa-s

 

Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) avab pärast rekonstrueerimist oma uksed alles tuleva aasta mais. Tänu ühe klubiliikme headele perekondlikele sidemetele õnnestus meil üle ukseläve astuda juba ligi poolteist aastat varem. Meie võõrustajaks oli raamatukogu personali- ja administratiivjuht Indrek Ostrat. Kuna RaRa asub kokku kaheksal maapealsel ja kahel maa-alusel korrusel ning võtab enda alla 46210 ruutmeetrit, siis pole ime, et uuendatud hoone sisustamine ja varade tagasitoomine nii palju aega nõuab. Kui meie esindusraamatukogu avas 1993. aastal president Lennart Meri, siis seekordse tähtsaima lindilõikaja nime meist keegi veel ei tea, sest presidendivalimised on tänavu alles ees. Ehitusmeeste üllatuseks leiti esifassaadi seest raudbetooni vahelt ka tühje paberist tsemendikotte ja nõukaaegsete ehitajate vuhvaikasid. Kui arvestada ka meeletu inflatsiooniga, siis on mõistetav, miks rekonstrueerimine esialgse 57 miljoni euro asemel koos tehnikaga 100 miljonit maksma läks. 2200 eurot ruutmeetri kohta polegi ehk liig palju, kui arvestada, et RaRa-st kaks korda väiksema Helsingi Linnaraamatukogu ehitus maksis sama palju ja Tartu Siuru oma läheb maksma kolm korda enam. RaRa näeb end neljas rollis: sündmus-, haridus- ja kultuurikeskus ning muidugi raamatukogu. Umbes 27% pinnast saab endale Riigiarhiiv, rentnikke on hoones teisigi nagu näiteks VAT Teater. RaRa külastajate koguarvuks aastas oodatakse miljon inimest.

Veidi taoismist

 

Klubi asutajaliige Urmas rääkis meile taoismist. Taoism on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. See on konfutsianismi ja budismi kõrval üks niinimetatud kolmest õpetusest, millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Eri rahvastel on oma elurütm, vaade maailmale, teadmine, kust otsida tõde. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoism on isikusekeskne maailmanägemine. Taoismi põhimõiste on dao (tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jms. See õpetus tekkis enne sõdade ajajärku maailmas ja kinnitab, et agressiivsus ja ülereageerimine suurendavad kaost. Dao ühendab ja on alus kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele; dao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Taoismi põhipostulaadiks on sujuv kulgemine. Viimane väldib kaost ja aitab säilitada sisemist tasakaalu ning rahu ka siis, kui inimese välismaailmas juba valitseb kaos. Taoism ei anna inimesele reegleid, käske ega korraldusi, vaid kutsub tunnetama, kogema, teadvustama. Taoismi tees on: tark ei sekku asjade kulgu, vaid jälgib ning teiseks: peatu alati enne ristmikku, mõtle järele, kuhu edasi suundud. Ja veel: ära sekku heitlusse, ole tagasihoidlik, alandlik ning ära pürgi esile. Dao liikumised pole peale sunnitud, vaid toimivad loomulikult ja sundimatult. Sundimatus on dao üks omadusi ja seega peaks ka dao'ga kooskõlas olekut taotleva inimese käitumine olema sundimatu. Taoismi iseloomustavad loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. Taoism taotleb õnnelikkust, leebust, lapselikkust, süütust ja rahu. Üks taoismi lemmiksümboleid on voolav vesi.