Olime telekas!

Kamp vanamehi leidis ennast televisiooni maja ukse eest, et uurida teleka

 sisu  ja tegevust. Vastuvõtjaks oli lahke proua Maie Mikiver ning kelle  40 aastat tööd televisioonis  on väga uhke lugu, et teada kõike: kes, kus ja millal ETV algusest . Olime vähe üllatunud, kui stuudiod ja võttepaviljonid ei paistnud sugugi sellised suursugused, kui läbi meie pildikastide kodus.Vist tegemist TV maagiaga. Kohtasime paljusid tuntud ja tundmatuid tegelasi oma töödel, osalesime, küll pealtnägijatena „Prillitoosi“ purgistamisel ja saatejuht Reet küsis meilt “Kas te olete ikka selles Kivimäe putkas?“ Üks osaleja arvas ,et „Prillitoos“ oli, on ja jääb isegi, kui meid enam pole.Tegime pilti maailmakuulsaks tehtud jõulupuu taustal ja vaatasime väikest näitust mõõdaläinud televisiooni aastatest ja tehnikast. Ära tundsime „värviteleka“, mille kileekraani läbi vaatasime „Kutsuvat tulukest“. Oli kena külaskäik ja veelkordsed tänud proua Mai Mikiverile värvikate seletuste eest.  

Valges majas

  

NVK delegatsioonil oli suur au ja usaldus olla kutsutud visiidile Eesti Välisministeeriumi. Teatud ja kuulus valge maja asub uuel aadressil - Islandi väljakul. Puiestee nimevahetus oli õigustatud ja õnnestunud. Endist vägevat uulitsat oma teedjuhatava skulptuuriga ei taha meenutatagi. 

Meid oli külla kutsunud auväärne pika staaziga  Eesti diplomaat Hr. Jüri Trei. Võõrustaja on oma 25 aastase diplomaadikarjääri jooksul tegelenud pidevalt ja põhjalikult ka Eesti Vabariigi välisdiplomaatia ajaloo uurimisega. Kui sa õigel ajal ajalugu ei salvesta, on ta igaveseks kadunud. Jüri on välja uurinud ja talletanud suure hulga meie 100-aastasele riigile väärtuslikke ja tähtsaid ajaloo sündmusi. Eriti põnevad olid lood Petrogradis 8. aprillil 1917 eestlaste läbiviidud poliitilisest meeleavaldusest, millel osales 40 000 demonstranti. Kolonn kulges Petrogradi Jaani kirikust Tauria paleeni - 7 kilomeetrit. Nelja päeva pärast, 12.aprillil 1917, kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu autonoomia sugemetega määruse. See oli esimene, ainus ja ennekuulmatu Vene valitsuse statement. 

Tutvume kuulsa "kilukarbi" saaliga, kus pandi rakkesse ENSV aadlimehed: ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajad, tehaste direktorid, kolhoosi esimehed...Ellujäämiseks pidi sul olema kahestunud psühholoogia nagu skisofreenikul. Pompoosne ümarsaal on muinsuskaitse all ja peale punaste põgenemist kasutamata. Kunagist au ja hiilgust meenutavad paar nurgas vedelevat vana ja väsinud madratsit. Six transit gloria mundi.

Esitlust oli põnev ja huvitav kuulata. Tõsilood vaheldusid naljalugudega, mida Jüri tõelise diplomaadile omaselt nagu küllusesarvest puistas. Hunti toidavad jalad, diplomaati aitavad lõuad. Välisministeeriumi 10-nda korruse akendest ja rõdult avanev ringpanoraam on kaunis ja meeliülendav. Me elame huvitaval ajal ilusal Eestimaal.

Väsimatule diplomaadile väsinud NVK meeste poolt kõva aplaus ja mälestusmeene.

Hr.Trei selgitused

Hr.Trei selgitused

Asendusminister

Nii paistab Tallinn" Valgest majast"

Aga mida teie arvate meie välispoliitikast?

Kunagine Nõmmekas.

Lutikajaht vanas raudteejaamas

Nüüdisaegse ühiskonna mõistmine eeldab internetikeskkonna mõju teadvustamist. Anto Veldre silmaringi avardav ja silmiavav loeng selgitas enamlevinud müüte sotsiaalmeediast ja veebisuhtlusest. Hr. Anto Veldre on mees nagu orkester. Olnud ametis arvutiõpetajana, infoturbe eksperdina, IT-juhina, koolitajana... loetelu jätkub. Anto eristub meile teada olevatest teistest patsiga poistest. Pats on tal küll, aga eespool, pisut madalamal, aga seejuures mitte häirivalt madalal, s.t. saab alguse habemest. 

Hoogsaks kiskus vestlus peale klassikalist küsimust e-hääletuse usaldatavusest vice versa paberhääletus. Üllatuseks selgus, et e-hääletus on paberhääletusest mõneti võltsimiskindlam, kasutusel on 3 eri serverit ja viimasel päeval oma hääleeelistust muuta ei saa. Paberhääletuse ilusatest numbritest nõukaajal ja nende tekitamisest teadsid kuulajad oma vahetu kogemuse kaudu rohkemgi kui meile esineja. Vanade meeste usk e-hääletusse kahjuks ei kasvanud. Lugupeetaval lektoril õnnestus sellegi poolest välja peilida meie seas pesitsevad endisaegsed edgariusku kesikud, kes jätkavad juba uute karmimate aadete imetlemist.

Erilist huvi pälvis loengu salakuulamist käsitlev osa. Jääb loota, et lektor üllitab peatselt eesti lutikate välimääraja, kus neid värvi, suuruse ja jalgade arvu järgi eristada saaks. Selgus, et kõige ohtlikumad pole mitte 6- ega 4-jalgsed, vaid hoopis 2-jalgsed lutikad. Loengus selgus, et kõige enam jälgimist vajavad erialad aegade jooksul on olnud arstid ja advokaadid. Teadaolevalt arste meie liikmete hulgas pole. NVK-s koguneb iga nädal paarkümmend tegusat meest, kes vestlevad kartmatult meid huvitavatel teemadel. Järgmisel nädalal külastame Välisministeeriumi, just käisime lennujaamas lennujuhtimise tornis. Et siis keda meist jälgitakse, vaevalt kõiki? 

 Anto Veldre esitlus oli mõnusalt ülevaatlik sissevaade infoühiskonnaga seotud teemadesse. Esitatud lood ja näited olid kergelt jälgitavad ning kaasahaaravad. Mõned tulid tuttavad ette. Selge näide, kuidas keerukatest asjadest lihtsalt ja arusaadavalt rääkida. Tavaliset kipub vastupidi olema - lihtsad asjad aetakse arusaamatuks ja keerulisekas. 

NVK poolt tugev aplaus esinejale. Suur tänu.

Olmejuttu:  Remont meie armsas ja koduses Kivimäe raudteejaamas on kestnud juba nädalaid. Töid viiakse läbi Nõmme Linnaosavalitsuse eestvõttel. Mis on selle töö lõplik maht, meile kui maja kasutajale veel teada ei ole, aga on hea, et arhitektuurimälestise eest linn hoolt kannab. 

Hr.Anto Veldre

  

Püss on jõud

Kivimäe raudteejaama remondist hoolimata tuli NVK meestele külla Harju Jahindusklubi juhataja Rein Sõitja. Tegemist on

kirglise jahimehe ja hoolsa administraatoriga, tänu kellele Eestimaa metsades elutsevad ulukid ilusti-kenasti arvele võetud.

Rahvusloom on rõõmsalt siginud. Hundi populatsioon on tõusnud 200 isendini. Hallivatimees annab hääd eeskuju, kuidas palju julgeid poegi ilmale tuua ja üles kasvatada. Tasub malli võtta - rahvusloom ikkagi. Teine suur kiskja karu on samuti tublisti

arenenud, metsaotte juba 100. Sel kuival ja palaval suvel olla karud marjulistele palju meelehärmi valmistanud. Olevat hulga väärt metsamarju eidekeste ees pintslisse pistnud. Pisemaid sarvilisi ja sõralisi jätkus veel  paljudesse Reinu jahimehe juttudesse.

Eriliselt põnevad olid Aafrika lood. Iga hobi on kulukas. Nädalane jahisafari Lõuna-Aafrikas algab 5000 eurost. Reinu optikagakarabiini surmasülgava suu eest pääses nii lõvi, ninasarvik kui ka elevant. Mitte et vapral Eestimaa kütil padrunid otsa oleks lõppenud või jänes püksi pugenud. Keeruline värk see savannisafari, dollarid said otsa. Egas jahipidamine pole klaverimäng. Seda tuleb õppida.

Eestimaal on 15 tuhat jahimeest, lisaks pooltuhat jahinaist. Kaitseliidus tegutseb samapalju. Kokku 30 tuhande pealinejäägrivägi, see on suur armee meie kõigi kaitseks. Püss on jõud, mees teeb püssi suureks jõuks. 

Täname Reinu huvitavate jahimehe juttude eest. Igal juhul olid kuulajate kõrvad kikkis ja suud muigel. Meie kodumaa kaitsmine on kindlates kätes.

Jälle kooli

Kui Nõmme vanamehed koolimajja jõudsid, olid tunnid juba lõppenud. Vaatamata tegemata koolitükkidele, võttis meid võõrustada sümpaatne ja sõbralik õpetajanna. Klassitoad näisid uhked ja valged. Arvuteid oli ohtralt, igale Jukule oma. Kustumatu mulje jätsid vastavatud tööõpetuse klassid. Uued ja moodsad tööpingid annaks silmad ette nii mõnelegi tegutsevale värkstoale. Meistrimeeste koolitamine Pääskülas on alanud. Võimsalt mõjus uhiuus spordihoone, mahutades mitmeid pallimängu platse, lisaks ohtralt jõumasinaid. Õhtutundidel on spordikompleks avatud kõigile huvilistele.

Koolimaja kõrval särab ja hiilgab uus Nõmme huvimaja. Pääskülas on uue kodu leidnud Nurme uulitsalt nn. pioneeride majast väljapuksitud sajad lapsed. Huvimaja juhataja, noor ja energiline tütarlaps, tutvustab meile maja raudvara. See mees, s.t. see raudvara, on legendaarne kabetreener Einar Jahu. Vana spordimees püüab tutvumismängus juba avangus edu saavutada salakavala küsimusega oma vanuse kohta. Tugev taktik ja strateeg on ette kindel oma võidus. Seda puhku jäetakse Einar aga oma tagasihoidliku 86 aastaga 3. kohale. Teda edestavad ülivõimsalt NVK ealiidrid Kalev 90 aastaga ja Joel 89 aastaga. Seis 2:1 NVK kasuks. 

Suur tänu NVK poolt meile Pääsküla kooli ja huvimaja tutvustanud pedagoogidele.  Paljudel meie klubi meestel tekkis sügisene õppimistuhin. Ja kaugel see Pääsküla siis Kivimäe raudteejaamast ikka on, mingem elukestvale õppele! Mõnel koolimütski veel alles.

Vanamehed Huvikeskuses

 

Vanamehed kooliga tutvumas

Heitlus tamme all

Üheksa aastat tagasi, ilusal sügispäeval, kohtusid Nõmme mändide all kuus mitte enam noort meest. Nõmme rajaja Nikolai von Glehn polnud veel jõudnud oma auväärsele valvepostile Mustamäe nõlval. Kuus ettenägelikku meest pidasid nõu ja kohtumise lõppedes esimesel viinakuu päeval 2009 oligi Nõmme Vanameeste Klubi sündinud. Seeme oli mulda pandud, läks kasvama ja osutus heaks viljapuuks.

Kivimäe raudteejaama koguneb 2. oktoobril arvestatav hulk vanemaid härrasid, oma 30 meest. On tuldud tamme istutama. Puu istutamine tuleb me elukogenud meestel teadagi ladusalt välja, tähtsaim protsesuuri osa oli teadagi kastmine. Pealik Urmas soovis klubikaaslastele jätkuvat edu ja klubitraditsioonide jätkumist ning au sees hoidmist nii lähemas kui kaugemas tulevikus. Nooremad loodussõbrad juba rõõmustasid, et tamm on kasvama hakanud ja oma esimesed viljadki maha poetanud. Rõõm oli aga üürike, asjatundjad andsid karmi hinnangu: need pole mitte tammetõrud, vaid kõrval kasvava kastani munad. Järgnes NVK uue juhatuse valimine. Istuv, auväärne ja suurte teenetega juhatus, koosseisus Urmas Lepik, Jaak Sal-Saller ja Tiit Luiga, kes on klubi vedanud 9 aastat, pani amet maha. Kivimäe raudteejaama otsasein, mida paitas sõbralik sügisene õhtupäike, kattus tumedate süngete varjudega. Raudtee alles vahetatud, uued ja kiiskavad rööpad hakkasid kurblikult uluma. Äsja istutatud tammepuul värisesid niigi vähesed allesjäänud lehed. Algas NVK uue juhatuse valimine. Pakutud kandidaadid olid tuntud ja usaldatavad, neid oli piisavalt palju. Valiku tegemine ei läinud libedalt. Mõned korrad vilksatasid keset rukkipõldu kultide prisked seljad. Valituks osutusid meie parimad pojad: Meelis Arumeel, Tõnu Mardo ja Mart Kippar. Tunnustus ja tänu meie klubi suureks teinud Urmasele, Jaagule ja Tiidule ning teistelegi tublidele abimeestele. Teie tulemus on märkimisväärne, kiidusõnadest tuleb lausa puudu. 
Edu uue juhatuse liikmetele Meelisele, Tõnule ja Mardile.

  

 

Põlvkondadevahelisel mäluturniiril

Tallinna Ülikooli korraldamisel toimus esimene põlvkondadevaheline mäluturniir, millest võtsid osa eesti- ja venekeelsete gümnaasiumite võistkonnad ja Tallinna meesteklubide ning sotsiaalkeskuste võistkonnad, kokku 13 tiimi. Meilt käisid tules Meelis, Enn, Toomas ja Urmas. Küsimused seadsid raskustesse kord noori, kord vanu. Tuli meelde tuletada 50 aasta taguste mõistete tähendusi, tunda ära sümboleid, meenutada kuulsustega seotud poolsalajasi seiku, arvata ära praeguste noorte slängisõnu jne. Vanad mehed said noortest segavõistkondadest paremad tulemused, kusjuures tingimused olid küll võrdsed nii noortele kui eakatele. Meie saime huumoripreemia. Hea, et niigi läks! Täname TLÜ teadurit Tiina Tambaumi ja tema meeskonda korraldamise eest ning prof. Veidemanni juhitud žüriid õiglase "kohtumõistmise" eest. Oli huvitav ja teaduselegi ehk kasulik sündmus.

Sügisene jalgsimatk Kõrvemaal

Sügisene jalgsimatk oli planeeritud Aegviidu kanti. Nagu tavaliselt, kogunesime Kivimäe jaama juures. Seltsis on segasem ja nii oligi tellitud Järvamaale sõiduks buss. Rahvast kogunes ja peeti plaani. Sündis otsus, et alustame Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse juurest ning liigume Nelijärve suunas. Ja nii asusimegi sõitma, et teha alustuseks ka tutvust Valgehobusemäega, millel kõrgust 106 meetrit üle mere pinna. Mäe tipus asub vaatetorn, kust avaneb ilus vaade üle Kõrvemaa.

Kui ilu hinnatud, siis asusimegi 10 kilomeetri pikkusele matkale. Kes vapralt kepikõnnil, kes lihtsalt kand ja varvas. Teejuhiks olid Urmas ja Meelis. Mõne aja pärast sai märgatud, et matkajate rivi on päris pikaks millegipärast veninud. Ja selgus, et vanahärra Heino Pertel, kel vanust turjal 83 aastat, millest 10 aastat Siberis, on leidnud sügisesest metsast seeni. Ja päris palju kohe. Noo mehed ju teavad mis on hea. Seened kõlbavad nii söögi kui joogi kõrvale, eriti aga need metsast ise korjatud.

Varsti läks teekond mägiseks ja paljudele ka tuttavaks. Olimegi jõudnud Nelijärvele ja aeg oli ka keha kinnitada. Nelijärve Puhkekeskuse baar oli lahti ja saimegi kenasti kõhud täis ning muljeid vahetada.

Hipodroomil

Tallinna Hipodroom tähistas oma 95. juubeli aastapäeva. Üritus oli võimas, alates puhkpilliorkestrist kuni puhvetini. Teate küll, derby algab puhvetist. Külalisi oli Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ja muidugi meie džokid oma kiiretel traavlitel.  Tallinna Hipodroomi juhatuse liige härra Mihkel Gull, hoolimata oma tihedast päevakavast, tutvustas NVK meestele lühidalt hobuste hingeelu.

Traavivõistlus on ilus rituaal, mõneti võrreldav missivõistlusega. Osalejad on graatsilised, elegantsed, pikkade sihvakate jalgadega iludused. Tõsi, ühtedel on jalgu poole rohkem.  Lisaks on neil ka väike eelis - nad ei pea end verbaalselt väljendama, kuigi jah - vahel miski ajab hirnuma.

Mis oleks hipodroom oma traavlitega ilma totalisaatorita. Adrenaliini tekitamise püha üritus on toiminud alates hipodroomi avamise esimesest päevast vahetpidamata kuni tänaseni, olenemata mis lipp Toompeal parasjagu lehvis. NVK meestest parima totol raha peale mängimise tulemuse saavutas Urmas, kes ainsana plussi jäi (tervelt 1 euroga :-)!). Kõigil nii hästi ei läinud. Võidutulemuse taga on kindlasti meie pealiku hää inimhinge (või hobuse hinge?) saladuste tundmine. 

NVK liikmete auväärseim ratsamees Joel meenutas, kuidas ta oma nooruspõlves esimest korda iseseisvalt hobust rautas. Hakkama sai, ainult teadma pidi, et hobusele tagantpoolt ei läheneks. Johannes oli juba Stalini ajal sellelt samalt Tallinna hipodroomilt pärit vanadele ja väsinud hobustele heinu andnud, enne kui setukad kolhoosi komandeeriti. Ega me hulgas selliseid mehi polnudki, kes oma nooruspõlves poleks hobustega tegelenud. Nüüd aga meenusid meeldivad ja soojad mälestused aastatest 1935 kuni 1970. 

Kogu me sõbralik kamp andis oma väikese panuse Tallinna Hipodroomi ilusate traavlite hüvanguks. 

Päike oli veel kõrgel, kui me väsinud jalad kandsid meid pöördumatult värava poole. 

Lõpetuseks üks arnoldrüütellik mõttetera loomakasvatuse vallast: krõmpsuta kaeru palju jõuad - ära rautatakse ikka.

NVK poolt kindlat kätt džokidele ja kerget jooksujalga traavlitele.

Palju tänu osalejatele. Teie panus traavitraditsioonide jätkumiseks Eestis, mis teadagi kultuuri osa, on märkimisväärne.

Eksklusiivkohtumine teadlasega

Täisauditoorium kuulajaid on põnevil, külla on lubanud tulla Marju Kõivupuu Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudist. Külalise populaarsusest, hõivatusest ja reputatsioonist räägib ainukordne juhtum Kivimäe raudtee jaama ees, nimelt tuli lugupeetaval teadlasel jaamaesisel enne meieni jõudmist anda kiirintervjuu ERR-le.

Meie klubikaaslane Jaak tutvustab esinejat ja piirdub ainult teaduste doktor Marju Kõivupuu aurahade uskumatult pika ja väärika loeteluga. Mõned eredamad: 1995 Eesti presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest, 2013 aasta kodanik, 2014 Valgetähe V klassi teenetemärk.

Esinemise alguses selgitab teadlane vajadust mõista ja arvestada mineviku, oleviku ja tulevikuga. Eriti kummastavaks peab ta inimeste mõistmatust õppida minevikust ja tehtud vigadest. Lisaks infole purukuiva teaduse tegemisest üllatab esineja meid ka hää vanarahva tegemiste tundjana. Õpetas meidki, kuidas mõnest noorest kaseoksast kena kaseviht kokku sättida. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sidumisel kasutatavale nöörile. Hää tulemus takunööri pruukimisel on garanteeritud. Eriti näotu, lausa lubamatu olevat aga plastmassist kunstvihaga vehkimine eurokaitse all oleva suitsusauna laval. 

Elav arutelu tekkis esineja ja kuulajate vahel kõrgkooli õppekorralduse lahkamisel. Marju Kõivupuu kurtmisest bürokraatia ja aruandluse vohamisest eesti haridus-  ja teadusmaastikul on suuremal osal meist lihtne aru saada, sama jama on tootmises ja kogu majanduses. Teadusasutuses pead grandi saamiseks esitama oma teadusartiklid, publikatsioonid arvestatavates teadusajakirjades jne. Nimekiri on lootusetult pikk, lausa ärritav. Meie teame, et ega tööstuses olukord kergem ole, luulet vähem, numbreid enam. NVK seitsmekümneaastased noored spetsialistid asutavad moodustama uut ja vihast poistebändi, kellega kõrghariduse skeenel plats puhtaks lüüa ning vähenõudlikud õppejõud karistuseks ühiskondlikult kasulikule tööle saata. Kogenud esineja valib uue teema ja olukord rahuneb. Töörahva töökohad ja töötasud jäävad sedapuhku alles. 

Mõned Marju Kõivupuu poolt väljaöeldud soovitused kuulajatele: tundke rõõmu ja olge uhked Eesti riigi üle; see on suur õnn, et nii väikesel rahval oma tillukesel maalapil on oma riik, keel ja kultuur.

Lõpetuseks parim soovitus õpetlaselt : ÄRGE LÕHKUGE TÖÖTAVAT SÜSTEEMI

Suur tänu Marju Kõivupuule väga huvitava ja köitva ettekande eest teid imetlevatelt kuulajatelt Nõmme Vanameeste Klubist.  

Suvepäev Meelise juures

Rahvast pungil väikebuss ja sõiduauto kihutavad teineteise võidu palaval suvepäeval mere poole. NVK mehed sõidavad külla oma klubikaaslasele Meelisele, kes on lahkelt kutsunud meid oma suvemõisa Läänemaal.
Saabumisel ootas nõmmekaid üllatus. Hoolimata palavast suveilmast ja kiiskavast keskpäeva päikesest oli peremees meile plaaninud nagu tubli ekskursioonijuht ikka - põhjaliku matkaprogrammi. Meelisel on oma eelnenud töömehe elust selgelt meeles, et töörahvast saab juhtida ainult enne lõunasööki. Jäi üle ainult neelatada ja teele asuda, suu kuiv nagu klaasipuhuja nahkpõll. Hakatuseks Kiideva, rändkalurite rannaküla. Sümpaatne giid Tiiu, endine koolmeister samast Kiideva külast, tegi meile rändkalurite elu ruttu selgeks. Proua Tiiu kuulub kindlasti Eestimaa eest võitlejana Maa Soola hulka. Kunagisest tagasihoidlikust Läänemaa kalurikülast, mida vabariigi taasiseseisvumise aegu ähvardas kuhtumine, on saanud idülliline suvituspaik. Meie muljed jätkuvad Puiseninal, mis on arenemas, osalt tänu Euroliidu toetustele, suvitus- ja turismipaigaks.
Meelis on üritust plaaninud põhjalikult ja täpselt nagu vägevad rahvajuhid muiste. Suure tõenäosusega on Kiideva laht haugikalast priiks püütud. Niivõrd muljet avaldavad olid veel tulised kalapalad liudadel, mida 16 ablast suud hundiisuga hävitama asus. Sellega asi ei piirdunud, lisa tuli suitsuahjust. Au ja kiitus  Meelisele ja tema hõimlasele Toomasele, aga kindlasti ka kalameestele ning kokkadele!
Meelis on oma suvemõisa paarikümne aastaga arendanud mõnusaks ja perekeskseks suvekoduks. Kena koht Puise lahe rannal, hubased elumajad, sadam, saun, sportimisplatsid.... loetelu läheks pikaks. Tähtsam veelgi on koha meeldiv aura, sõbralikkus ja soojus, mida kohe tajud.
Matkapäev lõppes supelusega. Meie vaprad ujumismeistrid Kalev, Urmas, Enn, Endel, Peeter, kõiki polnud vee alt näha, näitasid head stiili. Veeohutuse eest kandis hoolt lestade ja maskiga vetelpäästja Erik. Vetelpäästja põhivarustusest puudus vaid harpuun, millega vee alla vajuvaid sportlasi välja tõmmata. Jaagul oli küll spinning kaasas aga see oli bussi jäänud ja mõeldud väiksematele hüljestele.
Palju tänu Meelisele suurepärase suvepäeva eest - väärt mõte ja hea teostus. Tänud autosohvritele Urmasele ja Ülole ning kõigile kaasalööjatele.

Ooperisolist raudteejaamas

 Meeldivas ootusärevuses klubikaaslased nihelevad diivanitel, neid on palju. Klubi pealik Urmas  kutsus meile esinema oopersolisti Pirjo Levandi. Uks avaneb ja ruum läheb valgeks. Ideaalselt sale, noor ja kena tütarlaps, kuldkingakesed jalas ja kitarr käes seisabki me ees.

Pole lihtne olla kuulsa onupoja täditütar. Pirjo alustas oma koolipõlve klassikalise muusika õpinguid konservatooriumis Urve Tautsi lauluklassis. See oli tore ja paljulubav aeg, mil laulud aitasid elada-võita. Unistuste teoks saamine algas peale kooli lõpetamist Estonias, kus selgus, et teater on nagu mosaiik, kus iga laulja vaid killuke. Ooper on tõsine asi, ei mingit kabareed ega revüüd - aga sa oled noor ja ilus, millal siis veel. Pirjo räägib teatrielust, endast, näitlemisest. Ja laulab. Ta esineb otse, ilma võimenduseta, kitarristi saatel. Solisti tugev ja helisev hääl paneb kuulajate südamed põksuma ja silmad särama. Mõnel korral saadab Pirjo end ise kitarril, mõnel korral miniksülofonil. Iga pala tunnustuseks kuulajate soe ja sõbralik aplaus. Lausutud laused ja lauldud sõnad on tasakaalus, sõnalise ja vokaalse osa üleminekud sujuvad.

Viimastel aastatel on Pirjo Levandi lemmikuks Ladina-Ameerika muusika, millel ta meile hispaania keeles särtsakalt kõlada laseb. Operetist ei arva ooperisolist suurt midagi. Seal peaks vere asemel soontes shampanja voolama, mis pidevalt kihiseb ja vahutab. Sädeluse ja sära puuduse all Pirjo küll ei kannata.

Lisaks Graniitvillale saab Pirjo Levandi esinemist nautida Rapla kirikumuusika festivali raames 27. juulil Järvakandi kirikukontserdil.

Medalitesadu Kivimäel

Venemaal madin alles kestab, kui NVKlubi juunikuu viimasel teisipäeval  oma spordisangareid austas. Sportlik kolmevõistlus, mis koosnes püssilaskmisest, nooleviskamisest ja koroonamängust, mida mängiti hasartselt terve talv, on lõpuks kulmineerunud. Autasustamine oli usaldatud NVK parimatele poegadele, peasekretär Meelisele ja karskusideoloog Tiidule. Kolmanda koha saavutas ja pronksmedali sai kaela väsimatu Kalev. Mees tähistas alles möödunud kuul oma 90. aasta jubileumi, kuid selja tegi prügiseks enamikul. Hõbemedal Tõnule, kelle hää tulemuse taga ilmselt ta jahipidamise hobi, kus vaja täpset silma ja kindlat kätt. Võidu võttis Urmas, pälvides tšempioni tiitli, kuldmedali ja kuldse jumalanna karika. Klubikaasalased avaldasid spordisangaritele oma kindlat tunnustust kõva käte plaksutamisega. Ega võidumehed võlgu jäänud. Peene prantsuse kombe kohaselt lasti shampanja klaasidele kõlada.

Autasustamis tseremoonia muundus sujuvalt suure Peetri ja Madise sünnipäevade tähistamiseks. Madis oli oma klubikaaslastele uue laulu komponeerinud, mille ka kenasti ette laulis. Peetril oli meile erialane kingitus loodud, mees on nimelt üle 10-ne aasta kogunud Nõmme ja Tallinna vanu fotosid. Liikumatud ajaloolised pildid digitaliseerinud ja süstematiseerinud, mida suurelt ekraanilt vanadel meestel hää vaadata. Meie paljunäinud meeste silmades süttis uudishimu ja imetluse leek. Eriti põnevad olid vanad fotod iidama-aadama aegsest Kivimäe raudteejaamast.  Eks see üks kuulus koht ole. Tuntud Eesti teatrikorüfee Voldemar Panso, Kivimäe elanik, oli suur rännumees. Saanud kord Austraalias pärismaalaselt kingituseks bumerangi. Kohalik täpsuskütt uurima, et mis maa mees oled. Panso: NSVLiidust olen. Kohalik: ei tea mitte. Panso: Eestimaalt. Pärismaalane: ikka ei tea. Panso viimases hädas: Kivimäelt olen. Bumerangimehel nägu laia naeru täis: tean, tean küll, hästi tean, miks ma siis ei tea. Oligi rahu maa peal.

Õnnitlused Madisele, Peetrile, Kalevile, Tõnule ja Urmasele! 

Avastamas Liivimaad

Mardimatkad viisid NVK matkasellid sel suvel Liivimaale. Liivimaa on ulatunud Pärnust Peipsi põhjaküljeni ja lõunast poole Lätimaani. Esimene kohvipaus Heinastes ja kontrollost Ikla veikalsis, peale mida võtsime kursi Cesisele. Cesises asub Võnnu muinaslinnus, kuid meie külaskäigu ajaks olid Mõõgavendade ordu aadlimehed, (mitte segi ajada Seakõrva ordu rüütlitega), juhtumisi lõunal ja lossi me ei pääsenud.

Mis oleks üks matk ilma autode vaatamiseta. Seekord aitas Meelis, kes juhatas meid Cesises Euroopa juhtiva automaat käigukastide taastamise tehase RECRO õuele. Värkstoas anti meile hääde petrooli aurude vines huvitavat teavet kastide hingeelu, lagunemise ja taastamise kohta. Hoovi peal oli kahtlaselt palju Audisid, kuid kõik nad pidid nende tublide meistrimeeste osavate käte vahel terveks ravitama. Ka meid paluti lahkelt järjekorda võtta.

Võnnu lahingus 23. juunil 1919 purustasid eestlased ja lätlased ülekaalukad Landeswehri väed. Selle võiduka lahingu mälestuseks tähistatakse Eestis igal suvel võidupüha, mida meiegi Skangali karjamõisas rõõmsalt tegime. Mõis on Läti taasiseseisvuse aja jooksul Rootsi päästearmee poolt taastatud toimivaks mõisakooliks. Mõisaga oli seotud ka Olof Palme. Meie pidustused toimusid mõisa lõkkeplatsil. Lõkke süütamine, grillimine, söömine õnnestusid üllatavalt ladusalt - kogemused loevad. Õhtu kulmineerus kaminatoas, kus hirvekütt Tõnu mitmeid lahingustseene elavalt taas esitas. Parimad olid lood sokujahist, kus toimus kirgastumine: vaatad looma, vaatad lausa tõtt, imetled ta ilu - ei tulista, lased tal minna. Lugu, mis läks nii mõnegi rännumehe hinge, aitab meil elu ja loodust hoida.

Tagasiteel põikasime Ülenurmele, osa saama Eesti lennupäevadest. Nähtud trikid võtsid hinge kinni.

Üritus õnnestus, hoolimata sellest, et teadaolevalt on jumal lätlane, kuid seekord oli ta meie poolt.

Palju tänu matkajuht Mardile, transpordi korraldamise eest suur kiitus Tõnule, tunnustus Jaagule täpse eelarve eest, tänu Urmasele ja Arnole, kes nõrgemaid mehi lahkelt aitasid, et nad mäest alla ei veereks.

Reisisellid Töökoda Recro juhataja Piiripunkt Meetalus Lennundushuvilised

Ööbimispaik