Hipodroomil

Tallinna Hipodroom tähistas oma 95. juubeli aastapäeva. Üritus oli võimas, alates puhkpilliorkestrist kuni puhvetini. Teate küll, derby algab puhvetist. Külalisi oli Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ja muidugi meie džokid oma kiiretel traavlitel.  Tallinna Hipodroomi juhatuse liige härra Mihkel Gull, hoolimata oma tihedast päevakavast, tutvustas NVK meestele lühidalt hobuste hingeelu.

Traavivõistlus on ilus rituaal, mõneti võrreldav missivõistlusega. Osalejad on graatsilised, elegantsed, pikkade sihvakate jalgadega iludused. Tõsi, ühtedel on jalgu poole rohkem.  Lisaks on neil ka väike eelis - nad ei pea end verbaalselt väljendama, kuigi jah - vahel miski ajab hirnuma.

Mis oleks hipodroom oma traavlitega ilma totalisaatorita. Adrenaliini tekitamise püha üritus on toiminud alates hipodroomi avamise esimesest päevast vahetpidamata kuni tänaseni, olenemata mis lipp Toompeal parasjagu lehvis. NVK meestest parima totol raha peale mängimise tulemuse saavutas Urmas, kes ainsana plussi jäi (tervelt 1 euroga :-)!). Kõigil nii hästi ei läinud. Võidutulemuse taga on kindlasti meie pealiku hää inimhinge (või hobuse hinge?) saladuste tundmine. 

NVK liikmete auväärseim ratsamees Joel meenutas, kuidas ta oma nooruspõlves esimest korda iseseisvalt hobust rautas. Hakkama sai, ainult teadma pidi, et hobusele tagantpoolt ei läheneks. Johannes oli juba Stalini ajal sellelt samalt Tallinna hipodroomilt pärit vanadele ja väsinud hobustele heinu andnud, enne kui setukad kolhoosi komandeeriti. Ega me hulgas selliseid mehi polnudki, kes oma nooruspõlves poleks hobustega tegelenud. Nüüd aga meenusid meeldivad ja soojad mälestused aastatest 1935 kuni 1970. 

Kogu me sõbralik kamp andis oma väikese panuse Tallinna Hipodroomi ilusate traavlite hüvanguks. 

Päike oli veel kõrgel, kui me väsinud jalad kandsid meid pöördumatult värava poole. 

Lõpetuseks üks arnoldrüütellik mõttetera loomakasvatuse vallast: krõmpsuta kaeru palju jõuad - ära rautatakse ikka.

NVK poolt kindlat kätt džokidele ja kerget jooksujalga traavlitele.

Palju tänu osalejatele. Teie panus traavitraditsioonide jätkumiseks Eestis, mis teadagi kultuuri osa, on märkimisväärne.