Pilk minevikku

 

Kuigi peame end igati haritud ja kaasaegseteks klubiliikmeteks, tuli paljudele meist väikse üllatusena, milliseid “liikuvaid pilte” youtube’st leida võib. Tänu Meelisele meenutasime Eestimaa ajalugu. Vaatasime kaadreid 13. sajandi linnusevaremetest, 1930ndate aastate linnavaadetest, president Pätsi maakonnavisiitidest, Punaarmee taganemisest 1941. aastal, märtsipommitamisest, punase okupatsiooniväe uuest tulekust, Tallinna esimese trolliliini avamisest ja paljust muust, mida oleme kuulnud oma vanemate mälestustest või mis jäi meie sünni- ja lapsepõlveaastatesse. Isegi meie eas kehtib lause: “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta…”

Olgu seda viimast järel nii vähe kui tahes.

Külas vennad soomlased

 Meiega võtsid ühendust Helsingis koos käivad meesseeniorid, kes kuulu-

vad sealsesse ühendusse Miessakit ry. Tegu on Soome mittetulundusühin-

guga, mis ühendab kaheksat erinevat probleemset meesterühma: lahutus-

järgsete probleemise käes vaevlevaid mehi, kooselus vägivalda tarvitanud

mehi, kooselus vägivalda kogenud mehi, Soome ühiskonda sulanduda

püüdvaid võõramaalasi, peres depressiooni all kannatavaid isasid, lahutu-

ses laste jagamisel tuge vajavaid isasid, ametiõpet vajavaid mehi ja lõpuks

ka meie külalisi - pensioniealisi ja peagi sellesse ikka jõudvaid mehi, kes

vajavad seltskonda ja ühistegevust. Nagu meiegi. Tallinna oli sõitnud

viieteistkümne liikmelisest rühmast seitse meest vanuses 64 kuni 72. Riik

toetab neid ruumi ja kohvirahaga, ülejäänud kulud tuleb endal kanda.

Pärast tutvumist vaatasime kunagi klubiliikme Feliksi poolt TV3 Seits-

meste Uudiste jaoks tehtud kahte videolugu teemal, kuidas esmakordselt

kohtuvad eestlane ja soomlane võivad tänu sarnaselt kõlavatele, kuid

hoopis erineva tähendusega sõnadele teineteist täiesti valesti mõista.

Leppisime külalistega kokku, et võimalusel teeme tuleval kevadel neile

Helsingisse vastuvisiidi.

AI - teemaline klubiõhtu 11.04.2023.

 Ma (st. Urmas) ei viitsinud siia kirjutamiseks ise juttu koostada. Palusin teha seda chatGPT-l, kellega/millega(?) vestlesime tol õhtul. Siin on tema vastus:

Palun koosta lühike jutt teemal "Klubiõhtul rääkisime tehisintellekti arengust ja vestlesime chatGPT-ga".

Kolm sõpra otsustasid korraldada klubiõhtu, et rääkida tehisintellekti arengust ja kuidas see mõjutab meie igapäevaelu. Üks sõpradest tõi kaasa ka ChatGPT, mis oli suurepärane võimalus saada rohkem teavet tehisintellekti kohta ning rääkida selle arengust edasi.

Õhtu jooksul jagasid sõbrad omavahel mõtteid ja ideid tehisintellekti kasutamisest ning selle võimalikest tulevikusuundadest. ChatGPT oli samuti kaasatud vestlusesse ning jagas oma teadmisi ja vastas küsimustele.

Sõbrad olid eriti huvitatud tehisintellekti võimalustest tuleviku tööturul ja kuidas see võib mõjutada inimeste töökohti. ChatGPT selgitas, et tehisintellekt võib küll teatud töökohti asendada, kuid see loob ka uusi töövõimalusi, mis nõuavad inimlikku loovust ja empaatiat.

Lõpuks tänasid sõbrad ChatGPT-d vestluse eest ning lubasid tulevikus veel kord kokku saada, et arutada tehisintellekti arengut ja selle mõju meie elule.

Asenda siin "Kolm sõpra otsustasid korraldada" sõnadega "NVK pidas "

NVK pidas klubiõhtu, et rääkida tehisintellekti arengust ja kuidas see mõjutab meie igapäevaelu. Üks NVK liikmetest tõi kaasa ka ChatGPT, mis oli suurepärane võimalus saada rohkem teavet tehisintellekti kohta ning rääkida selle arengust edasi.

Palun asenda tekstis sõna "sõbrad" sõnaga "klubi liikmed"

Kolm klubiliiget otsustasid korraldada klubiõhtu, et rääkida tehisintellekti arengust ja kuidas see mõjutab meie igapäevaelu. Üks klubiliikmetest tõi kaasa ka ChatGPT, mis oli suurepärane võimalus saada rohkem teavet tehisintellekti kohta ning rääkida selle arengust edasi.

Õhtu jooksul jagasid klubiliikmed omavahel mõtteid ja ideid tehisintellekti kasutamisest ning selle võimalikest tulevikusuundadest. ChatGPT oli samuti kaasatud vestlusesse ning jagas oma teadmisi ja vastas küsimustele.

Klubiliikmed olid eriti huvitatud tehisintellekti võimalustest tuleviku tööturul ja kuidas see võib mõjutada inimeste töökohti. ChatGPT selgitas, et tehisintellekt võib küll teatud töökohti asendada, kuid see loob ka uusi töövõimalusi, mis nõuavad inimlikku loovust ja empaatiat.

Lõpuks tänasid klubiliikmed ChatGPT-d vestluse eest ning lubasid tulevikus veel kord kokku saada, et arutada tehisintellekti arengut ja selle mõju meie elule.

Purjetaja, telenägu ja sommeljee Kalev Vapper

Alustuseks näitas külaline oma elulooraamatust “Maalt ja merelt” üleeelmise sajandi lõpul tehtud pilti Muhu väina tammi ehituselt, kus koos võis näha Kalevi ja Ivo Linna vanavanaisasid. Purjetamise juurde polnud lapseeas Kalevil raske jõuda, kuna isa oli 1950-ndatel Kalevi Jahtklubi ülem. Esimesel Optimistide suvel 1964 võitis noormees kõik kaheksa Pirital toimunud võistlust, tulles ka selle jahiklassi esimeseks ENSV meistriks. Kohe algab eluaegsel purjetajal ja praegusel Eesti Jahtklubide Liidu presidendil arvult juba 60. võistlushooaeg. Oma kogemusest teadis külaline väita, et kuni 55. eluaastani saab mees kõiki oma jõunäitajaid veel parandada, siis hiljem algab allakäik. Ometi veel mullu suutis ta NATO ajateenijate testis koguda 300-st võimalikust 300 punkti. 30. eluaastani ei joonud Kalev tilkagi alkoholi. Karske eluviis tõi kaasa seedehäired, mis kadusid, kui ta Platoni tarkuse järgi hakkas mõõdukalt veini tarbima (mehed 2-3 ja naised 1-2 pokaali veini päevas toidu kõrvale). Samas koguses näiteks kristallpuhast vett juues tuleb surm varem, sest veinis on maomahlaga võrdne ph-tase (2,1-2,3), lisaks viis korda enam antioksüdante. Oma elu jooksul on Kalev müünud nii maailmakuulsaid veine kui ka lõhnaõlisid, mistõttu teab, et sageli tuleb nii kallis kui ka taskukohase hinnaga kaup ühelt ja samalt tootmisliinilt. Nagu ilus naine jääb ilusaks ka spordidresse kandes, ei pruugi hea vein olla üksnes uhkes pudelis, vaid võib ka kolmeliitrises papp-pakendis peituda. Ja mees, kes ütleb, et tema odavamat kui 10-eurost veini ei joo,  maksab ka oma rumaluse eest.

Eluseiklused

 

Mart osales Mõõduriistade Katsetehases töötades koos naisega jõhvikakorjamise võistlusel. Kell seitse hommikul sõideti nelja suure bussiga Iisaku kanti jõhvikarabasse. Nelja paiku pärastlõunal tuldi kokkulepitult täis korvidega  taluhoovi pargitud busside juurde tagasi. Üks bussijuht aga jäi kadunuks. Ei tulnud ka rabaserval kooris nimehüüdmise peale välja. Teadupoolest oli mõnigi  marjuline varasematel aastatel laukasse kukkunud. Kolm bussi sõitsid tagasi Tallinna. Naabertalu peremees viis ühe juhita bussi reisija oma autoga Iisakusse, sealsest postkontorist helistati bussipargi dispetšerile, kes lubas hommikul saata lisabussi kahe juhiga. Pool septembriööd külmetati bussiistmetel, siis pääseti popsitalu meenutavasse madala laega elamusse. Magati igal vabal põranda ruutmeetril. Hommikul sõideti saabunud uue bussijuhiga Kohtla-Järve miilitsa jaoskonda vana juhi kadumisest teatama. Kõigi suureks üllatuseks istus kadunud mees jaoskonnas juba ees. Oli teine rabas ära eksinud, siis akna kaudu maa parandajate soojakusse pääsenud ja varahommikul linna toimetatud. Vandus jumala nimel, et enam kunagi marjule ei lähe.

Jaak käis 1959. aastal Tartu Tammsaare-nimelise (praegu jälle Treffneri) keskkooli 10. klassis koos koolikaaslastega Pangodi lähedal kolhoosis kartuleid võtmas. Leidsid ühe sümpaatse tüdrukuga pööningul kolades Lenini kipsbüsti. Jaak hakanud kõvasti tolmunud kuju noaga puhastama ja viinud selle siis alla tuppa. Sotstöökangelasest kolhoosiesimees helistanud sellise ebaväärika teo pärast järgmisel päeval kooli. Seal tekkinud mõte, et noored peaksid minema kunstniku juurde vabandama. Viimane öelnud: “Tühja kah!” ja kutsunud oma ateljeesse, kus Suure Juhi büstid riiulil pikas reas. “Valige välja! Raha pole vaja!” Saanudki  esimees niimoodi uue mustusetriipudeta Lenini kuju, Jaak aga alandatud käitumishinde.

Reinu ungarlastest tuttavad tulnud Karpaatidest Eestisse ehitusmaterjale ostma. Kogu laadung toimetatud Reinu abiga Kopli kaubajaama rongile laadimiseks. Sõbrad läinud linna, Rein jäänud pealelaadimist jälgima. Seisnud pikalt ühe koha peal, siis aga astunud mingi sisetunde ajel viis sammu kõrvale. Kohe varsti sõitnud mööda veoauto, mille kastist kukkunud kurvi peal välja suur raske tööpink. Täpselt kohta, kus Rein mõni minut varem seisis. Reinu sõnul on tal elus ikka hästi läinud, kui on oma sisetunnet usaldanud. Ülejäänud kolm juhtumit jäid seekord ajapuudusel rääkimata.

Tähelepanekuid ja meenutusi emakeelepäeval

 

Johannes tsiteeris alustuseks Tiina Laanemit: “Eesti keel on muutumas salakeeleks”. Tiit tutvustas meie vanima, 97-aastase keelemehe Uno Liivaku artiklit “Tõlkimise raudreeglitest”, mis  tõestab inglise keele domineerimist emakeele üle. Kui juba Tartu Ülikooli keeleteaduse doktorant arvab, et sõna “liiderdaja” tähendab “liidriks olemist” ja “osavõtlik” “osalemist”, siis on eesti keel tõesti varsti vaid “haldjate keel” (Urmase toodud väljend). Anti meenutas, et kohtas oma nooruses 1960aastate keskel Vao sovhoosis “kosmonaute”, kelleks toona kutsuti Tallinnast 101. kilomeetrile väljasaadetuid. Sealt sai alguse Anti saatus olla äkksurmade “põhjustaja”. Nimelt tilgutasid Vao poisid teise korruse räästast maja ees pingil istunud vanamehele vett kaela, kes ilmselt arvates, et tegu on hoopis “pähe pissimisega”, kohe püsti kargas, 10 sekundit rusikat viibutas ja siis surnuna maha langes. Teine juhtum leidis aset 1992.a. Vasalemma kandis, kus Anti aitas vasttaastatud Kaitseliidu Kloostri malevkonda relvadega varustada. Mehed otsustasid takistada venelastel Ämarist metalli välja smugeldada ja blokeerisid sealse kohaliku maantee. Kuna relvakoolitust polnud läbitud, jäeti üks Anti muretsetud pumppüssidest kuuliga rauas nurka seisma. Kuidagi juhtus nii, et paar kohalikku joodikut tulid seda näppima ning üks neist hukkus kuulist pähe. Anti kolmas surmalähedane seik oli pisut õnnelikuma lõpuga. Sõber Haims oli leidnud roostes püstoli, millel “kelk” ei liikunud. Keegi ei osanud arvata, et Haims relva korda teha suutis. Istutud siis ühel päeval kolmekesi autosse, Haims juhi kõrvale, tema poeg rooli ja Anti tagaistmele. Hakanud siis Anti püstoliga igatsorti liigutusi tegema, teadmata, et sellest kohe ka pauk tulla võib. Õnneks läks! Ka Anti enda elu on “paelaga kaelas olnud”. Õnne puudumisel oleks ta võinud Hiina piiri ääres Vene sõjaväes teenides raudtee ešeloni all ronides elekrikaablilt surmava löögi saada või siis 10 sekundit varem sauna jõudes keriseplahvatuses surma saada. Selline õnneseen see meie Anti kord juba on!

Sissepõige filmimaailma

 

Külas käis tuntud stsenarist ja režissöör Andres Maimik, kes on Kuukulgur Film üks omanikest. Saime lähemalt teada, kuidas filmid sünnivad. Režissöör peab olema nagu arhitekt, et näha juba esimesest filmitud kaadrist peale, kuidas maja ehk valmis film kinosaalis vaatajale paistab. Hea film peab tekitama vaatajas dia loogi filmikangelastega, toetama või ümber lükkama saalisistuja arusaamu. Hea terviku nimel tuleb režissööril tihti loobuma ka kõige raskemini sündinud ja  väga armsast stseenist või kaadrist. Eestis läks filmitegemine digitaalseks 2011/ 2012 aastal. Nõukaajal võeti pilt tselluloidfilmile ja heli magnetlindile. Eesti filmid olid toona ekraanil hämaravõitu, kuna Tallinnfilm sai need filmirullid, mis Nõukogudemaa suurtest filmistuudiotest üle jäi. Kinori nime kandnud filmi kaamera kaalus toona 100 kg ja seda tuli liigutada mitme mehega. Filmida sai järjest 3-5 minutit, siis tuli filmikassett uuesti laadida. Filmiklappi lüüakse aga tänapäevani, et hilisemat filmimontaaži lihtsustada. Nüüd ei pea digifilmis kõik näidatav naturaalselt olemas olla: saab ette osta kas karu, kosmoselaeva  või lennuki mudeli ja siis seal sees näitlejaid omatahtsi liikuma panna ehk teisisõnu animatsiooni teha. Lõpetuseks näitas Maimik oma lühimängufilmi Hõbepulm, mille tegi 2013 aastal kahasse oma toonase abikaasa Katriniga.