Sünagoog

21.10.2014. külastasime  ühte pealinna ebatavalisemat ja uhkemat sakraalehitist,kus kaasaaegne disain on põimunud traditsioonilise sünagoogi  arhitektuuriga (arhitektid Tõnis Kimmel ja Kaur Stöör).Hoone juures asub ka Juudi kool ja alakorrusel koššerrestoran.   Müts –kippa- pähe ja võisime asuma kuulama ja vaatama Juudi kultuuri ja traditsioonide huvitavat olemust,toorarullide tähendustest ja nende lugemisi,nädalapäevade tähendustest  Juudi tavades,juudi rahva saatusest läbi sajandite ja paljust, paljust muust huvitavast –seda kõike  härra Marek Abeli  meisterlikus  ja sisukas ettekandes.

Oli väga meeldiv külaskäik ilusas majas ja siinjuures suured tänud Juudi kogukonnale Eestis  ,kes selle võimaldasid.    

kirjutas Jaak                                                                                                                            

Dakarit uudistamas

Seekord oli meie huviorbiidis Dakari ralli. Selleks külastasime Toomas Triisa`t RedMoto klubis. Toomas rääkis oma seiklustest sellel võistlusel ja näitas pilte. Samuti vaatasime võistlusmootorratast ja saime aimu kuidas toimub kõrbes orienteerumine. Huvitav oli ka info kogu võistluse korraldusest. Lisaks näidati meile kuidas elab motoklubi RedMoto. Lisa kokkulepitud teemadele saime teadmisi jalgratta maailmast. Nimelt sama katuse all pesitseb Red Velo jalgratta klubi ja selle tegemisi tutvustas jalgratta äss Erki Pütsep.

30.10.14
Meelis

13 aastat meesteklubi Tartus

15.oktoobri keskpäeval leidis kamp Nõmme vanamehi (loe: seitse vanameest) end Tartu Linna Pensinäride Organisatsiooni Kodukotus majast. Kolmeteistkümne-aastase Tartu Seeniormeeste klubi kutsel oli saal  paksult täitunud tulijatega Tartust, Tallinnast, Viljandist, Võrust, Tõrvast ja mujaltki. Väsimatu Kalev Jahnson, Seeniormeeste klubi president, oli pidulikku koosviibimist juhatamas. Jagati au inimestele, kes olid klubi heale käekäigule enim kaasa aidanud. Sõna said ka külalised kingituste ja enda ning Seeniormeeste klubi „kiitmiste“ üleandmiseks. Vanamehed viisid sünnipäevalistele kingiks viske- ja mõistumängu „Mjölk“. Arvutud etteasted lauljatelt ja pillimeestelt päädisid ühise  tubli  supisöömise ja mõnusa omavahelise vestluse suminaga. Päevakavas järgnes sportlik etteaste. Tubli neljas koht  seitsme võistkonna seas pingelises heitluses bowlingu turniiril näitas meie arenemise võimalusi ja treenituse vähesust.

Tagasisõit möödus mõnusas vestluses Vanameeste Klubi olevikust, tulevikust ja uute algatuste vajadusest.

Kirjutas Jaak

EURO 6-st

Seekord oli meie huviorbiidis moodsad raskeveovahendid. DAF-i Autokeskuses Jüris nägime viimase põlvkonna, EURO 6 saastenormidele vastavat vedukautot DAF ja kuni 200 tonnise kandevõimega eriveokeid. Senine arusaam sellistest masinatest oli et see on "üks suur raud", kuid seekord selgus, et nii see enam pole. Vedukis olevate arvutite, või õigem oleks öelda arvutijuhitud süsteemide arv küündib kümnetesse. Eesmärgiks kütuse kokkuhoid, keskkonna säästlikkus ja muidugi ohutus. Moodsas autos juht otsustab vähem kui auto arvuti!
Üllatuslikult ka kuni 200 tonnise kandevõimega raskeveohaagis on otsast otsani elektroonikat täis. Nii saab juht juhtmevabalt puldist juhtida kõiki haagise rattaid, rääkimata kõikvõimalikest seadistustest.
Kokkuvõttes väga huvitav külastus.

Neiseris

Seekord uurisime kuidas valmib meile "pehme küljealune". Neiser on firma mis valmistab ainult pehmet mööblit, põhiliselt sohvasid. Meile näidati kogu tootmisprotsessi alates toormaterjali ladudest kuni mööbli pakkimiseni. Tehases valmistatakse mööbli korpuse detailid ja monteeritakse, valmistatakse polstrid-pehmendused ja katted neile riidest või nahast. Tehas on suhteliselt uus ja puhas, töökeskkond meeldiv, sisseseade suhteliselt moodne. Meile näidati ka uute tootemudelite väljatöötamist. Nüüd meil on selge pilt kuidas valmib sohva millel pikutada.

Meelis

Väike juubel, hea pidu

Juhuslikult on maailm korraldanud eakate päeva just meie klubi sünnipäeval. 1. 10. tähistasime siiski ainult sünnipäeva, sest pole me miskid eakad, kui võrrelda saja-aastastega. Pidu Nõmme muuseumi ruumides algas kõnedega. Oli meeldiv, et noor mees, linnaosavanem hr. Tiit Terik väga hea kõne pidas, milles oli mõistmist ja lugupidamist. Kõnelesid külla tulnud Kristiine, Kehtna ja Tartu klubide esindajad ja üllatuskülaline, riigikogu liige hr. Vakra. Seejärel esinesid tervitusega Kristiine gümnaasiumi meile juba tuttavad noormehed Kristjan ja Mark. Klubilaulu esitamine meie kõigi ühisel jorinal sujus tänu Vello Mäeotsa heale häälele päris kenasti. Kohe pidid eepilise etlusega taas esile astuma Kristjan ja Mark, kuid väikesed ja väga nunnud BelCanto laululapsed, vähim neist alles kolmene, kibelesid ette kandma kogu oma repertuaari. Noormehed nihutati siis kontserdi lõppu. Lapsed said mitu tugevat aplausi ja nende järel laulis meie RAM-mees Vello sobiva sõnumiga laulud. Oleks laulnud neid lausa mitu, aga jälle olid järgmised esinejad ärevil. Nõmme Kultuurikeskuse tantsutüdrukud, muidugi meist nooremad, panid kogu temperamendi, graatsia ja hingeilu mängu, et vallutada ligi kuuekümne mehe südamed. Ning ka nende repertuaar oli pikk ja põhjalik. Ja millised kostüümid! Nuubia, mustlas- ja hispaania seelikud ja ehted! Lõpuks said sõna Kristjan ja Mark (ja teksti taga varjatult nende eesti keele õpetaja pr. Kelle). Sõnum oli mitmetasandiline: ärgem riielgem, olgem olemas, hooligem lähedastest ja uskugem elu.

Kohvitassijutud koos külalistega kestsid seejärel veel pikalt.
Meie aktiivsed mehed Jaak, Johannes, Ülo, Tiit ja juhataja Meelis pr. Külli Tatteri aktiivsel toel olid enda peale võetud korraldustöö teinud väga hästi. Muuseumi perenaine pr. Evi Eespere abita aga poleks meie peost asja saanud. Suur tänu talle!

Tallinna Tehnikakõrgkoolis

Kaua jutuks olnud soov külastada "tehnikumi" sai lõpuks 23 septembril teoks. Meid võttis vastu transpordi teaduskonna dekaan Aimar Lukk. Arvestades tema motospordi lembust, viiski ta meid kohe vaatama töökodasid ja seal olevaid kiirendusautot ja tudengite ehitatud Formula Student elektrivormelit. Vanamehed said hea ülevaate kuidas võistlusautod on sündinud ja kuidas nad töötavad. Samuti näidati meile kooli töökoja tööpinkide parki ja selgitati kuidas moodsad seadmed töötavad.

Meelis

Kontsert klubimajas

20.august 2014.

„Ilu (muusika)on kuulajate kõrvades.“

Meisterlik Slava  Zavjalov ERSO´st süntesaatoril ja altviiulil pani „tehnokraatidest“

vanameestes midagi helisema. Populaarsete lugude tõlgendused , mustalasviisid ja

Raimond Valgre tuntud ja vahemtuntud lood  olid need, mis tõid ilu meie kõrvadesse.

Tore oli näha ja kuulata sellist instrumentide uhket ja kadetakstegevat valdamist. Veelkordsed tänud talle. 

Kirjutas Jaak

Arvamusfestivalil

Käidud! Asi võtab suure sündmuse ilme ja saab kindlasti igaaastaseks tradistiooniks. Väga hea tunne oli näha Paide Vallimäele tulnud sadu tuntud arvamusliidreid ja veel rohkem tulevasi arvamusliidreid, mõned meieealised, mõned veel lapsevankris. Neil teemadel, mille üle arutlemist jõudsime kuulata, saime mõndagi uut teada. Isegi omi mõtteid tekkis :-). Aga need jäid seekord avalikustamata. Mitte et nad valgust kardaks, aga vihma hakkas sadama ja hea mõte ei või ju märjaks saada. Nii et lõpuks sõitsime Eesti südamest tagasi ääremaale, Tallinna. Selgeks sai, et festivalivormis tekib rahva mõte ja sellest saab rahva hääl.

Maaeluga tutvumas

Sellesuvine reisiplaan sai klubis valitud hääletamise teel, võitis põllumajandusmuuseumi ja Peipsi ääre külastuse soov. Niisiis 7 augusti hommikul korjati 14 reisiselli bussi ja sõit läks Lõuna-Eesti poole lahti. Esimene peatus tehti Paide Vallimäel, paljudele tuttav koht aga mõnele esimene külastus. Pikka peatust ei tehtud, reisi eesmärk siiski lõuna pool. Ka Tartus Jaani kiriku külastus ei võtnud pikka aega, torni ja alla! Ülenurmes Põllumajandusmuuseumis oli plaanis veidi põhjalikum ekskursioon. Kuum ilm roiutas mehed veidi ära, aga kohaliku koka tehtud supp ja kook tõstis taas meeste tuju taevasse. Muuseum jättis üldiselt hea mulje, tehnikamehi häiris veidi eksponaatide närbunud seisukord. Alatskivi lossi vaatasime ka suhteliselt põgusalt, tegelikult pea iga külastatud koht oleks eraldi päeva väärt! Järgmine sihtpunkt – Varnja, Peipsiäärne vanausuliste küla. Vanamehed tuletasid meelde varem siin nähtut, hindasid toimunud muutusi ja ostsid muidugi sibulaid. Öömajale jäädi Kadrina mõisa kus söödi isevalmistatud õhtusöök koos sinnajuurde kuuluvaga...

  Järgmine päev algas kohaliku puutöökoja külastusega. Ettevõtlikud noored mehed olid loonud ettevõtte kus toodeti ainult „kõveraid tooteid“. Nimelt kasutati ainult servamata planku ja puuoksi aiamööbli ja laste mänguväljakute tootmiseks. Ettevõte müüs edukalt oma tooteid ka Euroopasse. Järgnes Mustvee külastus, kust tee viis edasi Avinurme. Siinne väga stiilne puutoodete kauplus näitas mida kohalikud meistrid teha mõistavad. Kohalik müüjanna tutvustas nii mõndagi, mida varem polnud nähtud. Edasi viis tee Emumäe suunas, kus lisaks vaatetornile oli vaatamist rohkemgi. Kohalik külaseltsi hing ja kunstnik Kuntro on puujuurikatest rajanud terve skulptuuride allee. Edasi ujumine Äntu eriti puhta veega Valgejärves ja olimegi viimases külastuspaigas Väike-Maarjas. Siin vaatasime kuidas toimub mahe põllumajandamine ja toidu väiketootmine. Veel väike peatus Viitna kõrtsis ja olimegi õhtuks kodus. Kokkuvõttes väga muljeterohke ja hariv reis.

Kirjutas Meelis

Keila-Joa lossis 29.07.14.

Tegime kiirkülastuse Keila-Joale, et oma silmaga näha juba palju räägitud taastatud lossi. Oli tõesti, mida vaadata. Restaureerimine on tehtud väga maitsekalt ja kvaliteetselt. Tööd jätkuvad, haljastus on veel pooleli, kõrvalhooned tegemisel. Parajasti rippusid seintel Ermitaažist toodud Volkonskite sugulaste suurvürstide, vürstide, krahvide jt. portreed, mida kohal käimata me näinud ei oleks - kes meist ikka jälle Peterburgi sõidab. Mõtlesime kadunud aegadele, kõrgkultuurile, selle kandjatele ja  üleilmastumise siluvale mõjule tänapäeva kultuuris. Aga loodus on lossi lähedal sama kaunis kui selle rajamise ajal.

Kirjutas Urmas

Nutiasjanduse täiendõppes

Viienda sündmusena juulikuus toimus meie käik EMT Tehnokeskusesse. Kutsujate eesmärgiks oli vist (ega reklaamüritus ei peagi olema väljahõigatud) meie kui eakate inimeste näitamine TV-s nuti-telefoni tarvitajatena. Noh, et on ju võimalik ja tore. Ostke ja sõlmige lepingud. Meie eesmärgiks oli saada aimu, kuidas mobiilside ja andmeedastus läbi telefoni toimub. Ja lootsime ikka ja jälle nö. ajakohastuda. Esimeste esitlejate jutus kostis aga selliseid sõnu, mida tavalisse teksti ei osanud paigutada, Sait, port, koaksiaalkaabel, info tihendamine, sagedusriba jne. Pikapeale seostus erisõnavara siit-sealt kuulduga ja mõndagi sai selgemaks. Iseasi, kui palju meelde jäi. Väikese kiire kontrolliga selgitati välja, et meist on juba 50% nuti-telefonide kasutajad ja seepeale muutus jutt konkreetsemaks. Päeva tulemuseks on see, et  helistades kujutame nüüd ette, kuidas meie targad jutud teisenevad impulssideks, siis el.mg. laineteks, need lendavad läbi õhu masti otsa, sealt sihitakse nad kasvõi Austraaliasse läbi paljude vahejaamade jne. ning mitmetest maapealsetest keskustest saadud korralduste peale jõuavad meie sõprade kõrvadesse. Interneti pilvedes liikuva info levimisega on enam-vähem sarnane lugu. Telefoniaparaadid muutuvad järjest mitmekülgsemateks, võimaldades koos arenevate programmidega mitte enam ainult hommikust äratust ja kõneedastust vaid ka juhtida eemalt kõikvõimalikke seadmeid, paljastada oma (ja omaniku) asukohta, jälgida marsruuti, küsida teed tundmatus linnas, tõlkida kusagil majaseinal näha olevaid võõrkeelseid tekste, osta asju ja pileteid, mobiilparkida autot, pildistada ja teha videot, tõmmata ja mängida muusikat... Rakendusi tuleb juurde iga minutiga.
Täname EMT rahvast meid kutsumast ja harimast!

Pilte meie käigust EMT-sse vt. https://www.dropbox.com/sh/50wk2nzj1xf7n27/AACec3Yo5uUaISmIrmbDaBHQa  

Kirjutas Urmas

Kanuumatk

Sel kuul laulupeotule saatmise, ühe suuremat sorti sünnipäevapeo ja MUPO meeste juttude kuulamise järel sai eile teoks neljas sündmus - käisime kanuutamas. Tänu Tõnule saime transpordi klubi juurest Tori kanti, kus meid ootas matkakorraldaja. Sõitsime tema bussis, kanuud

haagisel selle saba küljes, piki Pärnu jõe kallast 15 km ülesvoolu. Kuulasime igaks juhuks hoiatused väikeste kärestike kohta ära ja libistasime kolm kanuud allavoolu minema. Kahes neist à kaks meest, ühes kolm. Kaheste kanuude mehed tegid minutis paar tõmmet aeruga ja lausa hõljusid sõidu lõpus ootava grilliplatsi ja sauna poole, kolmese mehed aga rabasid palehigis kümme korda rohkem tõmbeid, kuid ikka olid rivi lõpus. Meie (mina osutusin olema selles kolmeses esimese vahetuse tüürimees) istusime sügavalt vees ja teekond kujunes ka oluliselt pikemaks, sest vaja oli kõiki kaldaid uurida, mõnd kivi nügida  ja kõikidest vesikasvutuustidest läbi sõita. Lõpus saunatasime end põhjalikult, ujusime soojas jões, kuumutasime grillvorste ja üks mees jättis peremehe rotveilerile oma sääramarja ette, aga see oli hästitoidetud ja vanade hammastega koer. Kojusõidul inspekteerisime Raplas Galeriikohvikut ja tegime seal üsna üksmeelse kokkuvõtte: päev meie Eesti rohelises looduses on oluliselt meeldivam kui mõnes Türgi või Tenerife rannas.

Kirjutas Urmas

MUPO külastas vanamehi

Eile olid NVK külalisteks MUPO juhataja Rait Saart ja vaneminspektor Enn Viidu. Vanameestele tehti huvitav ülevaade MUPO arenemisloost ja igapäeva tegevusest. Diskussioon igapäeva-probleemidest ja uutest seadusemuudatustest oli elav. Põhiline sõnum oli see, et tänased seadused ei jäta ametnikule suurt tõlgendamisruumi, ning väga paljud probleemsed situatsioonid on üheselt paika pandud. Siit ka vanameestes segadust tekitav parkimiskaristuste teema. Nimelt on klubi liikmed saanud trahvida selle eest, et on oma kinnistu esise  tänava riigimaa haljastanud ja hiljem seal autot parkinud. Siin on kohe mitu rikkumist, võõra kinnistu (riigi maa) loata korrastamine ja hilisem enda pügatud murul parkimine! Hoiatus teistele kordaarmastavatele kinnistuomanikele! Klubi liikmed olid siiski arvamusel, et oma peaga mõtlemine ei tohiks ametnikule keelatud olla! Vanamehed olid tavalisest pikemaks veninud kohtumisega rahul ja tänavad veelkord külalisi. 

Kirjutas Meelis

FLIRT depoos

Tegi kadedaks, kui  nägid kõikjal Euroopas kihutamas  kauneid ja kiireid reisironge, seda isegi meie lõunanaabritel leedukatel. Meie ajasime läbi  30-50-aastase vanarauaga Lätimaalt. Kiitus nendele inimestele, kes päästsid meid häbist ja pöörasid   mõõdunud aasta keskel asja uutele rööbastele. Kuigi eilseks olime kõik nende „porganditega“ sõitnud, läksime ikkagi asja lähemalt uurima Elroni Pääsküla depoosse. Vanamehi võttis vastu ja andis  ammendavaid seletusi kvaliteedi ametimees hr. Laur.

ELRON – lühend sõnadest Eesti Liinirong, STADLER FLIRT –  nende Šveitsis toodetud rongi nimi  ing. keeles „fast light innovative regional train“(e.k. kiire, kerge, uuenduslik regionaalrong). Ja tõesti  see FLIRT näeb ilus nii seest, kui  ka väljast. Kõik on hästi läbimõeldud, võimaldades kihutada kuni 200 km tunnis. Kahjuks peab piirduma praegu 120 km tunnikiirusega, kuna enamat ei võimalda raudtee ise. Praeguseks on Elronil 18 el. rongi ja 20 diiselrongi, kaugema  sihtkohaga Valga. Mullu tegid meie inimesed Elroni rongidega 2.33 milj. reisi, Elronis on töötajaid 272, nendest 84 rongijuhid. Selleks, et tead millega sõidad ja kuhu rongid viivad, on nad saanud väga uhked nimed: Lendav Läänlane, Mulgi Ekspress, Johanna , Chalottenhof jne. Tore külastus  oli ja kõigil jorisejatel  soovitan panna suu kinni: FLIRT on väga hea ja mõnus .

Kirjutas Jaak

ABB-s

Maikuu viimasel kolmapäeval õnnestus peale pikka plaanimist külastada ABB Jüri tehast. Ott oli külastuse kokkuleppimisega kõvasti vaeva näinud ja tavalisest suurem grupp vanamehi pääses vaatama kuidas töötab generaatorite tehas. Alustuseks saime ülevaate ABB ajaloost ja tegevusest maailmas. Saime teada milline on majanduse seis maailmas ja kuidas see mõjutab Jüri tehase tegemisi. Peale lühikest turvakoolitust ja turvavahenditesse riietumist pääsesime tehasesse. Tehas on spetsialiseerunud tuulegeneraatorite ja diiselagregaatidele generaatorite tootmisele. Samuti toodetakse ABB teistele analoogilistele tehastele komponente ja pooltooteid. Tooted on suured ja rasked, kaal tonnides. Meile näidati mähiste tootmist, staatorite ja rootorite montaazi/katsetamist, stantsimist. Eruinseneridel oli mida meenutada ja mida avastada. Saime oma uudishimu rahuldatud ja küsimustele ammendavad vastused. Meeldiv oli tõdeda, et Eestis on säilinud korralikul tasemel masinaehitus ning siin tehtud toodang läheb kaubaks kogu maailmas.

 Kirjutas Meelis