Kanuumatk

Sel kuul laulupeotule saatmise, ühe suuremat sorti sünnipäevapeo ja MUPO meeste juttude kuulamise järel sai eile teoks neljas sündmus - käisime kanuutamas. Tänu Tõnule saime transpordi klubi juurest Tori kanti, kus meid ootas matkakorraldaja. Sõitsime tema bussis, kanuud

haagisel selle saba küljes, piki Pärnu jõe kallast 15 km ülesvoolu. Kuulasime igaks juhuks hoiatused väikeste kärestike kohta ära ja libistasime kolm kanuud allavoolu minema. Kahes neist à kaks meest, ühes kolm. Kaheste kanuude mehed tegid minutis paar tõmmet aeruga ja lausa hõljusid sõidu lõpus ootava grilliplatsi ja sauna poole, kolmese mehed aga rabasid palehigis kümme korda rohkem tõmbeid, kuid ikka olid rivi lõpus. Meie (mina osutusin olema selles kolmeses esimese vahetuse tüürimees) istusime sügavalt vees ja teekond kujunes ka oluliselt pikemaks, sest vaja oli kõiki kaldaid uurida, mõnd kivi nügida  ja kõikidest vesikasvutuustidest läbi sõita. Lõpus saunatasime end põhjalikult, ujusime soojas jões, kuumutasime grillvorste ja üks mees jättis peremehe rotveilerile oma sääramarja ette, aga see oli hästitoidetud ja vanade hammastega koer. Kojusõidul inspekteerisime Raplas Galeriikohvikut ja tegime seal üsna üksmeelse kokkuvõtte: päev meie Eesti rohelises looduses on oluliselt meeldivam kui mõnes Türgi või Tenerife rannas.

Kirjutas Urmas