Kuidas tunda elust suuremat rahulolu

(13.04.10. toimunud vestluse konspekt)

Mis seis mul on? Maailmast ja elust tunnen igapäevaselt natuke vähem rõõmu, aga maailma oluliselt muuta ma enam ei jaksa! Järelikult tuleb muuta ennast.
Enda n.ö. väljuvaid omadusi (tegusust, mälu, mõtlemiskiirust jne.) ka ei saa enam muuta, järelikult tuleb muuta seda, mis minu teadvuses on.

Aga enne muutmist püüan mõista, mis ümberringi toimub? Kliimamuutus, rahvasteränne, tehnilise intellekti sünd, aja eksponentsiaalne kiirenemine, kapitalismi muutumine, islami ja hiina pealetung Õhtumaale, inimese muutumine (kaks liiki!). Põlvkonnad sisenevad muutustesse erinevalt ja kaugenevad üksteisest. Toimub võõrandumine ühiskonnast, võrgustumine, väärtussüsteemi muutus, individualismi kasv, kihistumine, ebakindlus... Selle kõigega pean arvestama.

Me arenesime:
5.-nda aastani tekkis meie loomus
20.-nda aastani laadisime endasse väärtushinnanguid ja väärtusi
50.-nda aastani teostasime oma eesmärke
- edasi peaksime noppima vilju
Aga vilju ei saa kätte. Või siis on nad hapud :-)
Mida siiski saan teha? Kas tegevuse, mõtlemise ja muretsemise objektiks peaksid olema varandus, lapsed, positsioon, püsimine endisel tasemel ....? Surres võidab see, kellel on rohkem.......?
„Võidab see“
kes
hinges rahu saavutab,
kelle
vaimus on laiem ja sügavam maailmapilt,
kelle
keha tervis on kontrolli all
kes
ei kannata materiaalsete probleemide käes.

Olen hing+vaim+keha
Minu mõistetes on hing sama mis elujõud või vägi, hing elustab müriaadid molekule, millest mu keha koosneb. Vaim on see mis hoiab mind maailmaga seotuses, mäletab minevikku, kasvab keerukamaks olevikus ja juhib mind tulevikus, vaim teab ja teadvustab. Keha on see, mille elustab elujõud ja mida vaim saab kasutada tunnetuse eesmärgil.

Mida keha heaks teha?
- treenin tajusid. Meeled vajavad samamoodi harjutamist nagu lihasedki.
- hoian tervise korras, s.t. püüan tagada, et keha vaevad oleksid kontrolli all.
- kasutan vaimu võimalusi keha vajaduste rahuldamiseks (mõnikord ka vastupidi)

Mida elujõu heaks teha?
- kulutan elujõudu ratsionaalselt (väldin vampiire, hoian tasakaalus elundite kulutamist)
- otsin elujõu taastamise võimalusi (rakkude teadlik toitmine vajalike ainetega, keskendumine looduse energiaväljades)
- otsin tasakaalu elujõuväljadega (loodus on elujõuga ebaühtlaselt täidetud)

Mida vaimu heaks teha?
- parandan maailmapilti (loon maailma asjadest järjest üksikasjalikuma süsteemi)
- pean konfliktide korral silmas, et tõde on info sobivus minu maailmapildiga
- arvestan, et minu hinnangutepagas värvib märkamatult kogu sissetulevat infot
- puhastan ajusisest infot (meempleksi) teadlikult rämpsust
- annan jõudumööda endale andeks oma varasemaid lollusi
- annan jõudumööda teistele andeks nende tehtud lollusi, kuid mitte nende kurjust
- kasutan järelejäänud aega kiirustamata, sest elukaar on normaalne asi.

Taotlen harmooniat
- hoian keha, hinge (elujõu, väe) ja teadvuse muutumist omavahelises kooskõlas
- taotlen oma maailmapildi ja maailma kooskõla (kontrollin vastuvõetava info väärtust)
- hoian enda kulgemist kooskõlas aja kulgemisega
- tähtis on mõista mineviku mäletamise, oleviku tunnetamise ja tulevikuootuste kooskõla
- kasutan igapäevaselt tootemeid (hoian armsaid asju enda argipäevas)
- pean tähtsaks teekaaslasi (valin, mõistan, aitan neid, lasen aidata ennast)

Vahendeid rahulolu tõstmiseks:
lähedaste heaks olemasolemine + aitamine
kulutuste jaotuse ümbervaatamine (igas eluetapis tuleb „investeerida“ selle etapi huvides)
õppimine (süsteem, mis ei muutu, on surnud süsteem. Mina olen ka süsteem)
mälestuste kirjutamine iseenda tarvis (elu uuesti läbielamine)
kirik kui tasakaalustav, õpetav, rahustav ja lootustsäilitav sõber
loengutel käimine (toetab õppimist, maailmapildi korrastamist, suhtlemist)
koduloomad (toetavad vajalikkuse-, suhtlemis-, hoolitsemis-, vastutamisetarvet...)
aiandus
käsitöö
reisimine (ka lähiümbruses)



Inimene sünnib üksi
Inimene sureb üksi
Elu aeg on endaga sõbraks saamise aeg

Ole enda lemmikloom :-)

Lend kosmosesse!

NVK protokoll nr. 13

NVK protokoll nr.13.

Energia avastuskeskuses 30.03.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Feliks Unt, Joel Vahur, Jaanus Kaljulaid.

Külastasime Energia avastuskeskust. Hoone ajaloost:
Hoone ehitati aastal 1912 ja ehitust juhtis insener P. Kürenius. Esimene elektritarbija ühendati võrku 24. märtsil 1913. Jaam sai nimeks Tallinna Linna Elektri Keskjaam.Hoonet on ümber ehitatud aastail: 1924, 1929 (arhitekt E. Habermann) ja 1934. Teise maailmasõja ajal elektrijaam osaliselt hävis, kuid see taastati 1948. aastaks.Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse eelkäijaks selles hoones oli Energeetikamuuseum, mis avati 17. detsembril 1993 ja tegutses 5 aastat. Aastast 1999 tegutseb põnevate torude ja generaatorite interjööris Sihtasutus Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus, mille ärinimeks oli 10 aastat «ENERGIAKESKUS». Augustist 2009 kasutab asutus nimetust Energia avastuskeskus.
Esimeseks ja ilmselt kõiki huvitavaks sündmuseks meie külaskäigul oli Virtuaalkosmose-nimeline programm. Nägime sfäärilisele ekraanile projekteeritud tähistaeva kujutist kõikide tähtkujudega ja planeetide lähivaadetega. Keskuse teemajuhid rääkisid sellele peale väga huvitavaid seletusi. Hiljem tutvus igaüks omal käel 160 interaktiivse eksponaadiga.

Meie juhatus jätkas päeva kiirete probleemide arutamisega. On idee korraldada sotsioloogiline küsitlus Nõmme pensionäride tüüpiliste probleemide kohta. Küsitluse tulemused annaksid meile asjalikke mõtteid selle kohta, mida klubi saaks Nõmme heaks teha.

Otsustati: 1) Eero Laidre täpsustab hr. Nugisega kohtumise 13.04.10. ja püüab kaasata Ülo Vooglaiu meie sotsioloogilise küsitluse korraldamisse
2) Esitatud logo variantide hulgast leidis poolehoidu logo „Kolm pead“. Tiit palub kunstnikul veel mõnd pisiasja täiendada
3) Jaak püüab saada meile kohtumise hr. Vakraga, et saada teada linnaosa soove talgute asjus, mille järel valime meile talgutööde objekti
4)Kõik juhatuse liikmed otsivad klubile võimalust peale talguid 1.05. pidada maha mõnus saunaõhtu
5) Tiit sai kokkuleppe Bastioni käikude külastamiseks 27.04.10



Protokollis Urmas

Pildid

Kevad on täis üllatusi!

! Nii ka täna 23. märtsil 2010. aastal. Kui me Nõmmelt sõitma hakkasime, et kella üheks Toompeale jõuda, paistis päike. Klassikut meenutades, võiks öelda, et kui 10 Nõmme vanameest Toompea lossi jõudsid, oli Riigikogu istung juba lõppenud. Üksikud rahvaesindajad kiirustasid veel vaheajale, et õhtul taas kohad sisse võtta ja kuulata suure tähelepanuga opositsiooni esitatud parandusettepanekuid, mis takistaksid koalitsiooni hääletamast pensioniea tõstmise poolt. Esimene üllatus oli see, kui Hanno Pevkuri asemel tuli meile vastu pr.Õnne Pillak, kes on Linnavolikogu liige, aga peale selle ka Nõmme halduskogu liige. Tema juhtis meid mööda koridore, kus parajasti ajakirjanikud oma küsimustega poliitikuid piinasid, valgesse saali. Siin tabas meid uus üllatus. Meid võttis vastu proua Maret Maripuu, kes rääkis meile põhjalikult Toompea lossi ajaloost. Edasi viis ta meid Riigikogu tiiba, kus tutvustas parlamendi ülesandeid, XI koosseisu ja selle paiknemist suures saalis. Meil oli võimalus olla külaliste rõdul ja jäädvustada end üldpildile koos lugupeetud Maret Maripuuga ajakirjanike rõdul. Suur tänu neile!
Edasi jalutasime juba üle lossiplatsi sotsiaalministri Hanno Pevkuri saatel täidesaatva võimu teostaja poole. Peale tavapärast turvakontrolli saime tutvuda pressikonverentsi ruumiga, sest saaliks teda nimetada kuidagi ei saa. Annab välja keskmise tippjuhi kabineti mõõdud. Proovisime siis olla ministri rollis ja ajakirjanike (vahest ka ebakompetensete) küsimuste turmtule all. Siit suundusime juba tiiba, kus asub Vabariigi Valitsuse kabinett. Üllatuste jada jätkus sellega, et meid oli nõus vastu võtma Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister Andrus Ansip isiklikult, kellel oli oma päeva ajakavas tekkinud väike paus! Stenbocki maja peremehena andis ta meile korraliku ajalootunni, selle sõna otseses mõttes. Sisukas ülevaade maja ajaloost tänase päevani välja kestis umbes tund aega. Selle aja sees jõudis peaminister tutvustada oma töö- ja valitsusekabinetti, kus iga vanamees valis endale sobiva ministri tooli, et kuulata Eesti Vabariigi Valitsusjuhi arvamust Eesti kohast Euroopa majanduslikpoliitilisel kaardil.
Kevad on täis üllatusi! Kui me Toompealt alla astusime, sadas juba midagi, mis ei olnud lumi ega ka vihm. Niisugune üllatusterohke on see kevad. Ootame ja loodame, et Toompealt jõuab meieni ainult häid üllatusi!

kirjutas Johannes

Vastuvõtt Toompeal

Ekskursioon Riigikokku ja peaministri vastuvõtt.

Mõne aja eest kirjutas ajakirjanik Sirje Niitra meie klubist väikese artikli „Postimehes“. Seda juhtus lugema sotsiaalministri nõunik Timo Vaarmann. Tubli noormees nägi meie tegevuse inimlikku mõõdet ning sotsiaalset sisu, esitas info hr. Pevkurile ja üks meie jaoks kena sündmus hakkas hargnema.
Saime sotsiaalminister hr. Hanno Pevkurilt kutse EV valitsuse maja külastamiseks. Sellega liideti võimalus kõndida ringi Toompea lossis, näha Riigikogu tööruume ja saada teada hoonetekompleksi ajaloolisi üksikasju.
23. märtsil kogunesimegi Riigikogu pääslasse, meid kureeris linnavolikogu liige pr. Õnne Pillak (ilmselt on ta ka Riigikogu juures mingis ametis, kas ehk RE-s?). Vastuvõtt oli soe ja infotihe. Riigikogu liige pr. Maripuu tutvustas Toompea linnuse, lossi ja Riigikogu hoonete ajalugu, juhatas meid läbi ajalooliste saalide istungisaali rõdule. Tegime, nagu traditsiooniks, grupipilte. Imetlesime 1920. aastatel tehtud (Riigikogu hoone ehitusaeg) julget sisekujundust, kiikasime reformikate fraktsiooni tööruumidesse. Üllatavalt lahedad töötingimused paistsid olevat, seda enam, et igal Riigikogu liikmel on oma kabinet ja abivägi. Sellega sai elementaarne ring Toompea lossis läbi. Meie klubivend Jaak oleks hea meelega vaadanud sisse kabinetti, kus tema isa mõne aastakümne eest oli töötanud, aga kahjuks oli ruum parajasti hõivatud. Koridoris kõndides nägime, kuidas ETV võttis intervjuud riigikogulastelt, sest täna algas erakondade juntimislahing pensioniea tõusu teemal. Paar kaamerat oli korraks suunatud ka meie „delegatsioonile“ ja õhtul AK-s võisime kümmekond sekundit meid ekraanil näha. Pr. Õnne Pillak jättis meiega hüvasti, pakkudes lahkelt võimalust igal vajalikul ajal tema kui Tallinna linnavolikogu ja Nõmme linnaosa halduskogu liikme poole pöördumiseks.
Nüüd asus meiega tegelema hr. Pevkur. Jalutasime Stenbocki majja, tõestasime turvaväravates veelkord rauasisalduse puudumist ja istusime maha valitsuse pressiruumi toolidele. Mängisime kordamööda ministreid, et peaministri assistendi fotoaparaat ja meie endigi omad saaksid jäädvustada meid tähtsatel toolidel. Saime teada, et harilikult juhatab pressikonverentsi peaminister ise, aga tema äraolekul haridusminister või kolmanda võimalusena valitsuse „kõige ilusam minister“. Meie ja vist ka sotsiaalministri suureks ja toredaks üllatuseks võttis meid nüüd „ette“ peaminister hr. Ansip. Ootamatult põhjaliku ja ligi tunnipikkuse vestluse (muidugi viisakalt peaministripoolse aktiivsusega) jooksul saime humoorika ülevaate Stenbocki maja ehitamisest ja ajaloost, riigieelarve tasakaalu küsimustest, erinevate valitsuste panusest meie Venemaa-ekspordi mahtude kõikumistesse, suhtlemisest välisriikide VIP-idega, Bushi ja Blairi külaskäikudest ja päris paljudest muudest valitsusasjadest. Vägagi huvitav oli! Hr. Ansip juhtis meid läbi e-valitsuse kabineti ja läbi „neljasilmavestluste“ toa kuulsale Stenbocki terrassile ja sealt oma töökabinetti. Kabinetis on ajaloohõnguline mööbel, esimese riigivanema töötool (väidetavasti toolist kinnihoidmise küünejälgi ei pidavat näha olema), vägev kappkell, mis tuletab valitsusjuhile meelde valitsusaja ajalikkust ja tähtis nahkne tugitool, millel Partsi kassi küünejäljed. Keegi meist teadis, et kassi nimi oli olnud Miisu, aga keegi ei tea seda, mis tast nüüd saanud on. Hr. Parts ise on majandusministrina igatahes omal kohal ja mine tea...
Tänasime hr. peaministrit väga huvitava vestluse eest ja hr. Pevkuri juhtimisel asutasime end lahkuma. Mulle jäi natuke hinge kriipima, et Hanno Pevkur, kes meile selle vägeva päeva korraldas, jäi natuke varju oma ülemuse kõrval, aga – tagasihoidlikkus kaunistab inimest. Saime lubaduse, et juhul kui vajame häid nõuandeid oma klubi rahastamise asjus, võime loota ministri toetusele. Vastastikuste heade soovidega jätsime ministriga Toompeal hüvasti ja omavahel tulevastest riigikoguvalimistest vesteldes kõndisime all-linna. Asjaolude soodsa kujunemise korral läheme suvel veelkord Toompeale ja seekord ronime 205 astet üles piki Pika Hermanni treppe, et ülal imetleda meie superilusat linna ja seista riigi kõige nähtavama lipu all.
kirjutas Urmas

Erakorraline protokoll nr.1

23.märts.10
Nõmme VK Erakorralise kogunemise protokoll nr.1
Erakorraline kogunemine toimus meil 23 märtsil 2010 erkorralises kohas. Ja ka sündmus oli erakorraline. Olime kutsutud külaskäigule Toompeale Riigikogusse ja
Valitsuse ruumidesse Stenbocki maija. Küllakutsujaks oli sotsiaalminister hr.Pevkur.
Kogunesime kl. 13.00 Riigikogu sissepääsu juurde ja meid võttis vastu Tallinna linnavolikogu liige pr. Õnne Pillak, kes juhatas meid läbi Riigikogu keeruliste käikude Valgesse saali. Saalis ootas meid Riigikogu liige pr. Maret Maripuu, kes andis meile põhjaliku ülevaate Toompea lossi ajaloost ja tänapäevast. Tänu Maret Maripuu headele ajaloolistele teadmistele ja ladusale jutuoskusele täienesid meie teadmised oluliselt meie parlamendihoone ja parlamendi töö kohta.
Teadmisi tulvil suundusime pr. Maripuu juhatusel tutvuma Riikikogu tööruumidega. Soovijad võisid rahuldada oma uudishimu mööda koridore jalutades ja Riigikogu saali rõdudelt Riigikogu saali kiigates. Kõigi küsimustele anti ammendav vastus. Fotoaparaatidel lasti välkuda ja neid pilte näete ka selle loo lisana.
Kui Riigikoguga oli tutvutud, ühines meiega sotsiaalminister hr. Hanno Pevkur, kes juhatas meid Stenbocki maija tutvuma Eesti Valitsuse majaga.
Peale rutiinset turvakontrolli juhatati meid Valitsuse pressisaali. Olime palju kordi näinud seda ruumi televiisori vahendusel ja arvasime selle olevat avara saali. Tegelikult oli see oodatust kordi väiksem ja tagasihoidlikum, kuid siiski asjalik ja õdus. Kasutamsime võimalust istuda toolidel ja laua taga, kus Eesti Valitsus annab pressi ees aru. Loomulikult jäädvustasime selle ka piltidele. Soovijad võisid esitada küsimusi sotsiaalminister hr. Hanno Pevkurile.
Ruumist lahkudes ootas meid ees tõeline üllatus. Peaminister Andrus Ansip oli nõus,vaatamata oma tihedale töögraafikule, meile tutvustama Stenbocki maja ajalugu ja ka valitsuse praeguseid tööruume. See, mida olime näinud ainult TV vahendusel,seda nägime ja kuulsime nüüd ise. Saime tõesti hea ülevaate kogu maja ehituse, remondi ja sisustamise kohta sellisena nagu seda praegu ise nägime. Vastuvõtu saalist siirdusime ministrite tööruumi (e-valitsuse kabinet), kus igaüks võis valida endale sobiva ministri tooli ja proovida, kuidas ministri toolil istumine tegelikuses on. See e-kabinet oma kaasaegsusega on avaldanud kõiki Eesti Valitsuse tööruume ja seda e-valitsust külastanud välismaiste riigipeade ja delegatsioonide imeltlust. Peminister vestles meiega ja rääkis praegusest olukorrast. Vastates küsimustele, toonitas ta, et majanduses on praegu kõige suurem probleem töötus, kuid valitsus tegeleb sellega ja prioriteediks on õppimine ja ümberõpe, milleks eraldatakse ka suuri rahasummasid.
Eesti-Vene suhetes nägi hr. Ansip positiivsena seda, et ärimehed on üksteist leidnud ja kaubavahetus Venemaaga on protsentuaalselt kõrgeim, võrreldes eelnevate valitsustega. Ka toonitas hr. Ansip, et pensioni tõus oli õige otsus, vaatamata soovitustele vähendada pensione, et kokkuhoitud rahaga saada tasakaalu riigi eelarve. Eelarve tasakaalustamiseks leiti teisi võimalusi ja seda mitte populistlikel kaalutlustel valimishäälte püüdmiseks, vaid lähtudes soovist parendada pensionäride olukorda.
Nüüd jätkus maja tuvustus ja külastasime ruume, kus peetakse läbirääkimisi välisriikide kõrgete peadega. Sealt siirdusime peaministri kabineti rõdule, millelt avanes lummav vaade lumisele Tallinnale. Rõdult astusime peaministri kabinetti.
Kabineti mööbel on tõeline vaatamisväärsus, mis on valmistatud Lutheri vabrikus. Peaministri toolil kinnihoidmiest tekkinud küünejälgi näha ei olnud. Küll olid aga küünejäljed külaliste toolil, mille oli jätnud hr. Juhan Partsi peaministriks oleku ajal tema kass. Peminister näitas meile temale käsikirjas president Bucshi poolt kirjutatud kirja ja laual oli pilt, kus spordimehena tuntud hr. Ansip poseerib koos meie sumomaadleja Baruto ja Jaapani suursaadikuga.
Tõeliselt muljetavaldav päev sai läbi ja siirad tänud kõigile, kes võtsid vaevaks seda päeva meile sisustada. Hüvastijätul soovis pr. Õnne Pillak nägemist , et külastada ühel kenal kevadpäeval Toompea lossi liputorni.

Protokollis Tiit