Vanamehed ja tehisaru.

Kuigi juba varem olid vanamehed esitanud president Meelise eestvõttel ChatGPTle mitmeid huvitavaid küsimusi ja palunud koostada mõned üle vaatlikud tekstid meid huvitanud teemadel, tutvustas klubikaaslane Tiit sedapuhku tehisaru kui sellist tervikvaates.  AI on lühend ingliskeelsest sõnast “Artificial Intelligence”. Tehisaru tegeleb masinate loomisega, mis suudaksid sooritada samu ülesandeid nagu inimesed: õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine, otsustamine, keele mõistmine jne. Kõige selle hea juures, mida tehisintellekt inimkonnale ehk teisisõnu inimeste elu paremaks muutmisel teha  saab, on juba praegu selgeks saanud potentsiaalsed kõrvalmõjud, paljude asjatundjate sõnul isegi ohud, mis heaga kaasneda võivad. Esiteks: AI-d ei tohiks kasutada ebaeetiliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks inimeste manipuleerimiseks, valeinfo levitamiseks või kuritegude toimepanemiseks. Teiseks: AI-d ei tohiks kasutada inimeste privaatsuse rikkumiseks, näiteks isikuandmete kogumiseks ja kasutamiseks ilma nende nõusolekuta. Kolmandaks: AI-d ei tohiks kasutada diskrimineerimiseks, näiteks sooliste, rassiliste või usuliste tunnuste järgi.  AI-d ei tohiks kasutada ka ilma inimese järelvalveta tegutsevate automaatsete relvade loomiseks, töökohtade asendamiseks ilma alternatiivsete töökohtade loomiseta, tehisintellektide loomiseks, mis võivad eksitada inimeste usaldust ja põhjustada kahju. Kokkuvõttes: jäägu AI inimese targaks abimeheks, lõppsõna kuulugu ikkagi inimesele.

 

Uno Aava klubis

 Eesti autospordi legend, Uno Aava(96) tuli klubisse seoses tema vana konkurendi ja meie klubi liikme Toomase lahkumisega. Rääkisime rallispordist ja Uno heietas oma mälestusi väga kirevast elust. Olles NL meistrivõistluste kümnekordne medalimees ning osavõtja maratonrallidest oli mida kuulajatele rääkida. Siiani ühiskonna elus väga aktiivne Uno tõi kaasa tema kirjutatud raamatud Eesti autospordi ajaloost. Vanameestel oli võimalus kaasa heietada, nii mõnelegi oli vene autodega (Pobeda, Moskvitš, Volga) omad mälestused. Ka kohtusid klubis vanad koolivennad, aeg lendab.

 

Aku Soraineni relvakollektsioon

 Viimsis, Eesti Sõjamuuseumis tutvustas Aku oma II Maailmasõja aegseid käsirelvi. Ekspositsioon on koostatud ka teiste kolleksionääride väljapanekuga koos ja annab laialdase ülevaate tolleaegsest sõjapidamisest. Parim oli muidugi Aku selgitused kõikide relvadest ja ka sündmustest Eestis 1944 aastal, kui ühed vallutajad lahkusid ja teised tulid. Eriti huvitav oli kuulda relvade võrdlusi ja kuidas erinevad armeed kasutasid ka vastaspoole relvi. Hariv õhtupoolik oli.

Vaade klubi käidud teele

 

Nõmme Vanameeste Klubi algataja, eestvedaja ja esimene president Urmas tegi kaaslastele videoettekande 2009. aastal asutatud klubi loomise põhjustest, esimestest liikmetest ja aastate jooksul kordasaadetust. Eestis pole peaaegu  paika, mida klubi poleks nende aastate jooksul külastanud, käidud on kõigis tuntumates firmades ja tähtsamates asutustes, mitmete klubiliikmete maakodudes, arvukatel jalgrattamatkadel. Klubi liikmeskond on oma ea tõttu aegade jooksul paljuski vahetunud: asutajaliikmeid on rivis vaid kaks. Sellest hoolimata on liikmete arv püsinud pidevalt 27-30 ringis. Hetkel on liikmete vanuseskaala 70st kuni 95nda eluaastani. Huvitaval kombel on huvi meie hulka tulla kasvanud just viimase aasta jooksul. Sedavõrd, et kohti meie klubidiivanitel ei kipu enam jätkuma.

Jõukatsumine Nõmme Põhikooli õpilastega

 Magistrant Doris korraldas põlvkondadevahelise koostöö ürituse, kus "vanameeste" vastasteks olid Nõmme põhikooli õpilased. Viktoriinis olid eraldi küsimused noortele ja vanadele. Eesmärk oli leida kuidas ajas on teadmised muutunud. Nii näiteks noored pidid ära tundma kapsaraua ja vanadele pakuti moodsaid slängsõnu. Peab tunnistama et noored esinesid edukamalt, vanakesed jäid slängiga kõvasti jänni. Tegelikult meile oli see päris hariv kohtumine ja noorus pole päris hukas.

NSVL ja lääneriikide salajane koostööpakt.

 

Ajakirjanikust klubiliige Feliks tutvustas juba ligi 19 aastat tagasi Pärnu Postimehes Eesti lennuväepoiste klubi ajalootoimetaja Vaino Kallase sulest ilmunud artiklit, millest selgub, et kolm nädalat pärast Molotov-Ribbentropi pakti 1939. aasta augustis sõlmiti veel üks salapakt, sedapuhku Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Erinevalt esimesest, polnud avalikkus selle pakti olemasolust  palju aastaid teadlik. Pakti eesmärk oli Saksamaa vallutamine. Kokkulepitu järgi andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N. Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ning Põhja-Norra. Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt oli kahe suure lääneriigi ja Moskva poolt sõlmitud salajane sobing, täpselt nagu Molotov-Ribbentropi omagi, kuid erinevalt viimasest ei saanud see juba mõne päeva pärast Läänes avalikuks. Nimetatud pakt oli kuni 2017. aastani näiteks Inglismaal arhiividesse suletud. Sobingu sõlmimisest poolteist kuud hiljem, 30. novembril 1939 alustas NSVL Soome vastu sõda. Lääneriikidega sõlmitud kolmikpaktist tulenevalt polnud sõja alustamise eesmärk hoopiski mitte NSV Liidu riigipiiride nihutamine Leningradist kaugemale, nagu Venemaa väidab tänini, vaid kogu Soome okupeerimine. Saksamaa sai paktist teada tänu oma Londoni luureagendilt 8. veebruaril 1940. aastal saabunud teatele, mille põhjal sunniti Saksa hävitajate poolt mõned tunnid hiljem Londonist tagasi lennanud Nõukogude eraldusmärkideta lennuk Saksamaal maanduma. Lennukil lubati pärast sealt leitud dokumentide pildistamist edasi lennata. Saksamaa informeeris leitud salaplaanist ka Soomet, ehkki Mannerheimil oli  pakti sisu oma luurajate kaudu teada juba varem. NSVL ei suutnud Soomet vallutada ja Hitler mängis Stalini üle. Aga fakt jääb faktiks, et Balti riikide mahamüümises osalesid nii Saksamaa, kui ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Vaino Kallase artikkel ilmus Soome reservmajor Erki Hautamäki raamatu “Suomi myrskyn silmassa” põhjal.

Jalgpall ja naljapäev.

 

Rahvusvahelisel naljapäeval võõrustasid klubilised Nõmme Kalju jalgpallimees konna presidendi Kuno Tehva elukaaslast, Kalju aktiivset taustajõudu, endist Eesti Missi Helen Mahmastoli. Külaline kutsus vanamehi Kalju mängudele, jagades kõigile soovijaile tasuta hooajapileteid ning tegi ka ettepaneku vabatahtlikel jalgpallimurul ea- ja võimetekohaselt kaasa lüüa, et kunagist noorusaega meelde tuletada. 

Edasi läks lahti nalja- ja anekdooditund, kus igaüks tõi lagedale oma kõige ägedamad elu jooksul kuuldud lood. Kokkuvõttes: nalja nabani! Johannes luges igaks juhuks ette vanameeste vanusetõed: kiirustada - ohtlik, usaldada -  raske,

karta - hilja. Jääb üle vaid elada - oma rõõmuks! Ja nali on parim rõõmuallikas.