Kõik Rally Estoniast.

 

Nõmme vanameestel käis külas Rally Estonia võistluste juht ja raamatu Eesti Ralli Ajalugu autor Urmas Roosimaa. Eeloleval suvel, 17.-21. juunil toimub juba kuuendat korda ralli maailmameistrivõistluste etapp Eesti teedel. Selle hooaja eripäraks on see, et pärast kolme aastat hübriidajamiga autodel võistlemist mindi taas tagasi tavapärastele WRC autodele. Nii vabanesid kõik võistkonnad tohututest lisakuludest. Kavas on neli täiesti uut etappi: Kanaari saartel Hispaanias, Lõuna-Ameerikas Paraquais, kolmes riigis - Tšehhis, Austrias ja Saksamaal toimuv Kesk-Euroopa Rally ja 14. etapp Saudi Araabias. Viimatinimetatud etapi korraldajad on endale appi palunud kogenud Eesti kolleegid. Muutunud on ka eelmisel aastal võistlejates nurinat põhjustanud keeruline punktisüsteem, mis etapi võitjat eriti ei soosinud. Nüüd saavad esimesed kolm taas vastavalt 25, 17 ja 15 punkti. Tänavune rehvitarnija on esmakordselt Hankook, mille rehvidega jäädi juba esimesel etapil väga rahule - rehvipurunemisi peaaegu polnudki. Rally Delfi Estonia korraldamisega on võistluspäevadel seotud umbes 3400 inimest, aastaringselt on ametis aga viis tippkorraldajat. Külalise hinnangul peaks kolme aasta möödudes WRC klassis olema uus Eesti rallisõitja. Nimega Robert Virves.

Kriisidega toimetulek Nõmmel

 Meil oli külas Tiit Kruusalu. 

Nõmme linnaosa valitsuse kriisireguleerimise spetsialist Tiit Kruusalu tuli tutvustama ettevalmistusi toimetulekuks kriisiolukorras.

Selleks on loodud mitmed Tallinna kerksuskeskused, mis asuvad peamiselt linnaosavalitsuste hoonetes, kuhu inimesed on harjunud minema, kuid nende võrgustikku on kavas laiendada. Nõmme Linnaosa Kerksuskeskus asub Valdeku 13.

Etümoloogia:

Inglise keeles tähendab resilience "võimet taastuda raskustest või häiringutest". Mõiste resilience juur peitub ladinakeelses terminis resilio, mis tähendab esialgsesse olekusse naasmist või taastumist.[8] Eesti keelde tuli kerksus uudissõnana 2014. aastal toimunud uute sõjandussõnade võistluse tulemusel. Kerksus on mitmetahuline omadus, mis hõlmab nelja dimensiooni: tehnilist, organisatsioonilist, sotsiaalset ja majanduslikku. Kerksuse (ingl resilience) mõiste sai alguse masinaehitusest ja seejärel hakati seda rakendama järk-järgult ka teistes valdkondades. Kerksus on tihedalt seotud haavatavusega. Mõlemad terminid on spetsiifilised sündmuse häiringule, mis tähendab, et süsteem/infrastruktuur/ühiskond võib olla ühe sündmuse suhtes haavatavam või vähem kerkne kui teise sündmuse suhtes. Kerksus rõhutab dünaamilisi omadusi sündmuse-eelses, sündmuse toimumise aegses ja sündmusejärgses faasis.

Tiit Kruusalu loodab luua kerksuskeskuste juurde nn kerksuskeskuse abipunktid ja ühe sellise asukohaks pakkus ta Nõmme Vanameeste Klubi kokkusaamise ruume Kivimäe jaamahoones.

Kriisi olukorras toimetaks siin lisaväljaõpet saanud-saavad inimesed (ta loodab, et osa neist oleks meie klubi liikmed). 

Kerksuskeskustes jagatakse elanikele kriisiolukordades vajalikku teavet ja praktilisi nõuandeid. Keskused pakuvad hädavajalikke teenuseid, sealhulgas tegelevad toidu, joogivee, hügieenitarvete ja kommunikatsioonivahendite organiseerimisega.

Kriisiga toimetulekuks tasub meil olla kursis vastava infoga, mida on piisavalt võimalik leida veebilehtedelt:

www.tallinn.ee/et/kriisiennetus/ohuteavitus-ja-info-kriisis

www.tallinn.ee/et/kriisiennetus/kuidas-tallinn-kriisideks-valmistub

www.kriis.ee, www.olevalmis.ee

https://www.tallinn.ee/et/nomme/nomme-linnaosa-valitsuse-kogukonna-kaasamise-osakond

Kriisireguleerimise spetsialist - Tiit Kruusalu (Nõmme linnaosa haldusterritooriumil hädaolukorraks valmisolekualaste tegevuste planeerimine)

Valdeku 13, III korrus

Tel 645 7343

e-post: tiit.kruusalu@tallinnlv.ee

Vanamehed külas presidendil

 

Uue aasta kuuendal päeval käisid vanamehed visiidil presidendi residentsis Kadriorus. Valdav enamik meist polnud sellest uksest varem sisse astunud. Meie giidiks oli 1996. aastast presidendi kantseleis töötav Katrin Jõgi. Ligi kahe ja poole tunni jooksul õnnestus näha suuremat osa presidendi käsutuses olevaid ruume, kus ta allkirjastab seadusi, kohtub valitsuse ja Eesti riigi kõrgete külalistega. Nõmme vanameestelgi oli rõõm president Alar Karist tervitada ning presidendiga ühispilt teha. Galeriis, kus ripuvad Eesti kõigi presidentide (ja riigivanemate) portreed, veendusid paljunäinud vanamehed taas, et kunstniku kuulus nimi ei taga veel loomutruud portreed presidendist. Kuna külaskäik Kadriorgu sattus kokku riigi jaoks kurva sündmusega, jätsid klubi liikmed oma sissekirjutuse ka president Arnold Rüüteli kaastunderaamatusse.

AVANT-i ja SAMI keskuse külastus

 Pea pooled klubi vanameestest viitsis võtta ette teekonna Sauele vaatama vastavatud AVANT-i keskust ja SAMI tootmist. Meid võõrustasid firma tegevjuht Mõttus ja turundusjuht Ruubel, kes tegid põhjaliku ülevaate oma ettevõtte toodetest ja tootmisest. Mehed küsisid niipalju, et esitlejad vaevu jõudsid kõigile vastata. Ka tootmise mastaapsus üllatas, päris masinaehitus. SAMI tooted müüakse praktiliselt kogu maailmas. Vanamehed, kes mäletasid oma tööeluaegseid tootmistingimusi, olid muutunud võimalustest ja toodete kvaliteedist positiivselt üllatunud.

Vanameeste muljed noortele oma kooliajast

 Püha Johannese Kooli õpilased tulid klubisse uurima, mida tegid vanamehed oma kooliajal, kuidas nägi välja elu Nõmmel. Mart oli kohtumiseks korralikult ettevalmistunud, kaasas olid klassitunnistused ja pildialbumid kogu kooliajast. Elav vestlus kestis paar tundi, kuni õpilastel tuli kodutee ette võtta.

Vanamehed Poska tänavas

 

Neliteist klubilist käis külas Vanurite Eneseabi- ja Nõustamiskeskuses (VENÜ) Kadriorus, kus juba üle 29 aastat tegutseb ligi kolmesaja liikmega vanurite päevakodu. Ilusas ja avaras puidust villas toimub neljal korrusel iga päev vilgas tegevus: arvukad huvialaringid, raamatukogu, kunstinäitused, ekskursioonid muuseumidesse ja pealinna põnevatesse paikadesse, pärastlõunased kohtumised muusikute, näitlejate, kirjanike ning teiste huvipakkuvate inimestega. Ajaloolises majas tegutses alates esimesest maailmasõjast kuni 1945. aastani laatsaret, seejärel Tallinna toidukaubastu kontor ning pärast kasutuseta aastaid andis linnavalitsus selle vastloodud VENÜle tasuta rendile, tingimusel, et hoone omavahenditega renoveeritakse. Tänu Saksamaa sõprade tõhusale rahalisele toele nii juhtuski ja nüüd tegutsetakse juba pikalt liikmemaksudest, linna seitsmetuhande eurosest aastatoetusest ning samal krundil asuva väikehotelli tuludest. 13 erinevat toimkonda hoiavad keskuse töös ja heas korras. Köögitoimkond valmistab iga päev soodsa hinnaga lõunat ja pakub kodusküpsetatud kooki koos kohviga. Viimast said maitsta ka Nõmme vanamehed. Ühiselt lauldi Valter Soosalu ema Tiina kitarri saatel “Põdra maja” ja “Rohelisi niite”. VENÜd on kõik need aastad juhtinud juhatuse esimehena Heino Hankewitz.

Selg on vanamehe kallim vara.

 

Külas käis tuntud ja tunnustatud spordiarst Gunnar Männik, kes kirjutanud neli erialaraamatut ülekoormusvigastustest sportlastel ja muusikutel. Vestluse teemaks olid eaka inimese seljamured. 60-70% üle 60aastatest inimestest kannatavad luu- ja liigestehaiguste käes. Põhiliseks hädaks on liigeste kulumine. Sageli on valu põhjust üsna keeruline tuvastada. Põlve- või puusavalu alguspunkt võib asuda hoopis kaelas või lülisambas, kus paikneb kesknärvisüsteem. Seljavalu võib tingitud olla pidevast sundasendist, stressist või vähesest puhkusest. Kunagi ei tohi seljavalu lasta muutuda krooniliseks ehk sellest tuleb jagu saada maksimum kolme kuuga. Parimaks abiliseks on liikumine: kui püsti ei suuda, tuleb liikuda kasvõi käpuli. Saun ja eakatel ka kiropraktika on seljavalu korral keelatud. Seljavalu jaguneb alaselja- (80-90%) ja kaela- ning rindkerevaludeks (20%). Parim lahendus on lasta perearstil end taastusarsti juurde suunata, kes paneb diagnoosi ja saadab füsioterapeudi juurde raviharjutusi tegema.