Meelis on eluaegse autoinsenerina juhtinud
Eesti esimest erafirmat, mis tegeles rahvusvaheliste kaubavedudega, märtsist
1992 aga esimest ühisettevõtet Balti Transport, mille üheks osapooleks oli
Soome suurim ekspedeerimisfirma. Pärast mitmeid ostumüügitehinguid tuli tal
asuda looma ettevõtet, millest sündis Saksamaa suurkontserni Schenker Eesti
filiaal. Praegu juba Schenker AS. Meelise kogemus firmade liitmisel on jätnud
järgmised elutõed: 1. Kahe firma liitmine on äärmiselt riskantne ettevõtmine,
eriti kui omanikud on kaugel; 2. Töötajad ei pruugi olla uuele firmale
lojaalsed, kartes mitte üle viidud saada; 3. Ära võta tööle sõpru ega sugulasi,
keegi töötajaist ei tohi ülejäänuile isegi sellist muljet jätta; 4. Iga juhi
korraldatud “käkk” maksab varem või hiljem kätte.
Teine
klubi alustala Urmas rääkis omakorda
kahest oma elutõest. Elu on nagu tänavavõrgustik linnas: igal ristmikul pead
valima suuna, mis viib uuele ristmikule, mitte tupikusse. 9. klassi alguses tuli kooli imeilus noor inglise keele õpetaja, kellesse Urmas puberteetikuna
ära armus. Aga oh häda, ingliskeelse sõna “sit” hääldus kostus noormehe suust
pigem eestikeelse roppusena ja seetõttu oli selle keele õppimine ja eksami tegemine
raske. Kaheksa aasta möödudes sattus mees TPI-s õppides taas uue
noore ja kena inglise keele õppejõuga kokku, kelle sedapuhku arvestuse
saamiseks kohvikusse kutsus. Nüüd on see kena daam juba 53 aastat Urmase
eluteed suunanud. Vot mida võõrkeelte õppimine kaasa võib tuua, elutee ristmikel sõltub saatus suuna valikust.
Teise
elutõe omandas Urmas nooruses Tartu külje all Kükametsa kandis, kus kohalikke
maavarasid uurida aitas. Ajutises elukohas leidsid noormehed ahju ja seina
vahelt vööni ulatuva hunniku ammu kasutuselt kadunud paberraha, alates tsaariaegsetest
ja nõukogude tšervoonetsitest kuni markade ja kroonideni välja.
Sealt
omandas Urmas elutarkuse, et õnnelikuks ei tee mitte raha ahjutaha kogumine,
vaid õigetel eesmärkidel selle ratsionaalne kulutamine.