Külas käis Sirbi peatoimetaja

 

Tarandite dünastia on Eesti poliitikamaastikul üks tuntumaid. Isa Andres kliimateadlane ja kunagise jõulurahuvalitsuse peaminister, vanem poeg Indrek üksikkandidaadina 100 tuhat häält kogunud eurosaadik ja välisministeeriumi kantsler ning noorem poeg Kaarel Sirbi peatoimetaja ja erakondade rahastamise järele valve komisjoni aseesimees. Mida me külaliselt siis kuulsime?

Kaarel Tarandi esitas komisjoni liikmeks õiguskantsler ja ta on ka komisjoni põhiline kõneisik. Erakondade riigipoolne rahastamine on aastatega kasvanud. Kui 2003.a. oli see 20 miljonit eurot aastas, mõne aasta pärast 60, siis praegu juba 90. Kõik selleks, et kaotada ära firmade poolsed annetused, mida kõige raskem kontrollida. Erakonnaseadus ütleb, et kui partei netovara on kolme aasta jooksul olnud negatiivne, nagu näiteks vahepeal kohtuasjadest räsitud keskerakonnal, saab riigitoetust vähendada. Ometi ei suutnud justiits- ja rahandusministeerium omavahel kokku leppida, kumb seda tegema peaks. Erakonnad on soovinud hoopis järelevalvekomisjoni likvideerida ning anda selle ülesanded üle riigikontrollile. Asi jäi õnneks toppama, sest põhiseadus seda teha ei luba. Praegu tunneb komisjon kõige suuremat puudust õigusest peale erakondade endi nõuda välja tõendeid ka nendega seotud firmadelt ja isikutelt. Kaarel Tarandi sõnul on tema suurimaks pettumuseks Eesti poliitikas olnud arusaamine, et kui ühiskonnas nõutakse igas asjas demokraatiat, siis parteides see põhimõte ei kehti: otsustab mitte enamus, vaid vähemus, näiteks volikogu või juhatus, kes aga tuhandete erakonna lihtliikmete arvamust ei küsigi. Riigitasandil võtab aga täitevvõim aastast aastasse üha rohkem seadusandlikult võimult otsustamisõigust üle. Lisaks poliitikale saime ammendava ülevaate ka kultuuriajakirjanduse hetkeseisust.